mingitesse mõõtühikutesse. On ju rumal kõrvutada kõrvutamatut, näiteks küsida, kas võsainimeste kultuur on madalam kui katoliiklik kultuur Euroopas. Või kinnitada eestlaslikult, nagu meil tavaks ärbelda, et meie kultuur on justkui kõrgem lätlaste, soomlaste, ameeriklaste, venelaste või teiste rahvaste omast. Interneti näppimise oskus pole kuidagi vaadeldav kõrgema kultuuriilminguna kui Austraalia aborigeenide vilumus bumerangi käsitsemisel. Piinlik on lugeda isegi eesti ajalooõpikutes korduvat väidet, nagu oleks vägivalla ja hirmuga maarahvale kaela vajutatud ristiusk tähendanud meile mingit kõrgema, euroopaliku kultuuri õnnistust. Eesti pole inimeste poolt nihutatav kord Euroopasse, kord välja. Oleme kogu oma eksistentsi jooksul asunud Euroopa provintsis ning see tõdemus on saatnud ja saadab meie olu igavesti, vaatamata isegi europürgijate hüüatusile: edasi, Euroopasse
Ajalugu Esimesed asukad protoaustraallased tulid Austraaliasse hiljemalt 30 tuhande aasta eest Kagu-Aasiast, mida Austraaliast lahutab saarterohke väin. Vanimast leiukohast on saadud algelisi veerkiviriistu, pihukirveid, kõõvitsaid ja teravikke. Eriti ida- ja kaguranniku ning sisemaa vahel ilmneb kultuurierinevusi. V-III aastatuhandeni enne meie ajaarvamist arenes kivitöötlemine, valmistati korrapärase kujuga odaotsi, nuge ja talbu, kasutati heitepuud ja bumerangi. II-I aastatuhandel enne meie ajaarvamist võeti kasutusele lihvitud kivikirved, luust õngekonksud ja ahingud. Paljudes kohtades on leitud koopa- ja kaljujooniseid. Küttimisest, korilusest ja kalastamisest elatuvate tõmmunahaliste aborigeenide kultuur püsis kiviaja tasemel eurooplaste tulekuni. Siiski olid nende hõimudel väga hästi välja kujunenud tavad ja kombed. Mõned aborigeenid elavad tänaseni Austraalia inimasustusest puutumatutes piirkondades ja
[1] 6. Ajalugu Esimesed asukad protoaustraallased tulid Austraaliasse arvatavasti vähemalt 30 000 aasta eest Kagu-Aasiast, mida Austraaliast lahutas saarterohke väin. Vanimast leiukohast on saadud algelisi veerkiviriistu, pihukirveid, kõõvitsaid ja teravikke. Ilmneb kohalikke kultuurierinevusi, eriti ida- ja kaguranniku ning sisemaa vahel. V-III aastatuhandeni e.m.a. arenes kivitöötlemine, valmistati korrapärase kujuga odaotsi, nuge ja talbu, kasutati heitepuud ja bumerangi. II-I aastatuhandel e.m.a. võeti kasutusele lihvitud kivikirved, luust õngekonksud ja ahingud. Paljudes kohtades on leitud koopa- ja kaljujooniseid. Küttimisest, korilusest ja kalastamisest elatuvate tõmmunahaliste aborigeenide kultuur püsis kiviaja tasemel eurooplaste tulekuni. [1] 4 Siiski oli nende hõimudel väga hästi välja kujunenud tavad ja kombed. Mõned aborigeenid elavad
määratud): 1) Briti koolkond Smith, Perry, Rivers. Maailmas 1 kultuurikolle, millest levib mujale. Tegeleb selle otsimisega. Pakuti nt Muistset Egiptust, Hiinat jne.. (nt NSV ajal levitasid venelased ideed et kõik on algselt Venemaal leiutatud.) 2) Saksa-Austria- Grabner, Schmidt. Kultuuriringide teooria kultuurinähtused levivad ühest ühiskonnast teise üksikult või pundina (ei ole vaid 1 kultuurikandja rahvas, vaid vb ka suurem prk). 8 piirkonda. Nt Austraalia bumerangi prk (primitiivne prk mida esindas bumerang ehk mingi iseloomulik ese mis aitab prk määrata. Uurimine aitas mõelda, mis selles prk oluline on ja leida teisi sarnase vormiga esemete prki. Uuriti sarnasuste hulka ja kokkupuudete olemasolu , ühine ese=eri rahavaste kokkupuude (vahendatult või vahendamata). 3)Ameerika Wissler, Kroeber . Kultuuriareaalide teooria Kultuurielemendid arenevad, levivad (sarnaselt Saksa-Austra koolkonnale) kimpudena
3. sümbol märk, mille seos objektiga on kjunenud läbi kokkuleppe. a la süda ja võti, tee südamesse. HIRMUAPELLATSIOONID *kasutatakse andmaks mõista et toote mittetarbimine võib tuua negatiivseid tagajärgi *andmaks mõista, et hirmutav olukord saab lahenda tarbides teatuid tooteid *on tõhus siis, kui reklaam pakub selgeid ja üheselmõistetavaid juhiseid *hirm on tugev negatiivne emotsioon ning selle liigne rakendamine võib tekitada bumerangi efekti Hirm ei ole hea TUNNETUSPROTSESSIDE/kognitiivsete protsesside VAHENDUSEL SAADUD TEABE MÕJUD Toimevõib olla kahepoolne Enamlevinud emotsinaalsed reklaamiapellatsioonid peale eelpool nimetatute *on seotud seksuaalsfääriga *suhtlemisrõõmuga *kujutlevate puuteaistingutega(nt udusulg *maitse-või haismiselamustega Reklaamitavate markide suhtes kujunevate emotsionaalsete reaktsioonide ja afektiivsete eelsoodumuste vallas eristatakse kahte põhiliiki:
Babüloonias / Hiinas, kust kultuurielemendid on tasapisi üle maailma levinud (üsna etnotsentristlik hoiak). · Saksa-Austria koolkond (Ratzel, Graebner, Schmidt) kultuuriringide teooria: teooria maailmas on suured piirkonnad, kus on suhteliselt sarnane kultuur ning need moodustavadki kultuuriringid (mida on kokku alla 10). Laenud toimuvad üle kultuuriringi piiride. Algelisim kultuuriring Austraalia (Bumerangi kultuuriring). Kombineerisid seda ideed evolutsionismiga. Ringid pandi tüpoloogiale toetudes paika Euroopa muuseumide materjalide põhjal. · Ameerika koolkond (Wissler, Kroeber) kultuuriareaalide teooria: teooria väiksemad spetsiifilisemad ringid, tehti ka välitöid! Eristasid ja selgitasid välja lokaalseid kultuuripiire (mõnisada km raadiuses). Areaalide vahel toimub kultuurielementide levik
•Disko tõus ja langus, AIDSi levik, Lahesõda, 1980‘ndate rokkarid (a la Bon Jovi), new wave, techno ja punk rock, gangsta rap, heavy metal, 1990‘ndate grunge bändid (a la Nirvana), ning hip hop. Mõnikord nimetatakse nooremaid nende seast ka MTV põlvkonnaks. Y-põlvkond: 1980ndate alguses sündinutest kuni 2000ndate alguseni. Mõned arvestavad alates 1982 kuni sajandilõpuni. Tuntud ka milleeniumipõlvkonnana. •Seda generatsiooni on mõnikord nimetatud ka Bumerangi põlvkonnaks või Peeter Paani põlvkonnaks, sest selle liikmed tunnevad võrreldes varasemate põlvkondadega kalduvust pikendada üleminekut täiskasvanuikka. Samuti elatakse varasemast kauem vanematega koos. Põhjused on eelkõige majanduslikud. •IT areng võimaldab kasutada interneti ja uue meedia abil uudseid kommunikatsioonitehnikaid. YouTube, Facebook, MySpace, Twitter on osa nende igapäevaelust. •Enamus omab personaalarvutit, mobiili, mp3 mängijat, kasutavad failivahetusprogramme