Sümptomid ehk avaldumine: Lamblioos kulgeb sageli sümtomiteta. Peamiselt esineb lima ja vereta kõhulahtisus, mõnikord kõhuvalu, soolekorinad, kõhupuhitus , kõhnumine, sest sooles on häiritud toitainete imendumine. Närvisüsteemi funktsionaalseid häireid (peavalu, väsimus, apaatsus, kõrgenenud erutus, ülemäärane higieritus, unehäired). Lamblioos võib esile kutsuda kehatemperatuuri mõõdukat kõrgenemist, valusid luudes ja südamepiirkonnas, bronhiaalastmat jt. Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja miks:Diagnoosi aluseks on lambliate leidmine sapis või roojas (laboratoorseks uuringuks tuleb viia värsket rooja, sest seisnud roojas võivad lambliad kiiresti hävida). Sageli leitakse lambliad alles korduvail uuringuil!
Värvide lahustamiseks ka orgaanilisi lahusteid (atsetooni, bensiini, touleeni, jne). Need võivad põhjustada mürgistust. Soovitav oleks kasutada rohkem vees lahustuvaid värve. Mõningate värvide ja lakkide kuivamisel eraldub formaldehüüd, mis tekitab allergiat. Rakendatakse ka pihustuvaid väeve, mis sisaldavad epoksüvaiku, triglüsidüüliotsüanuraati (TGIC) ja muud. Need võivad tekitada kontaktnahapõletikku, bronhiaalastmat, isegi allergilist alveoliiti (kopsualveoolipõletikku). Atsiridiine sisaldavad värvid ja lakid põhjustavad samuti allergilisi kutsehaigusi. Mõningad värvid ja lakid sisaldavad epoksüvaiku, akrülaate, akrüülmonomeeri ja ultravioletkiirguse (UV kiirguse) abil kõvendavaid lisandeid, mis võivad olla allergeenideks. Tapeedi sideained sisaldavad mõnikord formaldehüüdi, muid hallitusseente vastaseid vahendeid ning kloriatseetamiidi (allergia oht)
Nisuallergiaga haigetel esineb sageli suurenenud tundlikkus ka teiste teraviljade (rukis, riis, mais, oder, kaer) suhtes. Eestis esineb kõige sagedamini nisu, kaera- ja odraallergiat. Skandinaaviamaades ja Saksamaal on kõige rohkem rukki- ja nisuallergiat. Hiinas ja teistes maades, kus rohkesti kasutatakse toiduks riisi, täheldatakse riisiallergiat. Nisu-, odra- ja kaerajahu võivad olla kutseallergeeniks ja põhjustada allergilist nohu või bronhiaalastmat möldritel, pagaritel ja sigade talitajatel. Jahul ei ole mitte ainult sensibiliseeruv, vaid ka mehhaaniline toime hingamiselunditesse, seepärast tekib möldritel bronhiaalastma sageli kroonilise tolmubronhiidi tüsistusena ja jahutolm ei ole sugugi alati allergeeniks. Tugevate organismi sensibiliseerivate omadustega on jahus parasiteerivate seente spoorid. Allergia võib tekkida ka jahusse sattunud lisandite (õietolmu, seemned ja muu) suhtes. Mesi Meeallergia on tuntud ammu
suhtes. Nisuallergiaga haigetel esineb sageli suurenenud tundlikkus ka teiste teraviljade (rukis, riis, mais, oder, kaer) suhtes. Eestis esineb kõige sagedamini nisu, kaera- ja odraallergiat. Skandinaaviamaades ja Saksamaal on kõige rohkem rukki- ja nisuallergiat. Hiinas ja teistes maades, kus rohkesti kasutatakse toiduks riisi, täheldatakse riisiallergiat. Nisu-, odra- ja kaerajahu võivad olla kutseallergeeniks ja põhjustada allergilist nohu või bronhiaalastmat möldritel, pagaritel ja sigade talitajatel. Jahul ei ole mitte ainult sensibiliseeruv, vaid ka mehhaaniline toime hingamiselunditesse, seepärast tekib möldritel bronhiaalastma sageli kroonilise tolmubronhiidi tüsistusena ja jahutolm ei ole sugugi alati allergeeniks. Tugevate organismi sensibiliseerivate omadustega on jahus parasiteerivate seente spoorid. Allergia võib tekkida ka jahusse sattunud lisandite (õietolmu, seemned ja muu) suhtes. (1) Marjad ja puuviljad
Kulg: mõnevõrra lühem ~2-4 nädalat. Eakatel ja südamehaigetel võib ka haigus pikale venida. Bronhiaalastma.Allergiline kopsuastma- millised allergeenid põhjustavad? Astma on hingamisteede krooniline põletikuline haigus, mille juhtivaks sümptomiks on hoogudena esinev õhupuudus, mille põhjuseks on bronhide ahenemine (bronhospasm, limaskesta turse, sitke sekreet). Astma puhul on hingamisteede obstruktsioon oma iseloomult muutlik ja tagasipöörduv. Bronhiaalastmat liigitatakse: I. KERGE ASTMA – esineb kuni kaks kergemat hoogu nädalas. Hoogude vaheajal tunnevad patsiendid end hästi. II. KESKMISE RASKUSEGA ASTMA – esineb üle kahe hoo nädalas ja paar raskemat hoogu öösiti kuus. III. RASKE ASTMA – esineb paar raskemat hoogu päeval ja ka öösel. Hoogude vaheajal pole hingamine vaba. Vormid 1. Eksogeenne ehk allergiline ehk atoopiline astma
haigestumusnäitajad tõusnud. Selle põhjus võib olla halvenenud tervis, kuid samas kajastab suurem esmaste pöördumiste arv ka teadlikkuse tõusu arstiabi osutajate suhtes. Aastate lõikes on pidevalt tõusnud haigestumus nakkus-, närvisüsteemi- (sh laste tserebraalparalüüsi), lihasluukonna ja sidekoehaigustesse; sagedamini on diagnoositud rauavaegusaneemiat, rasvumust, psüühikahäireid, hingamiselundite haigustest pollinoosi, bronhiaalastmat, nahahaigustest atoopilist dermatiiti. Sagenenud on esmaste pöördumiste arv vigastuste, mürgistuste jt välispõhjuste tõttu. 2005. aastal pöördus iga viies 0–14-aastane laps arsti juurde välispõhjustest tingitud haigusjuhtumi tõttu. 2006. aastal suri õnnetuste, mürgistuste, traumade tagajärjel 92 kuni 19-aastast last ja noort (RTA 2008: 8). Oluline rahvatervise probleem on laste ägedad mürgistused. Viimastel aastatel on kooliealiste laste seas ülekaalus
intellekt ja terve psüühika. Häired töös võivad põhjustada kõigi organite haigusi suhkrutõbe, närvilisust, psüühilisi haigusi, muutlikkust ja armukadedust. Anahata asub rinna keskel, südame lähedal. Annab halastust, kaastunnet, arusaamise. Vastutab armastuse ja pereõnne eest. Füüsilises plaanis vastutab südame, kopsude ja käte funktsioneerimise eest. Tsakra vale funktsioneerimine põhjustab südame ja kopsude haigusi, düstooniat, bronhiaalastmat, ülbust ja teesklust, ahnust ja kõrsust. Visudha asukoht on kaela alus. Vastutab inimese kommunikatiivsuse suhtlemise, kõne ja hääle eest. Õigesti funktsioneeriv Visudha annab seltskondlikkust, kergust, eneserealiseerimise võimet, kaastunnet, sisemise vabaduse tunnet ja loomevõimet. Vale funktsioneerimine tekitab kokutamist, angiini, rinnahaigusi, sõimu, kurgu ja kilpnäärme haigusi. Adzna asub kulmukaare tasemel. Selle keskuse avamine annab
kopsusagaraks. Kopsud liiguvad skeletilihaste abil. Sissehingamisel roietelihased liigutavad roideid ülespoole ja vahelihas liigub alla. Väljahingamisel roietevahelised lihased suruvad roided alla (kokku) ja vaheliiges liigub üles. Hingamissagedus sõltub-vanusest, füüsilisest aktiivsusest, välistest tingimustest (õhu koostis, rõhk), vaimsest seisundist (une ajal, stress). Haigus-mitmesugused allergeenid võivad põhjustada bronhiaalastmat, tekib periooditi hingamisraskus, kasut. Astmapiipu. Bronhiit-äge köha, bronhide limaskesta põletik. Kopsupõletik-kopsukoe põletik, tavaliselt põhjustavad bakterid, viirused või seened. 6.Sisenõrenäärmed-näärmed, mis sünteesivad hormoone ja millel puuduvad juhad. Hormoonid- keemilised ained, mis reguleerivad kudede ja elundite talitlust. Koos närvisüsteemiga juhivad kõiki protsesse meie kehas. Osad ja nende toimimine-1
annaabi.ee 
