C2H4 + 1/2 O2 = CH3CHO või etaanhappeks (äädikas) C2H4 + O2 = CH3COOH Redutseerida saab teda vastavaks alkaaniks (etaan) C2H4 + H2 = C2H6 Liitumisreaktsioonid Hüdreerimine (hüdrogeenimine) = H2 liitmine . saaduseks on vastav alkaan - etaan C2H4 + H2 = C2H6 Hüdraatimine = vee liitmine, saaduseks on vastav alkohol, etanool C2H4 + H2O = C2H5OH Halogeenimine = halogeenide või vesinikhalogeniidide liitumine. Eteen valastab broomivett · C2H4 + Br2 = C2H4Br2 täpsemalt CH2=CH2 + Br2 = CH2Br-CH2Br 1,2- dibromoetaan · C2H4 + HCl = C2H5Cl kloroetaan Polümeerimine paljud eteeni molekulid liituvad pikaks polüeteeni molekuliks X C2H4 [ -CH2-CH2-]X · X = polümerisatsiooniaste = elementaarlülide keskmine arv ( = Mpolümeer / Mmonomeer) · C2H4 polümerisatsiooniprotsessi lähteaine = monomeer · -CH2-CH2- Monomeeri molekulile vastav osa polümeeri molekulist = elementaarlüli Propeen H2C == CH -- CH3
C2H4 + 1/2 O2 = CH3CHO või etaanhappeks (äädikas) C2H4 + O2 = CH3COOH Redutseerida saab teda vastavaks alkaaniks (etaan) C2H4 + H2 = C2H6 Liitumisreaktsioonid Hüdreerimine (hüdrogeenimine) = H2 liitmine . saaduseks on vastav alkaan - etaanC2H4 + H2 = C2H6 Hüdraatimine = vee liitmine, saaduseks on vastav alkohol, etanool C2H4 + H2O = C2H5OH Halogeenimine = halogeenide või vesinikhalogeniidide liitumine. Eteen valastab broomivett · C2H4 + Br2 = C2H4Br2 täpsemalt CH2=CH2 + Br2 = CH2Br-CH2Br 1,2-dibromoetaan · C2H4 + HCl = C2H5Cl kloroetaan Polümeerimine paljud eteeni molekulid liituvad pikaks polüeteeni molekuliks X C2H4 à [ -CH2-CH2-]X · X = polümerisatsiooniaste = elementaarlülide keskmine arv ( = Mpolümeer / Mmonomeer) · C2H4 polümerisatsiooniprotsessi lähteaine = monomeer · -CH2-CH2- Monomeeri molekulile vastav osa polümeeri molekulist = elementaarlüli Propeen
11. klassi Orgaanika konspekt Jaan Usin 12 Redutseerida saab teda vastavaks alkaaniks (etaan) C2H4 + H2 = C2H6 Liitumisreaktsioonid Hüdreerimine (hüdrogeenimine) = H2 liitmine . saaduseks on vastav alkaan - etaanC2H4 + H2 = C2H6 Hüdraatimine = vee liitmine, saaduseks on vastav alkohol, etanool C2H4 + H2O = C2H5OH Halogeenimine = halogeenide või vesinikhalogeniidide liitumine. Eteen valastab broomivett · C2H4 + Br2 = C2H4Br2 täpsemalt CH2=CH2 + Br2 = CH2Br-CH2Br 1,2-dibromoetaan · C2H4 + HCl = C2H5Cl kloroetaan Polümeerimine paljud eteeni molekulid liituvad pikaks polüeteeni molekuliks X C2H4 [ -CH2-CH2-]X · X = polümerisatsiooniaste = elementaarlülide keskmine arv ( = Mpolümeer / Mmonomeer) · C2H4 polümerisatsiooniprotsessi lähteaine = monomeer · -CH2-CH2- Monomeeri molekulile vastav osa polümeeri molekulist = elementaarlüli Propeen
saadakse kloori juhtimisel lahusesse: 2Br- + Cl2Br2+2Cl- ja eraldatakse lahusest veearu destillatsioonil või õhu läbipuhumise teel. Broom on korrosiivne, punakaspruun suitsev vedelik. Ainus toatemp vedel mittemetall, raske, väga sööbiv, mürgine, terava lõhnaga gaas. Lahustub märgatavalt vees. Kasutatakse orgaanilises sünteesis. Orgaanilisi bromiide kasutatakse tulesummutitena ja pestitsiididena. Hõbebromiidi kasutatakse fotograafias. Oluline osa Br2 läheb C2H4Br2 tootmiseks, mida kasut mootorikütuste lisandina, taimekaitsevahendina. Iood- looduses vähelevinud, hajutatud element, sisaldus merevees v madal. Meretaimed sisaldavad palju joodi: 2 tonnist taimedest saab 1 kg joodi. Tänapäeval saadakse joodi põhiliselt naftapuuraukude soolveest kloori toimel: 2I-(aq) + Cl2(g) I2(aq) + 2Cl-(aq). Joodi leidub soolvees jodiidioonina ja lisandina Tsiili salpeetris NaNO3. Jood on mustjasvioletne tahke aine, mis sublimeerub kergesti, andes purpurse gaasi
aurud kondenseeritakse, puhastatakse (Cl 2-st jm.) rektifikatsiooniga jt. meetoditega. 3.28.6. Toodang, kasutamine Maailmatoodang ca 300 tuhat t/a (ilma postsotsalistlike riikideta) Kasutatakse broomiühendite tootmiseks - anorgaanil. (NaBr, KBr, HBr, AgBr, KBr, KBrO3 jpt.) - orgaanilised ühendid (sageli kasutatakse neid edasi org. sünteesis (näit. bromobenseen, dibromobenseenid jt.) - ca 50% toodetavast Br2-st kasutatakse C2H4Br2 (1,2-dibromoetaani) tootmiseks - “etüülvedeliku” komponent, fumigant (pestitsiid) Br2 ja broomiühendeid kasutatakse keemialaboris, bromiide fotograafias, meditsiinis jm. 3.29. Jood Lad. Iodum – I Avastas Pariisi keemik ja salpeetrivabrikant Bernard Courtois 1811 Rannalähedaste merevetikate (pruunvetikate?) tuhast (tollal toodeti sellest soodat) 1813 uuriti põhjalikumalt (Gay-Lussac, Davy jt.) Gay-Lussac andis nime aurude violetse värvuse järgi:
annaabi.ee 
