valentsolekus süsiniku aatomiga. Püsivatel alkoholidel ei ole ühe süsiniku aatomi juures mitut hüdroksüülrühma. Nimetused: süsivesiniku nimetus + -ool CH4 metaan CH3 OH metanool ka metüülalkohol e puupiiritus C2H5 OH etanool ka etüülalkohol e piiritus Vajadusel näidatakse ka hüdroksüülrühma asukoht CH3-CH(OH)-CH2-CH3 2-butanool CH3-CH(OH)-CH(OH)-CH3 2,3-butaandiool CH3-CH(CH3)-CH(OH)-CH3 3 - metüül-2-butanool Füüsikalised omadused Lihtsamad alkoholid on suhteliselt kõrgete keemistemperatuuridega ja vees hästi lahustuvad. Molekulmassi kasvuga väheneb lahustuvus kiiresti. Mitmealuselised alkoholid lahustuvad paremini, kui vastavad ühealuselised. Suhteliselt kõrged keemistemperatuurid on seotud molekulivaheliste vesiniksidemete tekkimisega,Hea lahustuvus vesiniksidemete tekkega vee ja alkoholi vahel R -O-- H+ ....
Sideme heterolüütilisel dissotsiatsioonil: R - C+H2 :Cl- à R - C+H2 + :Cl- tekivad ioonid Tugevam nukleofiil - hüdroksiidioon -võib kloori asendada, andes alkoholi R - C+H2 :Cl- à R - C+H2 + :Cl- NaOH à Na+ + :OH- . R - C H2 + :OH à R - C H2 :OH summaarselt: R - CH2-Cl + NaOH à R - CH2- OH + NaCl + - + - C2H5Br + NaOH à C2H5OH + NaBr jne etanool CH3-CHBr- CHBr-CH3 + 2KOH à CH3-CH(OH)- CH(OH)-CH3 + 2KBr 2,3 -butaandiool Veel tugevam nukleofiil on alkoksiidioon (alkoholaat) Alkoksiidi (alkoholaadi) saab leelismetalli reageerimisel alkoholiga ja ta on tugev alus RONa à RO:- + Na+ CH3-C (CH3)2 - CH2-Br + CH3ONa à CH3-C (CH3)2 - CH2-O-CH3 + NaBr
18) plii ja selle ühendid; 19) tsink ja selle ühendid; 20) vask ja selle ühendid; 21) vääveloksiidid; 22) väävelhape; 23) süsinikdisulfiid; 24) vanaadium ja selle ühendid; 25) kloor; 26) broom; 27) jood; 28) fluor ja selle ühendid; 29) alifaatsed ja alitsüklilised petroolpiirituse või bensiini süsivesinike derivaadid; 30) alifaatsete ja alitsükliliste süsivesinike halogeenderivaadid; 31) butüül-, metüül- ja isopropüülalkohol; 32) etüleenglükool, dietüleenglükool, 1,4-butaandiool ja glükooli ning glütserooli nitraatderivaadid; 33) metüüleeter, etüüleeter, isopropüüleeter, vinüüleeter, dikloroisopropüüleeter, guajakool (2-metoksüfenool), etüleenglükooli metüül- ja etüüleetrid; 34) atsetoon, kloroatsetoon, bromoatsetoon, heksafluoroatsetoon, metüületüülketoon, metüül n-butüülketoon, metüülisobutüülketoon, diatsetoonalkohol, mesitüüloksiid, 2- metüültsükloheksanoon; 35) fosfororgaanilised estrid; 36) orgaanilised happed;
Tugevam nukleofiil - hüdroksiidioon -võib kloori asendada, andes alkoholi R - C+H2 :Cl- à R - C+H2 + :Cl- NaOH à Na+ + :OH- . R - C+H2 + :OH- à R - C+H2 :OH- summaarselt: R - CH2-Cl + NaOH à R - CH2- OH + NaCl C2H5Br + NaOH à C2H5OH + NaBr jne etanool CH3-CHBr- CHBr-CH3 + 2KOH à CH3-CH(OH)- CH(OH)-CH3 + 2KBr 2,3 butaandiool H3C Br + : OH- H3C OH + : Br- 11. klassi Orgaanika konspekt Jaan Usin 6 Aktiivne vahekompleks Ründav osake :OH- Lahkuv osake :Cl- -tekkiv side katkev side - + - H O:...................C..............
Tugevam nukleofiil - hüdroksiidioon -võib kloori asendada, andes alkoholi R - C+H2 :Cl- R - C+H2 + :Cl- NaOH Na + :OH- + . R - C H2 + :OH- + R - C+H2 :OH- summaarselt: R - CH2-Cl + NaOH R - CH2- OH + NaCl C2H5Br + NaOH C2H5OH + NaBr jne etanool CH3-CHBr- CHBr-CH3 + 2KOH CH3-CH(OH)- CH(OH)-CH3 + 2KBr 2,3 butaandiool Katkev side + - Ründav osake Lahkuv osake - - H3C Br + : OH H3C OH + : Br Elektrofiilne tsenter Nukleofiilne Veel tugevam nukleofiil on alkoksiidioon (alkoholaat)
Seetõttu aga et formiaati teistes käärimisradades ei esine, nim seda hapete segu tekitavat käärimist formiaatkäärimiseks. 23 See käärimine on iseloomulik enterobakteritele. Enterobakterid on GN, fakultatiivsed anaeroobid. Saavad energiat kas kääritamisest, aeroobsest või anaeroobsest hingamisest. Fekaalse reostuse indikaatorid. Enterobakteriaalsel käärimisel moodustuvad: laktaat, formiaat, suktsinaat, etanool, atsetaat, 2,3- butaandiool, CO2, H2. Suhkruid lagundatakse glükolüüsirajas. Produktide tekkel on võtmepositsioonil püruvaat, millest moodustuvad käärimisproduktid. Püruvaat võib enterobakteritel metabooluda 4 moel: 1) Redutseeruda piimhappe tekkega 2) Laguneda Pyrformiaatlüaasi reaktsioonis formiaadiks ja AcCoA-ks. 3) PEP võib karboksüüluda oksaalatsetaadiks ja viidakse üle suktsinaadiks. Osaleb membraanne forforüülimine.
annaabi.ee 
