Bulgaaria majandusgeograafilise asendi iseloomustus Bulgaaria asub Kagu- Euroopas, Musta mere rannikul, lehtmetsa loodusvööndis, parasvöötmes. Bulgaaria kliima on suhteliselt soe ja seal on mereline kliima. Suvel keskmiselt +16° C sooja ning talvel keskmiselt umbes 0° C (kuni -8° C) külma. Sademeid umbes 500- 1000 mm/aastas. Bulgaarial ei ole väga palju metsa, kuid Bulgaariast kaevandatakse pruunsütt. Veevarud on head, kuna sademete hulk on suur ja aurumine keskmine, sammuti on Bulgaarias hea kindlustatus joogiveega. Bulgaaria ja Rumeenia piiril on ka Doonau jõgi. Bulgaarias on pigem mägine kui tasane pinnamood, seal on Stara planina mäestik ning Ludogorie platoo. Bulgaaria kõrgeim mägi on Musala (2925m). Bulgaaria naaberriigid on põhjas Rumeenia, lõunas Kreeka ja idas Serbia ning Makedoonia
Alpi mäestikud Rila ja Pirini on kõrgeimad Bulgaarias ja tervel Balkani poolsaarel. Kõrgeim tipp Balkanil on Musala (2924 m). Suurim jõgi Bulgaarias on Doonau, mis on ühtlasi looduslik piir Rumeeniaga. Pikkuskraad Bulgaarias on 25´ E Laiuskraad on 43´ N Bulgaaria pealinna Sofia pikkus - ja laiuskraadid on 42 41´ N ja 23 19´ E Bulgaaria pealinna Sofia kaugus mu kodulinnast, Tallinnast on 2436 kilomeetrit. Kellaaja erinevus: Kellaaeg Eestil ja ja Bulgaarial on täpselt sama, kuna mõlemad asuvad samas ajavööndis. (wikipedia) Pinnamood: Ida-lääne-suunas kulgev mäeahelik Stara planina jagab riigi kaheks. Need mäed tõusevad kohati küll 2100 m kõrgusele merepinnast, kuid neil on ümarad tipud ja nad ei jäta sakilist muljet. Stara planinat läbib mitu kuru. Stara planinast põhja pool on Doonau jõe ümber Valahhia madalik ehk Alam-Doonau madalik. Stara planinaga rööbiti kulgeb lõuna pool Sredna Gora mäeahelik
Vaenutsevad pooled üritasid üle trumbata kõikidel elualadel. Näiteks relvade tootmises, majanduse arendamises ja propagandas. Paljud lääneriigid pidasid külma sõja alguseks Berliini blokaadi. 9. Pärast teist maailmasõda kehtestati Euroopas uued riigipiirid. Võitjad kärpisid Saksamaa alasid. Itaalia pidi osa oma territooriumist loovutama Jugoslaaviale, Kreekale ja Prantsusmaale. Albaania sai iseseisvaks. Bulgaarial tuli loobuda kõigist vallutatud aladest. Rumeenia loovutas NSV Liiduse Bessaraabia, saades ise tagasi Põhja-Transilvaania. 10. Raudne eesriie oli NSV Liidu katse eraldada ennast ja oma liitlasi muust maailmast. Moskva-meelsed erakonnad püüdsid raudse eesriidega piirata lääne mõju. 11. Külm sõda puhkes Berliini blokaadiga nõukogude sõjavägi sulges kõik teed Lääne- Saksamaa ja Berliini vahel, et takistada sinna vajaliku kauba viimist. Lääneriigid
Joonis 2. Valitsussektori hariduskulude tase (%) SKP suhtes erinevates Euroopa liidu riikides aastal 2011 Euroopa Liidu keskmine hariduskulude tase SKP-st on 5,3%. Eesti hariduskulude tase on sellest lausa protsendi võrra kõrgemal – 6,3%. Eurostati andmetes toodud riikidest on Eesti 8. kohal, jäädes alla Islandile, Taanile, Küprosele, Rootsile, Sloveeniale, Portugalile ja Soomele. Kõige väiksem hariduskulude protsent SKP-st on Bulgaarial (3,6%) ning sellele järgnevad Kreeka (4,1%) ja Rumeenia (4,1%). Austria ja Norra on mõlemad 5,6%-ga keskmiste seas. Viimase joonise peal on välja toodud haridustaseme baaskasvutempode võrdlus Eesti, Euroopa Liidu ning Eesti lähinaabrite vahel. 7 1.2 1.15 1.1 1.05 Euroopa Liit (27 riiki)
Antverpeni olümpiamängud 15. august 1920 20. aprillist kuni 12. septembrini 1920. aastal toimus esimene maailmasõjajärgne olümpia - Antverpeni VII suveolümpiamängud. Kuigi sõjast räsitud riikidel polnud majanduslikult kerge oma võistlejaid mängudele saata, saabus olümpialinna siiski 29 maalt kokku 2669 sportlast. ROK keelas aga osalemise sõjasüüdlaseks peetaval Saksamaal ning tema liitlastel Ungaril, Austrial, Bulgaarial ja Türgil. Eesti polnud 1920. aastal veel ametlikult ROK-i liige, kuid läbirääkimised olümpiajuhtidega kulgesid edukalt ning 21. aprillil sai Eesti ametliku kutse osaleda Antverpeni spordipidustustel. Ühtlasi kohustati Eestit asutama sporditegevust juhtivat keskorganisatsiooni. 14 Eesti sportlast võtsid ette reisi Tallinnast Helsingisse, kust jätkati teekonda Belgiasse koos Soome koondisega. Eesti lippu kandis avatseremonial Harald Tammer. Olümpiavõistlused algasid
olümpiamängudel. Hispaanlased olid esimesed, kes suutsid võita Inglismaad. Praegu on Hispaania jalgpallis valitsev riik. 2008. aastal tuli Euroopa meistriks ja 2010. aastal võitis FIFA World Cupi. Jalgpalliliidu nimi on Real Federacion Espanola de Futbol, hüüdnimi on La Seleccion. Peatreeneriks on 2008-st aasast Vicente Del Bosque, kapten on Iker Casillas, parim väravakütt on David Villa. Hispaania suurimaks võiduks on Hispaania-Bulgaaria, kus Hispaanial oli 13 väravat ja Bulgaarial 0. 15 5. Haridus Esimsed koolid rajas kirik juba keskajal. 17.sajandil hakati asustama esimesi kolleegiume. Koolikohustus kehtestati aastast 1857, kuid ellu seda tollel ajal ei viidud. Peale Hispaania riigi väljakuulutamist avati 7000 algkooli. Eesmärgiks oli eelkõige suurendada kirjaoskajate inimeste hulka ja parandada ka seeläbi teabe levikut riigis. Nendest pingutustest oli ka kasu,
poliitiliselt sama ,,viienda laienemise" alla kuuluvaks. Euroopa Parlament andis nõusoleku Bulgaaria ja Rumeenia ELi vastuvõtmiseks 13. aprillil 2005. 25. aprillil 2005 kirjutati alla üks ühinemisleping, mis seejärel ratifitseeriti. Pidades silmas 2007. aasta algul toimuvat ühinemist, osales Euroopa Parlamendis alates 26. septembrist 2005 vaatlejana 35 Rumeenia ja 18 Bulgaaria parlamendiliiget. Ühinemisläbirääkimiste lõpetamise ja ühinemise vahele jääv ajavahemik oli pikem, kuna Bulgaarial ja Rumeenial tuli veel teha märkimisväärseid pingutusi. Erilist rõhku pandi seetõttu veel täitmata kohustuste tõhustatud järelevalvele, et tagada mõlema riigi täielik valmisolek ühinemiseks ettenähtud tähtajal. Kui pingutustest ja ELi abist hoolimata esines mõlemal riigil enne ühinemist veel ikka tõsiseid raskusi, nähti ette, et komisjon võib kasutada mitut kaitseklauslit, sealhulgas võimalust lükata ühinemine aasta võrra edasi. Seda klauslit
annaabi.ee 
