Keskmise töötasu maksmise ülesanded Ül 1. Töötaja x läheb puhkusele 1. August 2009. Tema puhkus kestab kokku 28 kalendripäeva. Eelneva 6 kuu brutopalgad: · Veebruar 5200 kr 27 päeva · Märts 4870 kr 31 päeva · Aprill 4900 kr 29 päeva · Mai 5000 kr 30 päeva · Juuni 5282 kr 28 päeva · Juuli 5170 kr 31 päeva Kokku: 30 422 kr 176 päeva 30 422:176= 172,85 172,85*28= 4839,80 4839,80-2,8%-tulumaks=3716,80 Vastus: Töötaja x saab puhkuseraha 3716,80 krooni. Ül 2. Töötaja x puhkus algab Septembris 2009
Püsikulud* on kommunaalteenused, palgad, kontorikulud, reklaam, müügikulud. Tulu - on kogu rahaline sissetulek. Kasum = tulu - kulu. Mina eeldan, et 5 aasta jooksul mul töötavad 4 inimest: Klienditeenindaja(2); Müügiesindaja; Raamatupidaja. KLENDITEENINDAJA MÜÜGIESINDAJA RAAMATUPIDAJA Tuleb välja, et brutopalgad kokku on 2535 EUR. Esimene aasta Teine aasta Kolmas aasta Neljas aasta Viies aasta KESKMINE 5 AASTA (EUR) (EUR) (EUR) (EUR) (EUR) JOOKSUL Kulu 23000 22000 22000 22000 23000 22400 Brutopalgad 2535 2535 2535 2535 2535 2535 Brutopalgat 11% 11.5% 11.5% 11
palgaks kulutatud summat vaadeldaval ajavahemikul. Keskmise brutokuupalga kujunemist mõjutavad kahte liiki tasud -- tasu töötatud aja eest ja tasu mittetöötatud aja eest. Töötaja -- isik, kellega on sõlmitud tööleping määramata või määratud ajaks (arvesse lähevad ka töölepingud hooajatööde tegemiseks), ja isik, kes töötab avaliku teenistuse seaduse alusel või teenistuslepingu alusel. Avaldatavad keskmised brutopalgad ja tööjõukulud on taandatud täistööajaga töötaja kohta, et oleks võimalik võrrelda erinevaid palku ja tööjõukulusid tööaja pikkusest olenemata. Keskmisesse brutopalka arvestatakse tasu tegelikult töötatud aja eest, keskmise töötasu alusel arvutatud tasud ja kompensatsioonid (nt palga säilitamine puhkuse ajaks) ja mitterahaline tasu (loonustasu). Keskmine brutopalk ei hõlma töövõtulepinguga töötajate töötasu, sest nende töötajate töötunde on raske mõõta.
Probleem on, et väiksed asulad surevad lihtsalt välja ja kõik algab sellest, et inimestel pole seal midagi teha. Neil pole tööd, võimalik, et lastel pole kooli lähiümbruses , poodi ja muid eluks vajalikke asutusi ja kohti. Sellest tulenevalt tekib juba järgmine probleem, kuhu peaks kolima inimene kes on näiteks elanud 30 aastat oma Võru lähedal asuvas külas, tal pole võimalusi ega vahendeid oma olukorda muuta. Samas vaadates ka, kuidas jagunevad keskmised brutopalgad Eestis võib probleem seisneda ka selles. Tallinnas on keskmine brutopalk 1170, Harjumaal 1146 kuid kõige madalam keskmine palk on Valga maakonnas mis on 770 ja teised jäävad siiski selle lähiümbrusesse. Mis tähendab, et maakohtades ei taheta inimestele väärilist palka maksta ja üritatakse läbi ajada võimalikult odavalt, sest teatakse inimesel ei ole muud alternatiivi, kui töötada selle raha eest, et vähemalt toit oleks laual.
158.39 € 833.56 € töötaja töötuskindlustusmakse 1.6% 403.63 € 1,814.53 € kogumispension (II sammas) 2.0% 126.93 € 1,007.70 € 132.45 € 529.81 € 203.27 € 1,313.10 € 204.43 € 1,317.72 € 1. Arvuta palgaandmed. 470.11 € 2,380.44 € 2. Leia brutopalgad kokku. 3. Brutopalkadele kokku on tegelikult arvestatud 48000 243.22 € 1,172.89 € tõstetakse miinimumpalgaga töötajal. Arvuta välja uus p 290.27 € 1,361.07 € Vali Data menüüst käsud What-If Analysis-Goal Seek 406.33 € 1,825.33 € cell lahtrisse sisesta B37, To value lahtrisse 48000 ja B 85.32 € 541.28 € cell lahtrisse B7. 354
kuus netopalgana vähem kui 100 LVL. Viiendik töötajaist said netopalgana ühes kuus 100- 150 LVL. Kümnendiku töötajate netopalk jäi 200-300 LVL vahele. Vaid 4-5% töötajate palgad ulatuvad 400-500 LVL vahemikku (9500-11750 EEK). Sealjuures oli keskmine brutopalk avalikus sektoris 245 LVL. Erasektori keskmine palk 2004.a oli 194 LVL. 2004.a jooksul tõusis keskmine brutopalk Lätis 9,6%, sh avalikus sektoris 8,4%. Suurimad brutopalgad on finants-, avalikus ja transpordisektoris. Väikseimad keskmised palgad on kalanduses, hotellinduses ja kaubanduses. Miinimumpalk on alates 2004.a. 80 LVL. Minimaalne ostukorv per capita oli 2004.a. arvestuslikult 114 LVL. *Teisendustes EEK-desse on kasutatud 2004.a. statistilist valuutakurssi ehk ca 23,5 EEK=1LVL. Majandussektorid Energeetika Energiaressursside ehk tarnitud energia struktuur 2003-2004 moodustus järgmiselt -
5.5. KASUMIPLAAN Tulud/kulud Summa, krooni (aastate kaupa) 2008 2009 2010 1. Müügitulu 2 224 080 2 780 100 3 347 980 2. Tooreaine- ja materjalikulu 1 416 000 1 770 000 2 131 000 3.Tööjõukulud: 473 280 537 158 704 578 - brutopalgad - sotsiaal- ja töötuskindlustusmaksud 4. Põhivara kulum 12 050 24 100 36 150 5. Muud ärikulud 52 352 48 000 48 000 Ärikasum (-kahjum) 270 398 400 842 428 252 6. Finantstulud 7. Finantskulud 7370 5436 297 Aruandeaasta kasum (-kahjum) 263 028 395 406 427 955 5.6
endale ning ametiasutustele seaduses ettenähtud korras. Näiteks töötaja töölepingujärgne põhipalk on 800 eurot, kalendrikuus on 21 tööpäeva (normtööpäevade arv), tegelikult oli töötaja tööl 18 tööpäeva, siis on antud kuus töötajal õigus saada põhipalka mitte 800 eurot, mis vastaks 21 tööpäevale, vaid 685,7 eurot (800 * 18 /21= 6857). Tööajaarvestuse tabeli alusel koostatakse põhipalga arvestuse tabel (aruanne), kus tuuakse välja töötajate viisi nende tegelikud brutopalgad arvestuskuul. Kui töötajad saavad arvestuskuul preemiaid, lisatasusid, siis nimetatud summade arvestamine tuleb vormistada ettevõtte juhi käskkirjaga ning selle alusel koostatakse tasude aruanne. Kui kõigile ettevõtte töötajatele on palk arvestatud, koostatakse palkade ülekande leht, millel näidatakse töötajate ja nende avalduskontode viisi ülekantavad palga (netopalga) summad. Raamatupidamise sise-eeskirjas peab olema sätestatud, missuguste ettevõtte
Juri Kohtov Raamatupidaja- juhiabi Zoja Koromnova Mja Tartus Mja Jhvis Tline-autojuht Tarbtlised (4 in ) 5 OÜ Mustvee Kurk 6 Alljärgnevas tabelis 1. on toodud kõik ametikohad ettevõttes, brutopalgad, ja osaühingupalgakulud, mis koosnevad brutopalgast, sotsiaalmaksust (33% brutopalgast), ja töötuskindlustusest (0,3% brutopalgast). Tabel 1. Töötajate palgad (EEK) Amet Brutopalk Palgakulud Brutopalk Palgakulud (hooaeg) (hooaeg) (ülejaanud (ülejaanud aeg) aeg)
Arvestades, et SKAsse tööle suunduvad spetsialistid on suure tõenäosusega praegused KOVide töötajad, peab SKA poolt pakutav palk olema konkurentsivõimeline. Lastekaitsespetsialistide palgad varieeruvad piirkonniti. Võib kujuneda olukord, kus SKA palgatase ei ole atraktiivne lastekaitsespetsialistide jaoks, kes töötavad Tallinnas või Harjumaal. Tallinna linnaosade valitsuste palgaandmetest selgub, et praegusel ajal on lastekaitse pea- ja vanemspetsialistide brutopalgad peamiselt kas 959, 1068 või 1202 eurot kuus. Seega võib eeldada, et SKA poolt pakutav palgatase peaks olema kõrgem. Järgmistes arvutustes lähtutakse eeldusest, et SKA poolt pakutav brutopalga tase on lastekaitse peaspetsialisti ja järelevalve spetsialisti puhul 1400 eurot kuus, nõunikul ja juhatajal vastavalt 1500 ja 1700 eurot kuus. Arvutuste tegemisel korrigeeritakse tulemusi sarnaselt eelnevatele arvutustele inflatsiooniga (tabel 5). Sel juhul on
annaabi.ee 
