ATP (adenisiintrifosfaat) – ühend, mis kannab energiat edasi- energia edasikandja) Koosneb: lämmastikalus, monosahhariid, 3 fosfaatrühma Energia salvestamine: 1 ATP molekul sisaldab 30 kJ energiat (selle lagundamisel tekib 30 kJ energiat) ADP + P-rühm → ATP (30 kJ energiat) Tähtsus: energia salvestaja/talletaja, energia ülekandja Glükoosi lagundamine (dissimilatsioon, universaalne energiatalletaja) -toimib mitokondris ja tsütoplasmavõrgustikus (rakuhingamisel organismil) C6H1206 + 6O2 → 6CO2 + 6H2O I ETAPP – GLÜKOLÜÜS -tsptoplasmavõrgustikus →NADH2 ja ATP (60 kJ energiat) II ETAPP – TSITRAADITSÜKKEL -mitokondris → CO2 Väljahingatav õhk (süsihappegaas) on pärit tsitraaditsüklist III ETAPP → HINGAMISAHEL -mitokondris sisemembraanide harjakestes → ATP 36 molekuli/ H20 kokku 38 molekuli Etanooli käärimine e anaeroobne glükolüüs. 1 etaool, sest glükolüüsi lagundamine glükolüüsiga pärmseentel – glc → 2 etanoli + 2CO2
toitaineid saadakse vähem kui punastest kiududest 13. Glükolüüs, tsitraaditsükkel, hingamisahel GLÜKOLÜÜS TSITRAADITSÜK HINGAMISAHEL KEL Toimumiskoht Tsütoplasma Mitokondri Mitokondri võrgustik sisemus harjakestel Lähteained C6H1206 2 tk 10 NADH2 püroviinamarjaha 2FADH2 6 O2 pet Saadused 2 tk 6 CO2 (ringilt 10 NAD (koos püroviinamarjah 4) 2 FAD-iga apet 8 NADH2 vesinikukandja 2 NADH2 2 FADH2 )
· moodustab püsivaid sooli (karbonaate) süsiniksoolad: 1) pesusooda- Na2Co3 2) söögisooda-NaHCo3 3) kaltsiumkarbonaat- CaCo3 Sahhariidid(süsivesikud) · koosnevad: süsinikust, vesinikust, hapnikust Suhkrud-väiksema molekuliga sahhariidid, lahustuvad hästi vees. Kõik suhkrud on valged kristalsed ained.Suure kontsentratsiooniga lahuseid nim. Siirupiteks,sahhariide võib liigitada ka alkoholide hulk, samuti on suhkrud veesõbralikud ained. Glükoos(C6H1206) · leidub:paljudes taimedes,eriti palju nt viinamarjades · ei ole nii magus kui tavaline suhkur,käärib lahuses hästi,tähtis toitaine · kasutatakse:mõrude paremaks muutmiseks Fruktoos(C6H1206) Puuviljasuhkur, käärib ja seedib halvemini kui glükoos, leidub palju puuviljades ja ka mees Sahharoos (C12H11022) Tavaline suhkur, leidub suhkruroos ja -peedis. Kasutatakse toitude magustamiseks, laguneb kergesti glükoosiks ja fruktoosiks Tärklis (C6H1005) n
Glükolüüsi tulem saadud püroviinama-
rihappe edasine lagund toimub mitokondri sisemuses.
Tsitraaditsükkel: toimub mitmeid ensümaatilisi reakt,mille k2igus
eralduvad järk-järgult CO2 molekulid. (ülekuumen ei teki) Osad
H aatomid saad H2Ost,ühimev NAD-iga.. Eraldub CO2,difudeerub
rakust,l2heb vereplasmasse,sealt kopsu. Hingamisahela reaktsioonid:
toimuvad mitokondri harjakestes. O2 sidumine,H ülekandja ( NAD)
annab 2ra H. Tekib H2O ja vabaneva ener arvel sünt ATP molekulid.
C6H1206+6O2=6CO2+6H2O ( 38ADP+38PI=38ATP)
Fotosüntees : 6CO2+12H2O=C6H12O6+6H2O+6O2,toimub
taimerakkude kloroplastides valgusenergia arvel
Valgusstaadium: fotosüsteem 2-pigmendid teost vee fotooksüdatsiooni
(fotolüüsi ja ATP sünteesi. 2H2O=< 4H+4e+O2. Eralduv Hioonid,elektronid.
O2 eraldub õhku. Fotosüsteem 1: pig osalevad NADPH2 moodustumisel.
NADP+2e+2H<
Tagab keskmise temperatuuri ja vähendab selle kõikumisis:looduslik kasvuhooneefekt tänu süsihappegaasile ja veeaurule Kaitseb Maad kosmiliste taevakehade ja UV-kirguse eest Seal toimuvad keemilised reaktsioonid,nt oksüdeerumine Lämmastik Tekib orgaaniline aine lagunemisel(surnud organismid). Vajalik toitaine taimedele. Hapnik Tekib rohelistes taimedes fotosünteesi käigus (6 CO2+ 12 H2O + fotoonid – C6H1206 + 6 O2 + 6 H2O)(süsihappegaas+vesi+valgusenergia- glükoos+hapnik+vesi Vajalik alusorganiismidele hingamiseks. Ööpäevaringselt kulub inimesel hingamiseks ca 11000 liitrit õhku. Sissehingatavas õhus on 78% lämmastikku, 21% hapnikku ja 0,03% süsihappegaasi. Väljahingatavas õhus on 78% lämmastikku, 16,6% hapnikku, 4,4% süsihappegaasi. Hapnikusisaldus Toime organismile
5. Kuidas mõjutab inimtegevus süsinikuringet? 1. Metsade istutamine - sellega lisame juurde rohelisi taimi, mis fotosüntessivad teistele organismidele orgaanilist ainet, selleks kasutatakse süsihappegaasi ja vett. Toodetakse glükoosi ja hapnikku. (Maha raiumisel - vütame maha fotosünteesivad taimed) 2. Autode heitgaasid- saastavad keskkonda paisates atmosfääri heitgaase ja süsihappegaasi. Denitrifikatsioon - Anaeroobne - C6H1206 + 4NO3 - 6CO2 + 6H20 + 2N2O Nitrifikatsioon - Aeroobne- NH4 - NO2 - NO3
leidub sipelga ja mesilasmürgis ning nõgeses 9. Etaanhape- CH2COOH hapu lõhnaga, söövitav, vedel, lahustub 17C juures vees kasutatakse toidu maitsestamiseks, konserveerimiseks leidub elusorganismides, saadakse etanooli äädikhapekäärimisel 10. Glükoos- C5H10O6 tähtis toitaine, natuke magus, käärib väga hästi leidub taimedes, eriti viinamarjades, kasutatakse ravimite magustamiseks 11. glükoosi lagunemine e rakuhingamine- C6H1206=6CO2!+6H2O fotosüntees- 6CO2+12H2O=C6H12O6+6O2+6H2O 12. Glükoos- toitudes eriti viinamarjades, käärib hästi, tähtis toitaine Fruktoos- eelkõige puuviljades, magusaim, 13. Sahharoos- C12H22O11 leidub taimedes(suhkrupeet ja roos)laguneb seedimisel kui ka pärmseente toimel 14. Tärklis- (C6H10O5)n- looduslik polümeer, valge pulbriline aine, külmas vees ei lahustu, tähtis toit- ja varuaine 15
ühes ja samas faasis.Negatiivseks küljeks on see, et kemostaadi pikaajalise eluea tõttu on suur saastumisoht.Samuti võtab statsionaarse seisundi caavutamine palju aega. A-staadi puhul muudetakse läbivoolukiirust sujuvalt ja tänu sellele saavutatakse statsionaarne seisund rutem.3 X=200g/e M[CH1,8O0,5N0,2P0,09S0,005 ] =12+1,8+16x0,5+14x0,2+31x0,09 +32x0,005=27,55/c-mool.Yxs=0,6 g/g; Yxs=x/ss=x/Yxs mglc =200g/e 0,6=333,3 g/e; nx= 200c mool/ex 27,55=7,26 cmool/e; M(C6H1206)=180g/mol=30 g/c-mool; nglc= 333,3 g x c-mool/e x 30g= 11,11 c-mool/e; Cglc=200g g mol/ e 0,6 g 180 g=1,85 mol/e= 1,85M. Lämmastikuallikas NaNO3 M[NaNo3]= 23+14+3x16= 85g/mol; m NaNO3 =7,26c-mool x 0,2 mol x 85 g/e x c-mool x mol= 123,4 g/e NaNO3 Fosforiallikas KH2PO4 CKH2PO4= 7,26 c-mool x 0,09 mol/ ex c-mool= 0,653 mol/e= 0,653 M KH2PO4 . Väävliallikas Na2SO4 M= [Na2SO4]= 2 x23+32+4x16=142g/mol; mNa2SO4=7,26 c-mool x 0,005 mol 142g/ e x c-moolx mol=5,15 g/e Na2SO4
Nii etanool kui ka metanool on värvitud, selge dvedelikud, lõhnatud ja ka nende maitsed on sarnased. Kuid suur erinevus on see, et metanool on väga mürgine. Väiksemate koguste sissevõtmisel võib asi lõppeda pimedaksjäämisega, suuremate koguste sissevõtmisel lõppeb asi surmaga. Metanooli efektiivseim vastumürk on etanool. Eestis on olnud 2 metanoolitragöödiat, milles suri üle 65 inimese. 10) Koduvein Tihti valmistatakse kodus veini. See on võimalik alkoholikäärimise teel: C6H1206 -> 2C2H5OH + 2CO2 (lendub) Kui koduvein on pandud käärima, siis on pudelil vesilukk selleks, et õhk ei satuks anumasse, vaid et CO2 saaks väljuda. Kui koduveini pudel avada, siis tuleb pudel pärast hoolikalt kinni panna, muidu tekib veiniäädikas pudeli sisse. 4
veri, lümf); 8. Kuidas jaotatakse sahhariide? - 1. Monosahhariidid - Glükoos fruktoos 2.Oligosahhariidid - Sahharoos Laktoos 3. Polüsahhariidid – Tärklis Glükogeen Tselluloos. 9. Nimeta 4 erinevat monosahhariidi, nende valemid, kus neid leidub ja milles seisneb nende tähtsus. – Glükoos C6H12O6: esineb kõikide imetajate piimas. Riboos C6H10O5 : nukleiinhapete koostisesse kuuluv lihtsuhkur. Fruktoos C6H1206: magusaine puuviljades, õites, juurviljades, marjades. Desoksüriboos C5H10O6 : nukleiinhapete koostisesse kuuluv lihtsuhkur (dna) 10.Nimeta 3 erinevat disahhariidi, millest koosnevad, kus neid leidub ja milles seisneb nende tähtsus. – Kodus kasutatav, suhkrupeedis, roos. 11.Nimeta 4 erinevat polüsahhariidi, kus neid leidub ning milles seisneb nende tähtus? – Kitiin (putukas) lülijalgsete välisskeleti ja seente rakukesta
taime ja difundeerub kloroplastidesse. Edasine protsess koosneb järjestikustest reaktsioonidest, mis moodustavad tsükli(Calvini tsükkel). Selles seotakse CO2 ja vesinikuallikaks on NADPH2. Pimedusstaadiumi lõpptulemusena moodustuvad kolmesüsinikulised suhkru molekulid. Nende omavaheliselt ühinemisel saadakse glükoos. Calvini tsüklis kasutatakse valgusstaadiumis salvestatud ATP energiat ja NADPH2 molekule. 6CO2 + 12NADPH2(18 ATP) C6H1206 + 6H2O + 12NADP(18 ADP + 18 Pi) Calvini tsükli reaktsioonide käigus tekkinud NADP ja ADP on uuesti kasutatavad valgusstaadiumi reaktsioonides, glükoosi molekulid aga väljuvad kloroplastidest või moodustavad esmase säilitustärklise. Fotosünteesi tähtsus · glükoosi tootmine(toiduahela alglüli, teiste orgaaniliste ainete tootmisel) põhiline energiaallikas. · vee fotooksüdatsiooni käigus eralduv hapnik on vajalik kõigi organismide hingamiseks.
ühendi mitokondrisse. Peale elektronide äraandmist pöördub see ühend taas tsütosooli, et uuesti NADH toimel redutseeruda. TOITAINETE KATABOLISMI ÜLDSKEEM FOTOSÜNTEES · protsesside kogum, mille käigus Päikese valgusenergia salvestub orgaaniliste ühendite keemilistes sidemetes · esmane energijatarnija kogu biosfäärile · oluline etapp C ja O aineringes Summaarne võrrand: 12 H20 + 6 C02 Päikese valgus -> 6 02 + C6H1206 + 6 H20 Fotosünteesivad organismid Prokarüoodid - tsüanobakterid, rohelised ja purpursed väävlibakterid Protsess toimub mitmekihilistes membraanides Eukarüoodid - taimed, vetikad Protsess toimub kloroplastides FOTOSÜNTEESI KOHT AINE- JA ENERGIARINGES Fotosünteesi reaktsioonid jagunevad VALGUSREAKTSIOONID - ülesandeks produtseerida energiat (ATP) ja redutseerijat (NADPH) PIMEREAKTSIOONID - ülesandeks fikseerida C02
valgusstaadiumi reaktsioonides; 6. Moodustunud glükoosi molekulid väljuvad kloroplastidest. Glükoosi molekuli lagundamine: Glükolüüs – üks organismi ainevahetusradadest, mille käigus toimub heksooside, eelkõige glükoosi oksüdatiivne lõhustamine pürovaadini. Hapniku defitsiidi korral toimub anaeroobne glükolüüs ja hapniku küllaldasel olemasolul aeroobne glükolüüs. Kõike olulisem dissimilatsiooniprotsess: C6H1206 + 6O2 = 6CO2 + 6H2O + 38 ATP varuaine (glükogeen) -> glükoosi molekulid -> süsihappegaas ja vesi -> energia. Toimumiseks on vajalik hapniku olemasolu. 1. Tärklis ja glükogeen lõhutakse glükoosi molekulideks; 2. Glükoosi molekulid lagundatakse CO2 ja H2O; 3. Vabanevast energiast 40% salvestatakse ATP molekulidesse, 60% hajub soojusenergiana; 4. Ühe glükoosimolekuli oksüdatsioonil sünteesitakse 38 ATP molekuli; 5
Kui on aga hapnik olemas tekib kohe püruvaat mis läheb tsitraadi tsüklisse. *Lõplik lõhustumine toimub hapniku juuresolekul. Toimub mitokondrites tsitraaditsükli vahendusel. Tekib Co2 ja H2O. See ei ole spetsiifiline ainult glükoosile. 1 glükoosi molekulist saab 2 püruvaadi molekuli. Hapniku juures olekul saab sellest CO2 ja H2O. Hapniku puudumisel laktaat. Laktaadist lahti saamiseks on vaja see transportida maksa, kus tehakse sellest uuesti püruvaat ja saadetakse uuesti lihastesse. C6H1206 glükoos. Selle poolestamieks, et saada püruvaat on vaja täpselt 10 reaktsiooni. 1. 4.ja 10. On pöördumatud reaktsioonid. Hapnku juures olekul ei redutseeru püruvaat laktaadiks kuna redutseerimiseks vajalik NADH eimineeritakse hingamisaehelas. Püruvaa difundeerub mitokondrsse, kus toimub lõplik oksüdatsioon üle atsetüül-CoA. Glükoüüsi regulatioon Fosfofruktosi kinaas: kinaasi aktiivsus limiteerb kogu raja kiirust. Kinaas allosteerilised inhbiitord on ATP , tsitraat ja H+ ioonid
Vitamiinid: P1,B1,B2,B6 Tegemist on puhaskultuuriga, mis algselt paljundatakse laboris ja seejärel viiakse toitekeskkonda ja paljundatakse tööstuslikult.(Salutaguse Pärmitehas). Pagaripärm kuulub perekonda Saccharomyces (saccharo -suhkur, myces -kr.k. seen) ning tema liiginimetus on cerevisiae (cerevisiae - Id.k. pruulija). Tegemist on mikroorganismiga, mis põhjustab alkohoolset käärimist. Ta kääritab suhkru süsihappegaasiks ja alkoholiks. PÄRM C6H1206 2CO2 + 2C2H5OH Presspärmi värvus on helehall või valkjashall, konsistents tihe ja hästi murtav. Ei tohi venida. Niiskusesisaldus kuni 75%. Lõhn iseloomulik pärmiseentele. Kuivpärm saadakse kõrgekvaliteedilisest presspärmist, see purustatakse graanuliteks ja seejärel kuivatatakse vaakumis. 11 Hea pärmi näitajad: 1. Kergitusvõime. Pärm peab optimaalsetel tingimustel (s.o. 36°C juures) kääritama võimalikult suure
Vitamiinid: P1,B1,B2,B6 Tegemist on puhaskultuuriga, mis algselt paljundatakse laboris ja seejärel viiakse toitekeskkonda ja paljundatakse tööstuslikult.(Salutaguse Pärmitehas). Pagaripärm kuulub perekonda Saccharomyces (saccharo -suhkur, myces -kr.k. seen) ning tema liiginimetus on cerevisiae (cerevisiae - Id.k. pruulija). Tegemist on mikroorganismiga, mis põhjustab alkohoolset käärimist. Ta kääritab suhkru süsihappegaasiks ja alkoholiks. PÄRM C6H1206 2CO2 + 2C2H5OH Presspärmi värvus on helehall või valkjashall, konsistents tihe ja hästi murtav. Ei tohi venida. Niiskusesisaldus kuni 75%. Lõhn iseloomulik pärmiseentele. Kuivpärm saadakse kõrgekvaliteedilisest presspärmist, see purustatakse graanuliteks ja seejärel kuivatatakse vaakumis. 11 Hea pärmi näitajad: 1. Kergitusvõime. Pärm peab optimaalsetel tingimustel (s.o. 36°C juures) kääritama võimalikult suure
Rohelistes taimedes moodustub gliikoos foto- gaanilised iihendid (polumeerid), mille ehitus- Riboos Desoks0riboos Glu koos Fruktoos csHloos c5H1oo4 c6H12o6 C6H1206 Lildvalem CH,OH .o. o. _o. HOCH, '.. HOCH, H
annaabi.ee 
