1. Stalin liitus Kamenevi ja Zinovjeviga Trotski vastu ja süüdistas teda pahempoolses oportunismis. 2. 1927 heideti Trotski parteist välja, 1929 pagendati NSVLst. Stalin süüdistas Trotskit, et see tahab maad liiga kiiresti industrialiseerida ja tolle permanentse revolutsiooni teoorias. 3. Stalin liitub Buhhariniga Kamenevi ja Zinovjevi vastu, süüdistab neid Trotskismis. Stalin väitis alati, et esindab partei pealiini. 4. 1928 Stalin astub Buhharini vastu, leides et nii parem kui pahempoolne on ühtmoodi halvad, viivad kapitalismi taastumisele ja on ainult üks õige tee sotsialismi ehitamine Stalini juhtimisel. Partei pealiin kattus tegelikult Trotski plaaniga kiire industrialiseerimine, milleks vajalik kapital saadakse talupoegadelt. 1927 oli viimane NEPi aasta. Kuna talupojad ei tahtnud madalate hindadega vilja müüa siis kehtestati sundrekvireerimine ehk siis võeti vili ära kõigilt, kellel oli vilja üle 30 tonni.
maakoolivalitsustele ning riigikoolide juhatajale ringkirja, mille alusel tuli omal algatusel kõrvaldada kooliraamatukogudest 1)reaktsiooniline 2) kapitalistlikku kurnamist õigustav ja kaitsev 3) NSV Liidu vastane 4) kommunismi vastu sihitud kirjandus. 16. augustil uus korraldus, millega keelati 1) NSVL 2) ENSV 3) töötava rahva eluliste huvide 4) sotsialismi ülesehituse vastased teosed. Kindlasti tuli eemaldada kogu usuteaduslik kirjandus ja Zinovjevi, Rõkovi, Trotski, Buhharini teosed. 22. augustil sisekaitseülema Harald Habermani korraldus, millega tuli kõrvaldada NSVL vastane laimu- ja ässituskirjndus 2) suurkodanlikku kurnajate ideoloogiat ja ekspluateerimist õigustav kirjandus. 3) shovinistlikku viha ja vaenu õhutav kirjandus 4) igasugune usuline kirjandus See kirjandus tuli kõrvaldada 1. septembriks ja saata Lõuna-Eestis Tartu C?likooli raamatukokku (hävitati), Põhja-Eestis Riigiraamatukokku Toompeal (ei hävitatud). Need
kirjutatud. Sakslased ise ei tohtinud sellest iitsatadagi (nemad olid ju kõiges süüdi) ja teised ei tahtnud sellest rääkida, sest sakslasi kaitsta polnud poliitiliselt korrektne. Hiljem on väidetud, et Stalini initsiatiivil organiseeriti Nürnbergi protsessi selleks, et mõista natside üle kohut nende koonduslaagrite pärast. See väide on äärmiselt pentsik, sest Hitler oli koonduslaagrite rajamises vaid "ustav leninlane" ja Antonov-Ovsejenko, Buhharini, Trotski ning Stalini õpilane. Ei tohi unustada, et Nürnbergis pidasid võitjad kohut võidetute üle. Ameerika president John F. Kennedy avaldas oma raamatus "Profiles in Courage" tunnustust senaator Taftile ja kiitis tema poliitilist mehisust, et ta julges, vaatamata sionistlike organisatsioonide vastuseisule, seada kahtluse alla Nürnbergi protsessi õigluse, kuna enamikku kohtualuseid oli tunnistuste saamiseks julmalt piinatud, mistõttu ei saa nende tunnistusi võtta tõena. J. F
Rahvakomissaride Nõukogu esimehe kohalt Trotski sõber Kristian Rakovski (1873-1941). Trotski liitlaste hulka kuulusid tuntumatest parteitegelastest veel Nikolai Krestinski, Adolf Joffe, Ivar Smilga, Karl Radek (1885-1939), Jevgeni Preobrazenski (1886-1937) jt. Stalini kujunemine NSVLi ainujuhiks 1924-1929: Lenin suri 21.01.1924 ja Rahvakomissaride Nõukogu esimeheks nimetati Rõkov, keda peeti Buhharini ja Tomski liitlaseks ning seeläbi ka Stalini-Kamenevi-Zinovjevi poolehoidjaks. Trotski jätkas armee ja laevastiku rahvakomissarina. Mais 1924 toimus partei 13. kongress. Uude poliitbüroosse valiti Lenini asemele Buhharin, teised liikmed jäid samaks. Liikmekandidaatideks valiti Molotov, Rudzutaks, Kalinin, Frunze, NKVD juht Dzerzinski ja rahanduse rahvakomissar Sokolnikov. Sekretariaati hakkasid peale Stalini ja Molotovi kuuluma Andrei Andrejev (1895-1971), Lazar Kaganovits (1893-1991)
käivitada, aga ühes riigis pole võimalik sotsialismi üles ehitada, vaja maailmarevol. 20Ndate keskpaigaks selge, et maailmarevol pole lähiajal tulemas. Järelikult tuli otsustada, mis saab edasi- kas on mõtet NL eksistentsil, kui ühel eraldi võetud maal ei ole võimalik sotsialismi üles ehitada. Nikolai Buhharin 1925 tuli ajalehe Pravda veergudel välja seisukohaga, et sotsialismi rajamine on võimalik ka NL-s eraldi. 1925 aprillis kiideti Buhharini uus tees heaks partei konverentsil. Seda ennekõike tänu Stalini toetusele. Zinovjev ja Kamenev kasutasid uut ja harjumatut seisukohta Stalini ründamiseks. Väitsid, et tegemist pol kirjaoskamatu seisukohaga. See oli Zinovjevi ja Kamenevi Stalini-vastase rünnaku lähtealus, lisandus ka mitmeid muid teese, mh süüdistati Stalinit ja tema lähemaid pooldajaid ebaõiges majanduspoliitikas, NEP olevat oma aja ära elanud, asjata
annaabi.ee 
