omaduste, instrumentide ja instrumendi tüüpide, religioossete seoste ning tantsu ja näitekunsti järgi; ning mõiste ise on üks mõtte ja loomingu, nagu rütm, emotsioonid ja rituaalid, kategooriatest. Pillid: Sitar-on inda muusikapillidest kõige enam tuntud(kuulus sitar'i mängija on Ravi Shankar) Vina- on näppepill,mida nimetatakse kauni kõla tõttu india pillide kuningannaks. Sarod- on lautotaoline näppepill. Victra vina- meenutab steel-kitarri. Tanpura- on enimlevinud burdoonpill. Tablad- india trummid. Mridang- on tünnikujuline kahe membraaniga põiktrumm. Shahnai- on valju häälega oboelaadne puhkpill. Pungi- on instrument mida mängivad maotaltsutajad. Jana-Gana-Mana ('Sina oled kõigi inimeste meelte valitseja') on India hümn. Selle algsete bengalikeelsete sõnade autoriks on Rabindranath Tagore. Hümn on kasutusel 1950. aastast alates.
mille piires muusik improviseerib kindlate reeglite järgi. · Improvisatsiooni saadab pidev burdoon, see on muutumatu saateheli Maailm olla loodud ühest ainsast alghelist Kuuldavast häälest Kuuldamatust häälest Burdoon sümboliseerib algheli kuuldamatut häält. kuna seda tajuvad ainult jumalad. TANPURA Burdoonpill, mille heli on lausa maagilise mõjuga TALA · Korduv rütmimudel Mida teoses kasutatakse ja varieeritakse · Esitavad löökpillid MRIDANG Põiktrumm- mängitakse käte- ja sõrmedega TABLAD Komplektis kõrgema ja madalama kõlaga trumm. RASA ·Traditsioon nõuab kindla hingeseisundi väljendamist · 9 emotsionaalset seisundit ARMASTUS VIHA PÕLGUS
Klassikaline muusika- A-meloodia esitab sitar või laulja, meloodia kaunistatud ja nüansirikas. B- burdoon(ühe aegselt kõlav meloodia) esitab tanpura, C-rütm mida esitavad teblad. Etendus kestab 5min-2tundi, lõpeb kulminatsiooniga. PILLID:sitar- 4-7 põhikeelt, ja nende all olev resonantskeeltega pill. Vina-keelpill, ilus kõla ja ka on Indias pillide kuninganna, puust korpus, valmistatud resonaator. Tanpura-särisev külaga burdoonpill. Tablad-üks on kõrgem ja teine madalama kõlaga trumm, kõlavärv sõltub kuhu sõrmega lüüakse. Pungi-puhkpill, mängivad maotaltsutajad, kaks toru, üks on meloodia ja teine burdooni hoidmise jaoks.
Sitari kuusaim mängija on Ravi Shnkar. Vina on pill, mida nimetatakse Indias vahel tema kauni kõla järgi pillide kuninngannaks. Sarod on lauataoline näppepill, millel on 7 põhi-, 2 burdoon- ning kuni 17 resonaatorkeelt. Pilli kõlakast on kaetud nahast või pärgamendist membraaniga. Vicitra vina meenutab countrymuusikas kasutavat steel-kitarri. Õõnsast puutüvest korpus toetub kahele kaelabassist resonaatorile. Tanpura on levinuim burdoonpill. Keelte ja roobi vahele mähitakse siidlõng, mis keelte vibreerimisel tekitab omapärase, säriseva, maagiliselt mõjuva heli. Mridang on tünnikujuline kahe membraaniga põiktrumm, mida mängija hoiab enda ees põikiasendis. Mängitakse sõrmede ja käega mõlemalr trumminahal. Tablad komplekt koosneb ühest kõrgema ning teisest madalama kõlaga trummist. Kummalgi tablal võib saada erinevat kõla. Oleneb sellest kuhu sõrmedega trumminahal lüüakse.
kõrvaltvaatja rolli. Pillid Sitar · Sitar on 4-7 põhikeelega, mille juurde käivad helisevad resonantskeeled. Sitari kuulsaim mängija on Ravi Shnkar. Vina · Vina on pill, mida nimetatakse Indias vahel tema kauni kõla järgi pillide kuninngannaks. Sarod · Sarod on lauataoline näppepill, millel on 7 põhi-, 2 burdoon- ning kuni 17 resonaatorkeelt. Pilli kõlakast on kaetud nahast või pärgamendist membraaniga. Tanpure · Tanpura on levinuim burdoonpill. Keelte ja roobi vahele mähitakse siidlõng, mis keelte vibreerimisel tekitab omapärase, säriseva, maagiliselt mõjuva heli. Mridang · Mridang on tünnikujuline kahe membraaniga põiktrumm, mida mängija hoiab enda ees põikiasendis. Mängitakse sõrmede ja käega mõlemalr trumminahal. Tablad · Tablad komplekt koosneb ühest kõrgema ning teisest madalama kõlaga trummist. Kummalgi tablal võib saada erinevat kõla. Oleneb sellest kuhu
Pillidel saatemuusika funtksiooni täitmine ja tantsumuusika. Pillid: Orel-pillide kuningas, asus kirikus. Vanim kirikuorel Achenis, õukondlik orel, kandeorel (portatiiv) Keelpillid: Tsitol- labidamoodi keelpoll, mängisid alamast soost laulikud. Psalteerium-mitmesuguse kujuga, keeled ühte- ja teistpidi. Mängiti rinnal hoides, sai mängida näppides, lüües või poognaga. Kandle sugulane. Rataslüüra e organistrum burdoonpill Rebekk- mängitakse poognaga, tulevase viiuli eelkäija Fiidel (väike kitarr) poognaga, tulevase viiuli eelkäija Puhkpillid: Flööt, trompetilaadsed, salmei, oboelaadsed. Mitmehäälsus: heterofoonia, burdoon, parafoonia Vaimulikilmalik Ühehäälsusmitmehäälsus Esimesed näited kirikumuusikast. organum tekkis 10ndal sajandil mitmehäälsusvorm, mida dubleeritakse intervallidega. Põhimeloodiaks Gregooriuse koraal. Kolm alaliiki. 1
astmetega või burdooniga. India muusika esitab nii kuulajale kui ka muusikule kõrged tingimused, vaja oli suurt teadmiste hulka. Oliline oli meloodiamudel e. raaga helide rühm, mille piirides muusik improviseerides teemat arendab. Raagale vastab teatud emotsionaalne seisund e. rasa. Igal raagal on oma kindel rütmimudel e. taala. Raaga alusel improviseeritav toes võib kesta paarist minutist paari tunnini. Osaleb kolmik solist(helilooja), löökpillimängija ja keelpillimängija (burdoonpill tampura). 1) Sissejuhatus vaikne ja aeglane, solist+tampura 2) Põhiosa lisandub löökpillimängija, kes paneb paika taktimõõdu. Kiireneb tempo, dünaamika valjeneb 3) Lõpp lõpeb järsult kulminatsioonis Keelpillid 1) vina keelpillide kuninganna, kõrvitsast kõlakastiga 2) sitar vanim keelpill, 4-7 põhikeelt, -19 resonaatorkeelt
improviseerides arendama hakkab. Teos lõppeb tihti elava kulminatsiooniga Sitar- india pillidest tuntum 4-7 põhikeele ja nenede all paiknevate resonankeeltega pill Vina- keelpill, mille kauni kõla tõttu nimetatakse Indias kas pillide kuningannaks; lisaks puust kõlakorpusele on pilli ülaosas vee teine kalebassist (pudelkõrvitsast) valmistatud resonaator Tampura- omapärase säriseva kõlaga levinuim burdoonpill Tablad- komplekk koosneb ühes madalama ja teisest kõrgema kõlaga trummist; sõltub sellest, kuhu trumminahal sõrmedega lüüakse Pungi- puhkpill, millel mängivad maotaltsutajad; pillil on kaks toru, millest ühel mängitakse meloodiat ja teine hoiab burdooni.
3. Lõpp Tempo ja dünaamika saavutavad haripunkti, lõpeb järsult kulminatsiooniga · MUUSIKAINSTRUMENDID o Keelpillid Vina keelpillide kuninganna, kõrvitsast kõlakastiga Sitar vanim keelpill, 4-7 põhikeelt, 19 resonaatorkeelt Sarod lautotaoline näppepill, 7 põhikeelt, 2 burdoonkeelt, 17 resonaatorkeelt, pealt kaotud boanahast membraaniga Tampura burdoonpill o Puhkpillid Pungi kaks toru, millest üks mängib meloodiat, teine on burdoontoru Flöödi-, trompeti- ja obodelaadsed pillid o Löökpillid Taldrikud Pilutrumm Kõnelev trumm hoitakse kaenla all, mängitakse sõrmedega Tablad · Mängitakse paarikaupa, parema käe ja vasaku käe oma
häälestuspulgad Kuulame: sitar Vina peetakse vanimaks pilliks (kasutavad looduslike materjale valmistamiseks) Sõrmlaud, kõlakast (2muna) juba juttu veedahümnides. Peetakse keelpillide kuningannaks. Sarod lauto taoline näppepill põhikeeled, resonaatorkeeled, burdoonkeeled, ümara kõlakastiga, mis on kaetud vibreeriva membraaniga (boanahk v. pärgament) Tampura burdoonpill, keeled kinnituvad roobile, keelte ümber siidilõng Puhkpillid: Flöödi erikujud Oboe erikuju Pungi maotaltsutajate pill, 2 toru (meloodiatoru ja burdoontoru), ülal need ühinevad Löökpillid: Tabla 1) Kõrgehäälestusega 2) Madalahäälestusega Kuulame: Tabla Kellad (rauast), kulinad jalgade ümber, ksülofonid Kuulame: India teatrimuusikat (löökpillid) ja budistliku retsetatiivi Kuidas pillimehed kastides paiknesid?
· Sistum oli preesterliku väe- ja autoriteediga seotud. · Veel üks varasematest pillidest oli harf. · W. A. Mozart ,,Kontsert flöödile ja harfile" ( rahvamuusika harf koos kivide ja lauluga mõnus. Mitte kivid, vaid väike rauast kell ) · Debussy ,,Fauni pärastlõuna". Lisaks veel otseflööt. Võib olla ka topeltflööt (2 toru, 1 huulik). Üks toru mängib burdooni -> topeltflööt on burdoonpill. + potipill -> sõrmustega mängitakse kasutati laulusaate pillina. · Salmei (võib olla nii 1 kui 2 kordne). Nasaalne kõla, häiriv ärritav toon. Pikalt ühel noodil. Oboe eelkäija (oboe tüüpi rahvapill). Albinoni ,,Oboe kontsert op 9 nr 5". Rahulik sümfooniaorkester, vahepeal oboe kerged esiletõusud, mitte päris soolod. Ei ole topeltpill. [Topeltsalmei sai u 2700 eKr populaarseks, mängisid vaid
annaabi.ee 
