kasutamine, allhanketööde kasutamine), turunduse (tootearendus ja turgude arendus), muugialased (hinnakujundus, tulemusuksuste arvestus) otsused. Ettevõtte tegevusmahtude ja majandustulemuste vaheliste seoste analuus keskendub kulude, tegevusmahu ja kasumi vaheliste seoste analuusile. Oluliseks mõisteks on jaaktulu (contribution margin CM), mida nimetatakse ka piirkasumiks. Piirkasumit ei tohi samastada brutokasumiga kasumiaruande skeemis 2, mis saadakse muugitulust lahutades muudud kaupade kulu (COGS), sest muutuvkulusid võib olla ka veel uldiste tegevuskulude hulgas. Jaaktulu rahalises koguvaljenduses saab leida jargmise valemi abil: CM = S -VC . (CM- jaaktulu, S- muugitulu, VC- real.muutuvkulud) Kui jaaktulu on positiivne, siis aitab kahjumist valjatulemiseks vaid muugikoguse suurendamisest ehk: CM > 0 NI < 0Q NI > 0.
kus: 36 Fint tulude laekumise intensiivsus Fe tulude kogusumma vaadeldava ajavahemiku jooksul Tr laevareisi või muu perioodi ajaline pikkus (ööpäevad, tunnid) Delta Pioneer 1 reis: Fint= 770 000/8,4 = 91 666.6 Deep Blue 1 reis: Fint= 770 000/9,7=79 381.4 Brutokasumi laekumise intensiivsus arvutatakse analoogselt tulude laekumise intensiivsusega, asendades ülaltoodud arvutusvalemis tulude summa brutokasumiga. Delta Pioneer 1 reis FintB= 552 881/8,4=65 819.2 Deep Blue 1 reis: FintB= 555 932.5/9,7=57 312.6 Veetud lastitonni keskmine tulusus arvuliselt väljendub: Tul = F/Q kus: Tul keskmine tulusus F lasti või reisijate veost saadud prahi/piletiraha Q, lastikogus või reisijate arv vastavalt Ühe lihtreisi puhul( kahe laeva kohta): Tul= 1 540 000/84 000 = 18,3 Lastivedude ühe tonni omahind määratakse alljärgneva valemi kohaselt: St = R/Q
teenindusvõimsuste optimaalne kasutamine, allhanketööde kasutamine), turunduse (tootearendus ja turgude arendus), müügialased (hinnakujundus, tulemusüksuste arvestus) otsused. Ettevõtte tegevusmahtude ja majandustulemuste vaheliste seoste analüüs keskendub kulude, tegevusmahu ja kasumi vaheliste seoste analüüsile. Oluliseks mõisteks on jääktulu (contribution margin CM), mida nimetatakse ka piirkasumiks. Piirkasumit ei tohi samastada brutokasumiga kasumiaruande skeemis 2, mis saadakse müügitulust lahutades müüdud kaupade kulu (COGS), sest muutuvkulusid võib olla ka veel üldiste tegevuskulude hulgas. Jääktulu rahalises koguväljenduses saab leida järgmise valemi abil: CM = S VC . (CM- jääktulu, S- müügitulu, VC- real.muutuvkulud) Kui jääktulu on positiivne, siis aitab kahjumist väljatulemiseks vaid müügikoguse suurendamisest ehk: CM > 0 NI < 0Q NI > 0.
piirkasumimäärana). Esimesel juhul leitakse piirkasum kogu müügitulu ja kõigi muutuvkulude vahena, teisel juhul kaubaühiku müügihinna ja ühiku muutuvkulude vahena. Piirkasumi kogusumma muutub proportsionaalselt müügimahu muutumisele, kuid kaubaühiku (tooteühiku) piirkasum on konstantne suurus. Piirkasumi arvel kaetakse püsikulud ja saadakse kasumit * piirkasumit ei tohi segi ajada brutokasumiga, mis saadakse müügitulu ja omamaksumuse vahena Piirkasumi ja müügitulu suhet nimetatakse piirkasumimääraks. Piirkasumimäära võib arvutada ka toote kohta, jagades ühe toote piirkasumi toote müügihinnaga. Piirkasumimäär väljendatakse tavaliselt protsentides ja see on sisuliselt rentaablusnäitaja. Muutuvkulude ja müügitulu suhet nimetatakse muutuvkulude määraks ja see on samuti arvutatav toote kohta.
võimaldanud organisatsiooni ja töötajate huve paremini ühildada. Mitmetes riikides on üheks kasumil põhinevaks töötajate motivatsioonisüsteemiks on nn äririski töötasusüsteem. Selle süsteemi rakendamisel antakse töötajale võimalus investeerida osa töötasust ettevõtte tegevusse, jättes osa (näiteks 10%) oma põhitasust välja võtmata. See töötasu osa seotakse sel juhul ettevõtte majandustulemustega, näiteks ette-võtte kuue kuu brutokasumiga. Niisuguse süsteemiga võimalda-takse ühineda eelkõige ettevõtte põhipersonalil - töötajatel, kes on juba aastaid ettevõttes töötanud. Uues töölepinguseaduses sellise süsteemi kasutamisele Eestis viiteid ei ole. Töötajate kaasamine omandisse võimaldab neid pikka aega siduda organisatsiooni eesmärkidega ning seda rakendatakse eel-kõige tippjuhtide ja -spetsialistide sidumiseks organisatsiooniga, mis võimaldab nende ja organisatsiooni huve paremini ühildada.