soovitavalt ühekorraga. Mida väiksem on sorbendiosakese läbimõõt, seda kiiremini saabub tasakaal statsionaarse ja mobiilse faasi vahel, seda väiksemaks kujuneb komponendi laik, seda kõrgemaks aine kontsentratsioon selles ja lihtsamaks aine avastamine. Pärast proovi pealekandmist tuleb lasta lahustil auruda. Voolutamiseks valitakse sobiv vooluti vastavalt lahustatava segu komponentide polaarsusele. Aminohapete lahutamiseks kasutatakse voolutit, mis koosneb n-butanoolist, äädikhappest ja vees, vahekorras 3:1:1. Meetod põhineb aminohapete erineval lahustuvusel kahes teineteisega osaliselt segunevas vedelikus. Vesi kui polaarne lahust adsorbeerub sorbendile ja moodustab kromatograafilise süsteemi statsionaarse faasi. Mobiilseks faasiks on vooluti väiksema polaarsusega komponendid. Kromatografeerimiseks avatakse voolutinõu kaas, asetatakse pintsettidega voolutusnõusse ja voolutusnõu suletakse
09 IMINE LAHUSE JA ÕHU PIIRPINNAL Töö eesmärk (või töö ülesanne). Määrata pindaktiivse aine vesilahuse pindpinevus sõltuvalt lahuse kontsentrats leida adsorptsioni isoterm. Adsorptsiooni isotermist arvutada molekuli pindala kihis. Teooria. Minu lahus: butanooli vesilahus konsentratsiooniga 0,5 M ja 5 järjestikust lahjendust 1:2 Töövahendid. tensiomeeter, mõõtkolvid mahuga 50 ml, klaaspipetid mahuga 25 ml Töö käik. Valmistasin 50 ml vesilahuse butanoolist. Lahjendasin lahust 1:2 5 korda. Alust konsentratsiooniga lahusest, hakkasin läbi viima katset kasutades tensiomeetr puhast vett, sest tnsiomeeter on varem saanud veidi kahjustada ehk katse tule t lahuse kontsentratsioonist. Pindpinevuse isotermist da molekuli pindala ja pikkus monomolekulaarses ust lahjendust 1:2 huga 25 ml st 1:2 5 korda. Alustades kõige väiksema sutades tensiomeetrit. Kõige esimesena kasutasin ustada ehk katse tulemused on selles mõjutatud.
Lisad Klassikaline 2-butüün valem. Lihtsustatud 1-butüün valem. Huvitavat: Looduses esineb mitmesugustes taimedes kuni 13 süsiniku aatomiga süsivesinikke, mis sisaldavad kuni 5 kolmiksidet (polüüünid). Alküünidest kõige tuntum on etüün. Seda kasutatakse kautsukide tootmiseks, mida kasutatakse omakorda autorehvide valmistamiseks. Etüünist ja butanoolist valmistatakse Sostakovski palsamit, mida kasutatakse haavandite ja põletuste raviks. 9
alkoholide molekulidega või vee molekulidega. - Vesiniksideme tõttu on alkoholid hüdrofiilsed > lahustuvad vees, ja keevad kõrgemal temperatuuril kui sama molekulmassiga alkaanid. - Alkohol lahustub seda paremini, mida lühem on süsinikahel ja mida rohkem on OH rühmi. CH 3 - OH lahustub paremini kui CH 3 - CH 2 - OH - Metanool, etanool, propanool lahustuvad vees piiramatult. Butanoolist alates lahustub juba kehvemini ent kõige paremini tertbutüül (kerakujulisim).Pentanoolide lahustuvus on juba veel halvem ning veel pikema alküülrühmaga alkoholid lahustuvad üpris vähe. Miks? Alkoholide lahustuvuse vees tagab hüdroksüülrühma ja vee molekulide vaheline tugev vastastikmõju (vesiniksideme moodustumine). Süsivesinikud ja seepärast ka süsivesinikahel on hüdrofoobsed (vetttõrjuvad)
termiliselt etüüniks ja vesinikuks. 1500-1600°C 2CH4 HC CH + 3H2 3) Metaani oksüdeeriv krakkimine. Osa metaani põletatakse, mille arvel temperatuur tõuseb üle 2000°C, teine osa metaanist laguneb aga selle soojuse arvel etüüniks ja vesinikuks. 2CH4 HC CH + 3H2 IV KASUTAMINE Etüünist toodetakse vinüülkloriidi etanaali ja õlikindlaid kautsukeid (kloropreenkautsk) ning teda kasutatakse metallide kuumutamisel. Etüünist ja butanoolist valmistatakse sostakovski palsamit, millega ravitake haavandeid ja põletusi. Etüün ja ammoniaak on vitamiini PP sünteesi lähteained. Areenid (Aromaatsed süsivesinikud) AREENID hetuumailsed Kondenseerunud tuumadega
doc.doc 2CH4 HC CH + 3H2 3) Metaani oksüdeeriv krakkimine. Osa metaani põletatakse, mille arvel temperatuur tõuseb üle 2000°C, teine osa metaanist laguneb aga selle soojuse arvel etüüniks ja vesinikuks. 2CH4 HC CH + 3H2 IV KASUTAMINE Etüünist toodetakse vinüülkloriidi etanaali ja õlikindlaid kautsukeid (kloropreenkautsk) ning teda kasutatakse metallide kuumutamisel. Etüünist ja butanoolist valmistatakse sostakovski palsamit, millega ravitake haavandeid ja põletusi. Etüün ja ammoniaak on vitamiini PP sünteesi lähteained. Areenid (Aromaatsed süsivesinikud) AREENID Ühetuumailsed Kondenseerunud tuumadega
Peab ütlema, et sellised reaktsioonid ei ole hapetele iseloomulikud. Olulisemad on nad hapete saamismeetoditena Põhimõtteliselt saab happeid redutseerida aldehüüdideks ja alkoholideks CH3COOH + H2 CH3CHO + H2O või CH3COOH + 2H2 CH3CH2OH + H2O Samuti nad oksüdeeruvad (põlevad) CH3COOH + 2O2 2CO2 + 2H2O Hapete saamine Ilmselt võib oksüdeerida · Aldehüüde CH3CH2CHO +1/2O2 CH3CH2COOH propanaalist propaanhape · Alkohole CH3CH2CH2 CH2OH +O2 CH3CH2CH2COOH + H2O butanoolist butaanhape · Süsivesinikke (pikem ahel seejuures katkeb) C4H10 + 5/2O2 2CH3COOH + H2O Hapetele iseloomulikud reaktsioonid Happed on prootoni doonorid, seega on hapete üldised omadused just prootoni (vesinikiooni) reaktsioonid · Reageerimine metallidega (pingerida) 2CH3COOH + Zn (CH3COO)-2Zn2+ + H2 tsinketanaat ioonilisel kujul Zn + 2H+ = Zn2+ + H2 tsink oksüdeerub ja oksüdeerijaks on vesinikioon Zn - 2e = Zn2+ ja 2H+ + 2e = H2 · Reageerimine metallioksiidide ja hüdroksiididega
annaabi.ee 
