VII sajandil sai varasema ladina keele asemel Btsantsi riigikeeleks kreeka keel. Keiser Justinianuse valitsusajal (527-565) pti taastata Rooma impeerimu muistset hiilgust, kuid VI sajandi teisel poolel tungisid Balkani poolsaarele lunaslaavlased ja Itaaliasse germaani him langobardid ning seetttu Itaalia kaotati. VII sajandil tungisid Balkanisse Aasiast trgi pritolu bulgaarid. Nemad rajasid Bulgaaria riigi, mille suhted Btsantsiga olid vaenulikud. Aja jooksul sulasid bulgaaridest vallutajad slaavlastega hte ja vtsid omaks slaavi keele ning selle tulemusel kujunes tnapevane bulgaaria rahvas. Keiser Basileios II valitsusajal (976-1025) vallutasid Btsantsi ved Bulgaaria riigi. Btsantsi raskusi suurendas araablaste sissetung. VII sajandi keskel vallutasid araablased Btsantsile kuulunud Vahemere idaranniku ja Egiptuse. Raskusest hoolimata seadsid keisrid riigikaitse uutele alustele, tugevdasid sjavge ja asusid vastupealetungile. Vidud araablaste le Srias ja
kombeid säilitada. Et jõuda välja tänapäeva olukorrani nendes kultuurides, peab kõigepealt veidi keskenduma maride ja udmurtide ajaloole. Maridel on alates 6. sajandist alates tulnud elada võõrvõimude juhtimisel (551. aastast valitsesid Marimaal idagoodid, 7. sajandist bolgarid, 1236. aastal tulid mongolid-tatarlased, 1552. aastal aga venelased). (Fenno-ugria, 2010) 9. sajandil sattusid marid sõltuvusse volga bulgaaridest ning osa nende asualast kuulus Volga-Kaama-Bulgaaria riigi koosseisu. 12. sajandi lõpus tuli läänepoolsetel maridel rinda pista venelaste jätkuvate röövretkede ja vallutuspüüetega. 1236. aastal kuulus maride asuala Kaasani khaaniriiki, kusjuures säilis mari feodaalne ülemkiht ning maridel oli teatav autonoomia. 1552. aastal vallutasid Moskva väed Kaasani, kuid maride allutamine võttis veel mõnikümmend verist aastat aega. 1553-1587 peeti
raskustega. Kreekasse tunginud slaavlased võtsid vastu ristiusu, kreekastusid ja allusid Bütsantsile. Balkani põhjaosas säilitasid slaavlased oma keele ja püsisid tänaseni lõunaslaavialadena. 7 saj tungisid sinna Aasiast türgi päritolu bulgaarid, kes allutasid Doonau lõunakaldal olevad slaavlased ja rajasid Bulgaaria riigi, mille suhted Bütsantsiga olid vaenulikud. Bulgaaridest vallutajad sulandusid kokku slaavlastega ja võtsid oma slaavi keele. Selle tulemusel kujuneski bulgaaria rahvas. Bütsantsi raskusi suurendas araablaste sissetung. 7 saj valllutasid araablased Bütsantsile kuulunud Vahemere idaranniku ja Egiptuse.Nende võimu alla langesid ka Küpros ja Kreeta, nad ründasid mitmeid kordi Väike-Aasiat ja rüüstasid ka pealinna Konstantinoopoli. Väike-Aasias suudeti võim säilitada. Bütsantsi keisrid tugevdasid sõjaväge ja asusid pealetungile
hiljem välja lääneslaavlased. Neist omakorda läände jäid germaanlased. Germaanlaste ja lääneslaavlaste vaheliseks piiriks kujunes Elbe jõgi. Said mõjutusi germaanlastelt. 2. Lõuna poole (eelkõige Balkani poolsaarele) suundusid sklaviinid ja neid peetakse lõunaslaavlaste eelkäijateks. Mõjutused tulid varasemast roomaaegsest rahvastikust, kes Balkanil elas ja neid mõjutas ka 7. sajandil Balkanile sisse rännanud türgi päritolu bulgaaridest. Bulgaarid võtsid üle slaavi keele. 860 tõlkisid kaks munka Kyrillos ja Methodius vana-bulgaaria keelde piibli. Oluline oli see, sest töötati välja kirikuslaavi ehk vana-slaavi kiri. 3. Ida poole, Dnepri jõe keskjooksule asusid elama antid. Neid peetakse ida-slaavi hõimude eellasteks. Aja jooksul hakkasid nad liikuma piki Dnepri jõge põhja poole, aga seal elasid soome-ugri hõimud ja idaslaavlased said mõjutusi ka soomeugrilastelt, aga ida-slaavlased
Kahe mari kirjakeele olemasolu on keelesituatsiooni komplitseerinud ning andnud teatud trumbid kätte vene keele eest seisjaile. Võrreldes teiste idapoolsete soome-ugri vabariikidega, on mari keele positsioonid kohalikus ühiskondlikus elus siiski suhteliselt head. Marimaal on isegi marikeelseid koole (eelkõige algkoolid), probleeme on aga olnud marikeelsete õpikutega. Ajalugu Marid on ilmselt autohtoonid. Alates 9. sajandist sattusid nad sõltuvusse volga bulgaaridest ning osa nende asualast kuulus Volga-Kaama-Bulgaaria riigi koosseisu. Läänepoolsetel maridel tuli alates 12. sajandi lõpust kokku puutuda venelaste röövretkede ja vallutuspüüetega. 1236 vallutasid kogu Kesk-Volgamaa mongolid, edasi kuulus maride asuala Kuldhordi, selle lagunemise järel Kaasani khaaniriiki. Seejuures säilis mari feodaalne ülemkiht (luzavui'd) ning maridel oli teatav autonoomia. 1552 vallutasid Moskva väed Kaasani. Maride täielik allutamine võttis siiski veel
annaabi.ee 
