Elektrofiil-elektronvaene tsenter, mis võtab vastu elektrone keemilise sideme moodustamiseks. Nukleofiil- elektronrikas tsenter (harilikult vaba elektronpaar), loovutab elektrone keemilise sideme moodustamiseks. Bronstedi hape- aine, mis loovutab prootoneid. Loovutades prootoni, saab negattiivse laengu ja muutub konjugeeritud aluseks. Bronstedi alus- aine, mis seob prootoneid. Liites prootoni, muutub konjugeeritud happeks. Elektrofiilne tsenter-vabad ja osaliselt vabade orbitaalidega piirkonnad, mis on võimelised vastu võtma vabu või osaliselt vabu elektronpaare neile vabadele orbitaalidele. Nukleofiilne tsenter- vabad või osaliselt vabad elektronpaarid võivad hõivata teiste elementide vabasid või osaliselt vabasid orbitaale, seda piirkonda nimetataksegi nukleofiilseks tsentriks.
aeglaselt õhuga, moodustades väga plahvatusohtlikke eetrite hüdroperoksiide. Näide 4. Epoksiiditsükli avamine. Epoksiididel nagu kõikidel väikestel tsüklilistel ühenditel esineb tsüklipinge. Seepärast on epoksiidid oluliselt keemiliselt reaktsioonivõimelisemad kui teised. Epoksiidid reageerivad nukleofiilsete ühenditega endes alkohole. Seejuures epoksiiditsükkel avaneb. Reaktsiooni katalüüsievad Bronstedi ja Lewise happed (BF3, TiCl4 jne). Peale vee võivad epoksiidi avamisel reageerivaks nuklefiiliks olla X (HX-st), O-R (alkoholaadist), R (metallorgaanilisest ühendist R-Met) ja H (komplekshüdriidist nt LiAlH4). Näide EETRITE SAAMINE 1. tööstuses alkoholide dehüdratisatsioonil, kus SN2 reaktsioonil moodustub eeter 2 R-OH R-O-R + H2O (kõrgel temperatuuril) 2. süntees Willamsoni meetodil (nukleofiilne asendus) Alkoholaadid (alkoholide soolad e
ioonilisuse mahtu, mis on arvuliselt võrdne elementaarlaengu sajakordse väärtusega. Induktsioon-elektronegatiivse aatomi mõju edasikandumine piki sigmasidet. Isoeerija- sama mol mass ja valem erinev struktuur. Asendisomeer-erinevad paigutuse poolest. Radikaalne reaktsioon- toimub sümmeetriline sidemete katkemine(homolüütiline prot)ja moodustumine (homogeenne protsess). Polaarne reakts-mittesümmeetriline sidemete katkemine (heterolüütiline) ja tekkimine (heterogeenne). BRONSTEDI def: Hape-aine mis loovutab prootoneid.saab neg laengu muutub konj alusex Alus-aine mis seob prootoneid. LEWISE def: Hape-aine mis on võimeline liitma el paari. Alus-aine mis on võimeline looutama elek paari, ühendid millel vaba elek paar. Keemilise sideme polariseeritavus- määr mille võrra molekuli ümbritsev kk muuab laengute esialgset jaotust molekulis.sõltub mol raadiusest kui see suur siis side ähepolaarne reaeerib paremini. Elektrofiil- osake mis
sekundaarsete) haliidide korral. Eraldumisreaktsioonis on vaja tugevat alust, mis ei ole hea nukleofiil · E1 REAKTSIOON: vaja selliseid haliide, mis annavad stabiilseid karbkatioone (tertsiaarsed haliidid). Reaktsiooni kiirus soltub ainult haliidi (R-X) kontsentratsioonist · Zaitsevi reegel: eelisatult tekivad rohkem hargnenud alkeenid · tugev alus-eraldusreaktsioon; nork alus-asendusreaktsioon, aluste tugevused pahe! · Alkoholid on Bronstedi happed · esterdamine on alkoholide ja OH-hapete reaktsioon · etanool on metanooli vastumurk
reaktsioonil veega vesinikiooni. Alus on ühend, mis annab veega reageerides hüdroksiidiooni. (puudus: piiratud ühe lahusti, veega) Bronsted-Lowry teooria – hape on prootoni doonor. Alus on prootoni aktseptor. Hape ->(loovutav H+)-> konjugeeritud alus. Alus->(liidab H)-> konjugeeritud hape Lewisi teooria – hape on elektronipaari aktseptor. Alus on elektronipaari doonor. Happeline oksiid – molekulaarne aine, mis veega reageerides moodustub Bronstedi happe, nt CO2 moodustab H2CO3 Aluseline oksiid – moodustab veega reageerides Bronstedi aluse nt CaO + H2O -> Ca(OH)2 Amfoteersed oksiidid – moodustuvad poolmetallidest ja ka mõndadest teistest elementidest, mis reageerivad nii hapete kui alustega Vesi on amfiprotoonne – võib käituda nii Bronstedi happe kui alusena ja vahetada prootoneid teise vee molekuliga. Nähtust nimetatakse autoprotolüüsiks. KW nim vee ioonkorrutiseks e autoprotolüüsi konstandiks.
OH + H+ H 2O, Neutraalses keskkonnas: ehk täpsemalt CH+ = 1.00*107 mol/l OH + H3O+ 2 H2O ehk pH = -log(1.00.107) = 7.00 Seega on hüdroksiidioon selle teooria kohaselt Bronstedi alus. Ka NH3 on alus, sest ta seob vesilahuses vesinikiooni: Happelises keskkonnas: NH3 + H2O D NH4+ + OH CH+ > 1.00*107 mol/l ehk pH < 7.00 Vee ioonkorrutis, pH kui happelis- happelis-aluseliste omaduste
annaabi.ee 
