väljendust Kafka teostes. 1889-1893 käis Kafka saksa poiste algkoolis. Tema juudi haridus lõppes 13- aastaselt Bar Mitzvaga. Edasi käis ta 8 aastat riiklikus gümnaasiumis ning lõpetas selle 1901. Keskkoolis omandas ta sotsialistlikud vaated ja kandis rinnas punast nelki, demonstreerides sellega oma poliitilisi vaateid. Prahas läks Franz edasi Karli ülikooli, kus alustas keemia õpinguid, mille vahetas 2 nädalat hiljem juura vastu. Ülikoolis kohtas ta oma eluaegset head sõpra Max Brodi, kellest sai ka tema raamatute toimetaja. Kafka pidas Fjodor Dostojevskit, Nikolai Gogolit, Heinrich von Kleisti, Flauberti ja Franz Grillparzerit oma tõelisteks verevendadeks ning oli huvitatud Goethe ja Tsehhi kirjanike teostest. 18. juulil 1906 lõpetas Kafka ülikooli doktorikraadiga ning hakkas tööle kriminaal- ja tsiviilkohtu nõustajana. Pärast seda töötas ta aasta kindlustusfirmas, kust ta lahkus, sest ei leidnud töö kõrvalt piisavalt aega kirjutamiseks
Mõrv Idaekspressis. Agatha Christie 1. Milline kuritöö leidis aset? Rongis Tauruse ekspress, vagunis Istanbul Calai, kupees number kaks mõrvatakse unepealt peale keskööd kaheteistkümne noahoobiga härra Ratchett. 2. Kuidas sattus detektiiv asja vormima ? Mõrvaööl oli rong lumme kinni jäänud . Nad olid Vinkovsi ja Slavonski Brodi vahel. Just Vinkovcist Slavonski Brodisse sõiduajal ei viibinud rongis ainsadki politseiniku. Raudteejaama kompanii direktor Bouc, kes viibis samuti rongis, kuid teises vagunis oli Poiroti hea tuttav ning palus teda asja uurima. Kuna ei olnud teada kunas rong jälle liikuma pääseb arvas Poirot, et see oleks hea tegevus seniks ja võttis töö vastu. 3.Kes olid kahtlusalused ja miks? Kuriteo paigalt leiti kaks endaeest selgelt rääkivat asitõendit : H tähega naiste taskurätik ja piibuork
-Sündis 3. Juulil 1883 Prahas -Isa oli rikas lihakaupmees -Kaks venda surid imikueas -Kafka isa oli võimuahne ja despootlik -Franz oli võõraste majahoidjate hoida 1889-1893 Praha Saksa poistekool -1893-1901 Praha saksakeelne humanitaargümnaasium, kus tutvus Max Brodiga -Vaikne ja tasakaalukas inimene -Ta oli 3 korda kihlatud Looming -Ilmus peamiselt postuumselt -Sai tuntuks alles peale II MS -Tema eluajal ilmusid vaid novellid ja esseed -Kafka viimaseks sooviks oli, et Max Brodi ta kirjandusliku päranduse põletaks -,,Metamorfoos" 1915- Puudub konkreetne tegevusaeg ja -koht -,,Otsus" -,,Näljakunstnik" -Kafka mõju 20. Saj kirjandusele on erakordselt suur -Kujutas esimesena võõrandunud inimest -Kafka loomingus on suur tähtsus sümbolil ja allegoorial -Tema teosed on kui inimeksistentsi väljapääsmatuse sümbolid -Kafka maailmal ei ole kindlat, ühest tähendust -Kafka siseelu on lakkamatu visklus üksinduseiha ja inimliku igatsuse vahel
· Feministlikud jooned (nt Woolf) Franz Kafka (18831924) sündis Austria-Ungari keisririigis jõukas peres. Isa ei mõistnud poja vaimseid püüdlusi. Isa survel pidi ta juurat õppima minema, kus tutvus kirjaniku ja kultuurifilosoofi Max Brodiga. Ülikooli lõpus ilmnesid Kafkal kopsuhaiguse sümptomid. Pärast juurapraktikat töötas Kafka tööõnnetuskindlustuse seltsis. Samal ajal aga tõmbus järjest enam ühiskonnast ja seltskonnas eemale ainult vahel harva reisis Brodi ja ta naisega. Kafka ise ei olnud kordagi abielus, küll aga 3 korda kihlatud. Juristina töötamine ei takistanud Kafka loometööd: ta kirjutas ametnikutöö kõrvalt 3 romaani, jutustusi ja esseesid. Kafka eluajal ilmusid vaid jutustused ja esseed. 1917 diagnoositi tal lahtine tuberkuloos, misjärel viibis mitmes sanatooriumis. 1923 kolis Berliini. 1924 suri Viini lähedal. Kafka kirjutas oma 3 tippteost ,,Protsess", ,,Loss" ja ,,Ameerika" 1910ndatel, millest sai maailm teada alles
12 Praha artiklit. 1420 tungisid Saksa-Rooma keisri (ka Tsehhi kuningas) Sigismundi väed Tsehhi. Hussiitide vägesid asus juhtima Jan Zizka, kes kasutas kaitsetegevuses kergesuurtükke ja vankerkindlustusi. Vitkovi mäe lahing 14. juuli 1420 hussiitide võit Vysehradi kõrgendike lahing 1. november 1420 hussiitide võit. 1421 1. juuni Böömimaa ja Määrimaa ütlesid lahti Tsehhi kuningast Sigismundist ja moodustasid oma valitsuse. Kutna hora lahing 6. jan. 1422 hussiitide võit. Nmack Brodi lahing 10. jan. hussiitide võit. 1423 tüli taboriitide ja kariklaste vahel - Jan Zizka juhitud taboriitide väed võitsid lahingu kariklaste vastu 1424 Jan Zizka suri, taboriitide sõjaliseks juhiks sai Prokop Suur Usti lahing 16. jun. 1426 hussiitide võit Tachovi lahing 4. aug. 1427 hussiitide võit 1427-1428 ja 1429-1430 hussiidid rüüstasid Sileesias, Austrias ning Lusaatias ja levitasid oma usku. Domadzlice lahing 14. aug. 1431 hussiitide võit
annaabi.ee 
