Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"broilerid" - 7 õppematerjali

Haigustekitajad
14
pptx

Haigustekitajad

Kuulub viiruslike soolenakkuste hulka, selle esinemine on sagedasem talvel ja kevadel. Nakkusallikaks on küll sagedamini haigestunud inimene, aga ka vesi või toit. Rotaviiruse põhjustatud kõhulahtisusele on omane järsk algus koos vesise kõhulahtisusega, oksendamine ja palavik. Sümptomid ilmnevad 23 ööpäeva pärast nakatumist. Haigus kestab tavaliselt alla viie ööpäeva. Tavaliselt haigestuvad väikelapsed. Kampülobakter Esinevad tapaloomade (veised, broilerid)seedetraktis, kuid nakkuse võib saada ka veest, koertelt ja kassidelt. Nii kodu kui ka metsloomad võivad kogu oma elu olla haigusekandjad. Kampülobakterid on väga sagedased reisikõhulahtisuse tekitajad. Kokkuvõte Toiduga levivate haiguste iseloomulikud tunnused võivad olla väga erinevad, alates kõhulahtisusest kuni hingamishäirete ja lihashalvatuseni. Vähimagi kahtluse korral tuleb kiiresti pöörduda arsti poole

Toit → Toiduhügieen
50 allalaadimist
Saksamaa rahvusköök
5
docx

Saksamaa rahvusköök

Samuti on iseloomulik Toores liha või tatari . Kõige tavalisem merekalad on heeringas erinevates . Ka lõhe süüakse kogu riigis. Euroopa mageveekaladest on forell on kõige levinum kala. Mõned road : snitsel Berliini moodi(Berliner Schnitzel)- Rasvas praetud paneeritud lehmaudarad. Serveeritakse peamiselt kartulisalatiga õllekana(Bierhähnchen)- Õllekastmes marineeritud, seejärel õlis praetud ja lõpuks tomatikastmes hautatud pisemad kanad või broilerid. Serveeritakse röstitud pekiribade ja koorekastmega, peale raputatakse hakitud tilli. Pilleriin Tamm Saksa rahvusköök Leib ja piimatooted Saksamaa on üks neist riikidest, kus piimatooteid on palju erinevaid sorte .On palju erinevaid sorte juustu , jogurtit , petti ja hapupiim Saksamaal on traditsiooniliselt peamiselt halli ja musta leiba. Peamiselt Lõuna-Saksamaal on

Kategooriata → Õpioskus
14 allalaadimist
LINNUKASVATUS arvestuseks materjal
10
docx

LINNUKASVATUS arvestuseks materjal

Nendega konkureerivad vaid siga ja küülik, kes saavad 25 ja 60 järglast aastas. LÜHIKE TOOTMISTSÜKKEL  Munakanad hakkavad munema umbes 140-150 päevaselt. Vutid 45- päevaselt.  Hautamisega munemiseni umbes 161-171 päeva. Vuttidel 61 päeva.  Munakanalt saab 2 põlvkonda, vuttidelt 5 põlvkonda aastas.  Tapaküpsed kana- ja vutibroilerid 42-päevaselt. Kunstliku hautamisega planeeritud karjasuurus, tootmismahud, broilerid. Kiire kasv- kanabroileritibu (sünnikaal 38g), suurendab 42-päeva jooksul oma kehamassi tapaküpsuseni (2,4 kg) 60x. VÄIKE SÖÖDAKULU  Kanabroilerid kulutavad 1kg massi-iibele 1,6-1,8 kg segajõusööta. Pardid 2,3 kalkunid 2,4.  1 kg kanamunamassi tootmiseks 2,2 kg sööta. TAPASAAGIS  Kanabroileritel tapasaagis 70%. (Ehk 2…2,2 kg ja sellest lihasaagis 1,4- 1,5 kg). Rümpasaagis 65%.

Põllumajandus → Loomakasvatus
66 allalaadimist
Linnukasvatus
7
odt

Linnukasvatus

et sööda kulu võrreldes teiste lindudega on suurem. Ühel ruutmeetril 1-2 hane. Temp täiskasvanud hanedel 10-15 kraadi, suvel võib kasvatadaq õues või solaariumis milles peab olema suplus koht. Et hanesid nuumata tuleb piirata nende liikumis vabadust. Sööda segu on madalama energia sisaldusega kui teistel lindudel. Kasvatamise seisukohalt broileriteks ja põhikarja täienduseks. Hane tibud vajavad täiendavat soendamist. Kunst ema periood 20-30 päeva, broilerid saadakse hübriididena ja temp, kunst ema all 30 kraadi. Peale kuns ema perioodi võib hanesid pidada suve laagrites- kerge ehitis, jälgida et ei pääseks juurde rööv linnud. Valgus päeva reguleeritakse põhikarja täiendamiseks mõeldud põhikarja tibude puhul. Broileriteks kasvatamisel jaotatakse söötmine kahte perioodi. 1. 1-20 päevani. 2. 21-realiseerimiseni. Realiseeritakse tavaliselt 2-3kuuselt, teise söötmis järgu söödad ei pea olema proteiini rikkad kuid

Põllumajandus → Põllumajandus
77 allalaadimist
Linnukasvatus
68
pptx

Linnukasvatus

Iseloomustus Nad on säilitanud täielikult lennuvõime. Liha meenutab metslindude liha, täielikult on kadunud haudeinstinkt. Hautamine kestab 16-17 päeva. Kohanevad hästi puuris-pidamisega, aga tühisemgi tingimuste muutmine (ümberpaigutamine, valgustuse järsk nõrgenemine või tugevnemine, sööda muutumine). Põldvutid kaaluvad 120 -150 grammi. Emalinnud on suuremad kui isalinnud. Isalinnu sulestik pugul on ilma tumedate täppideta. Vaarad põldvutid on põhimõtteliselt broilerid ja kasvavad umbes 2 korda suuremateks. Kaaluvad 200- 300 grammi. Muna kaalub 7-14 grammi. Munamass võrreldes kehamassiga on suurem kui teistel põllumajanduslindudel. Pidamine Vuttide ruumid peavad olema soojad, kuivad ja hea ventilatsiooniga. Viimane peab tagama värsket õhku lindude 1 kg kehamassi kohta talvel mitte vähem kui 1,5 m3/h ja suvel mitte vähem kui 5 m3/h. Ventilaatorite tööga ei tohi kaasneda tuuletõmbust. Vutid on tundlikud külma õhu ja tõmbetuule suhtes

Põllumajandus → Põllumajandus
45 allalaadimist
DNA viirused
54
docx

DNA viirused

Klassikalise EDS viirusega oli tõenäolislt kontamineerunud Mareki haiguse vaktsiin. Viirust kasvatati pardi embrüo fibroplastis ja järgnevalt adapteerus viiurs kanadel. Vaktsineeritud põhikarja linnud infitseerusid ja viirus levis vertikaalselt muna kaudu. Harilikult jäi viirusnakkus latentseks kuni kana saavutas suguküpsuse, siis viirus reaktiveerus ja eritus munade ja sõnnikuga. Levik: Viirusele on vastuvõtlikud igas eas linnud kõik tõud. Enam vastuvõtlikud on broilerid ja pruunkanad. Endeemilist EDS esineb paljudes piirkondade. Viirus levib vertikaalsel ja horisontaalselt, peamiselt kontamineerunud munade kogumisrennide ja munaladude kaudu. Harva võib sporaadilist EDS tuvastada isoleeritud karajdes. Sel juhul levib viirus kontaktil kodulindudega, kuid sagedamini vee vahendusel, mis on saastunud viirust sisaldava sõnnikuga. Tekib endeemia risk. Peamiselt horisontaaaalne levik toimub kontamineerunud munade ja sõnnikuga

Meditsiin → Nakkushaigused
17 allalaadimist
Majanduspoliitika
320
doc

Majanduspoliitika

valitsemiskulude suurenemise suunas. Üldjuhul kipub alati ja igal pool konkreetne võim just nimelt ametnike kätte koonduma. Nemad peavad ennast kompetentseteks. Tuletage meelde kas või inglise teleseriaale “Jah, härra minister” ning “Jah, härra peaminister” või meie ajakirjanduses avaldatud artikleid kunagise Vabariigi Presidendi Kantselei direktori Tarmo Mänd’i rollist Kadrioru lossis president Arnold Rüütli ajal. Tundub, et Eestis juhivad kogu poliitikat „broilerid“, kes ei esinda mingit huvigruppi peale parteibürokraatia. Ametnike kompetentsuse ja ebakompetentsuse üle võiks muidugi diskuteerida, kuid konk- reetset infot valdavad ametnikud kindlasti tunduvalt paremini kui poliitikud. Halb on aga see, et ametnikkond ei ole kunagi huvitatud lõpptulemusest, vaid protsessist endast. Ainult pidev ja võimalikult kaua kestev protsess tagab ametnikele püsiva ning kindla töö. Oodatud tulemuse

Majandus → Akadeemiline kirjutamine
56 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun