sajandi kunsti teerajajana. 7 Tuntuimad teosed ,,Impressioon. Tõusev päike" Monet maalis selle teose 1872. aastal.Seal on kujutatud La Havre sadamat päikeseloojangu ajal (vt. Lisa 2.) Tegemist on õlimaaliga, mis on maalitud lõuendile mille mõõtmed on 48×63 cm. Monet Pealkirja kohta ütles Monet 1898. aastal: ,,Olin 1874. aasta aprillis Kaputsiinide bulvarile näitusele saatnud pildi, mille tegin Havre`is oma aknast välja vaadates päike paistmas läbi veeauru ja esiplaanil mõned turritavad laevamastid (...) minult küsiti kataloogi jaoks pealkirja, ,,Havre`i vaade" ei kõlvanud kuidagi ja ütlesin siis: ,,Pange ,,Impressioon" (Mulje) "". ,,San Giorgio Maggiore videvikus" Maal kujutav vaadeat San Giorgio kloostrisaarele (vt. Lisa 6.). Paremal paistab ähmaselt Santa Maria Salute kiriku torn ja Suure Kanali suue
Seda arengut jätkasid sajandi vahetusel järjekindlalt postimpressionistid ja sümbolistid. Tuntuimad teosed ,,Impressioon. Tõusev päike" Monet maalis selle teose 1872. aastal.Seal on kujutatud La Havre sadamat päikeseloojangu ajal. Tegemist on õlimaaliga, mis on maalitud lõuendile mille mõõtmed on 48×63 cm. Pealkirja kohta ütles Monet 1898. aastal: ,,Olin 1874. aasta aprillis Kaputsiinide bulvarile näitusele saatnud pildi, mille tegin Havre`is oma aknast välja vaadates päike paistmas läbi veeauru ja esiplaanil mõned turritavad laevamastid (...) minult küsiti kataloogi jaoks pealkirja, ,,Havre`i vaade" ei kõlvanud kuidagi ja ütlesin siis: ,,Pange ,,Impressioon" (Mulje). ,,San Giorgio Maggiore videvikus"
selleks puhuks ümber ehitatud Tuileries' oranzeriis Louvre'i ja Seine'i lähedal Pariisi südames. 11 TUNTUIMAD TEOSED 1.14 ,,Impressioon. Tõusev päike" Monet maalis selle teose 1872. aastal.Seal on kujutatud La Havre sadamat päikeseloojangu ajal (vt. Lisa 5.) Tegemist on õlimaaliga, mis on maalitud lõuendile mille mõõtmed on 48×63 cm. Pealkirja kohta ütles Monet 1898. aastal: ,,Olin 1874. aasta aprillis Kaputsiinide bulvarile näitusele saatnud pildi, mille tegin Havre`is oma aknast välja vaadates päike paistmas läbi veeauru ja esiplaanil mõned turritavad laevamastid (...) minult küsiti kataloogi jaoks pealkirja, ,,Havre`i vaade" ei kõlvanud kuidagi ja ütlesin siis: ,,Pange ,,Impressioon" (Mulje) "". 1.15 ,,San Giorgio Maggiore videvikus" Maal kujutab vaadet San Giorgio kloostrisaarele (vt. Lisa 6.). Paremal paistab ähmaselt Santa Maria Salute kiriku torn ja Suure Kanali suue. Monet maalis maali 1908
maal, mille järgi on nime saanud impressionism. Maal on dateeritud 1872. aastaga, kuid tõenäoliselt valmis 1873. Tegemist on õlimaaliga, mis on maalitud lõuendile. Maali mõõtmed on 48×63 cm. Ta asub Pariisi muuseumis Musée Marmottan Monet Maalil on kujutatud Le Havre'i sadamat. Kasutatud on väga vabu pintslitõmbeid, nii et maal laseb sadamat pigem aimata kui kujutab seda. Pealkirja kohta ütles Monet 1898. aastal: "Olin 1874. aasta aprillis Kaputsiinide bulvarile näitusele saatnud pildi, mille tegin Havre'is oma aknast välja vaadates päike paistmas läbi veeauru ja esiplaanil mõned turritavad laevamastid (...) minult küsiti kataloogi jaoks pealkirja, "Havre'i vaade" ei kõlvanud kuidagi ja ütlesin siis: "Pange "Impressioon" ['Mulje']."" Maal oli eksponeeritud 1874. aastal toimunud esimesel sõltumatul impressionistide kunstinäitusel. Kunstikriitik Louis Leroy, kes oli graveerija, maalikunstnik ja menukas
1897 ootas Marie last. Ta tundis end halvasti ja läks puhkama Bretagne'i. 12. september oli ta tagasi Pariisis, kus ta sünnitas arstist äia abiga tütre. Laps sai nimeks Irene. Marie tundis mõnu lapse kasvatamise jälgimisest, nagu oleks tegemist mingi katsega. Marie leidis, et korraga tööd teha ja lapse eest hoolitseda on raske, ning muutus murelikuks. Kui Pierre ema kaks nädalat pärast Irene'i sündi suri , pakkus Pierre'i isa end neile abik. Kõik neli kolisid Kellermanni bulvarile uude majja. Laboratooriumis Wilhelt Röntgeni 1896 avastatud kiired said laialdaselt tuntuks. Teadlased olid võlutud. Peagi leidis nad, et need kiired on nagu tavalised valguskiired, ainult nende lainepikkus on väiksem. Hakati uurima ka teisi kiirgusi. Prantsuse füüsik Henri Becquerel hakkas huvi tundma kiirguse vastu, mis lähtus uraaniks nimetatud elemendist. Mariel oli vaja Sorbonne'is doktorikraadi taotlemise uut uurimisvaldkonda
annaabi.ee 
