kommunismi ) ÜRO julgeolekunõukogu otsustas: sekkutaks Korea sõtta USA vägedega Pärast Stalini surma (1953) suudeti Koreas rahu säilitada Aasias polnud NSVL enam midagi saavutada tähelepanu taas EU'sse SLV (e. saksa liitvabariik): satub ohtu (NSVL sunnib kommunismi) Otsustati relvastada SLV 1954: sõlmiti Pariisi kokkulepped - SLV's kaotati okupatsioonireziim + võeti NATO liikmeks - seal võis SLV omale lubada 12 diviisi suuruse armee Bundeswehri VLO 1955 Varssavi bakt: loob NSVL sõjalise bloki (et kaitsta sotsialismileeri NATO eest) Albaania; Bulgaaria; Poola; Rumeenia; Saksamaa DV; Tsehhi; Ungari NSVL sai enda kasutusse sots- riikide armeed (mida kasutati ära enda huvides) Kommu. Levik Aasias 1945: Põhja-Vietnam kuulutatakse kommu. Riigiks 1912: Hiinast vabariik - Suurem osa: Guomindangi võimu alla
KÜLM SÕDA (1945-1990) Rahvusvahelised suhted pärast II MS Iseloomulikud jooned: 1. Sotsiaal leeri tekkimine 1945-1950: Sõjaliste blokkide, majandus organisatsioonide tekkimine. + raudne eesriie 2. Koloniaalsüsteemi lagunemine 3. Kriisid 1948/49...1980 4. Pingelõdvendusperiood (1970nd) 5. Perestroika NSVL sotsialismi leeri lagunemine 1980..1987-1990 1950 Stalinism hakkab survestama Ida-Euroopat Hitleri vastase koalitsiooni tuumikriigid: USA, prants, inglis, venemaa RAUDNE EESRIIE 11.05.1945 telegrafeerib Churchill Trumanile Nõukogude rinde kohal lasub raudne eesriie keegi ei tea, mis seal taga toimub. 09.02.1946 Stalini kõne Moskvas rõhutas sõdade paratamatus kaasaegses ühiskonnas: Kapitalismi areng toimuvat vaid kriiside ja sõjaliste katastroofide kaudu. Moskva valmistus ideoloogiliseks ja poliitiliseks konfliktiks rahvusvahelisel tasandil. Märts 1946 Churchilli vastus Stalinile. Pidas USA linn...
ÜRO julgeolekunõukogu otsustas sekkuda USA vägedega Korea sõtta Pärast Stalini surma 1953 suudeti Koreas rahu säilitada Aasias polnud NSVL'l enam midagi saavutada tähelepanu taas EU'sse SLV (saksa liitvabariik): satub ohtu (NSVL sunnib peale kommunismi) Otsustati relvastada SLV 1954: sõlmiti Pariisi kokkulepped 1) SLV's kaotati okupatsioonireziim + võeti NATO liikmeks 2) NATO kontrolli all võis SLV lubada 12 diviisi suuruse armee e. Bundeswehri VLO - (14. mai 1955 1991 Varssavi Lepingu Organisatsioon Asutati: 1955 Varssavis vastukaaluks NATO-le (mis oli 1954. aastal hakanud Lääne-Saksamaad uuesti relvastama) NSVL sotsialismileeri sõjaline bloki ehk VLO Kuulusid: Albaania; Bulgaaria; NSVL; Poola; Rumeenia; SDV; Tsehhoslovakkia; Ungari. NSVL sai enda kasutusse sots- riikide armeed (mida oma huvides ära kasutada) Hiina kodusõda
Third level Alates 5. detsembrist 2011 on Riho Fourth level Terras Eesti kaitseväe juhataja. Keskkooli lõpetamise järel teenis Riho Fifth level Terras kolm aastat sundaega Nõukogude mereväes. Pärast Bundeswehri Ülikooli lõpetamist 1998. aastal edutati Terras Tallinna Üksiku Vahipataljoni ülemaks. Viibis 2001-2004 aastad eestist eemal Saksamaa liitvabariigis ja Poolas 2008. aastal sai Riho Terras Kaitseministeeriumi kantsleriks,
huviorbiiti, mistõttu just Brandt (kes ei olnud tollal veel SPD esimees) nimetati SPD kantslerikandidaadiks. Adenaueri juhitud CDU võitis küll septembris 1961 toimunud valimised, kuid edu SPD ees oli ülinapp (CDU sai 192 ja SPD 190 kohta). Koalitsioonil CDU/CSU/FDP oli siiski piisav ülekaal. Oktoobris 1962 tabas Saksamaa Liitvabariigi valitsust esimene tõsine kriis. Ajakiri Der Spiegel, mille omanik Rudolf Augstein oli kaitseminister Straußiga tülli läinud, avaldas artikli Bundeswehri armetust olukorrast. Kaitseministeerium nimetas seda riigireetmiseks ja Der Spiegeli toimetajad ning artikli autor arreteeriti. See tõi kaasa skandaali ja meeleavaldused üle 11 CSU on Baieris tegutsev CDU sõsarpartei 7 Saksamaa. FDP liikmetest ministrid lahkusid valitsusest ning Adenaueril ei jäänud lõpuks muud üle, kui Strauß ametist vabastada
põhimõtted. Kantserliks oli sellel ajal Helmut Kohl. Uus tööpuuduse laine põhjustas neofasistide ülestõuse. 4.1.2 VÄLISPOLIITIKA 1949-1963 kantselriks oli Adenauer. Saksamaa okupatsiooni tsoonid pidid ühendatama ning SDV- d ei tohtinud teise driigid tunnustada. Suhteid püüti arendada Prantsusmaaga, mille presidendiks oli de Gaule. 1954 sõlmiti Pariisi kokkulepped, mis jõustusid 1955. Sellega kaotati lääne-saksamaal okupatisooni tsoonid. SLV võeti NATO-sse. SLV sai oma armee - Bundeswehri. 1955 - Halsteini doktriin - SLV lubas lõpetada suhted kõigi riikidega, kes tunnustavad SDV-d, välja arvatud NL. SLV ja SDV suhted olid eriti halvad 1961. 1966 - välisministriks ja 1969 kantseriks sai Willi Brandt - teostas uut ida-poliitikat. Selle tähtsamad lepingud: 1970 - idalepingud Nõukogude Liidu ja Poolaga. 1971 - neljapoolne kokkulepe Lääne-Berliini suhtes. 1972 - suhete aluste leping SDV-ga. SLV tunnustas SDV-d de jure ja loobus Halsteini doktriinist
annaabi.ee 
