väljasaadetavaid pereliikmeid Altai kraisse oli 9115 inimest. Küüditamise ehk "sundevakueerimise" läbiviimisele asuti 13. ja 14. juuni ööl, reedel vastu laupäeva. Keskpäeval oli kõikidele asutustele antud korraldus saata oma transpordivahendid miilitsa käsutusse. 13. juuni õhtul hakkasid varem ette valmistatud kogunemiskohtadesse koonduma asjasse pühendatud seltsimehed. Kohalviibijatest moodustati neljaliikmelised ,,brigaadid", mida üldjuhul juhtis julgeolekutöötaja. Brigaadidele jagati välja instruktsioonid ja vajalikud paberid: arreteeritavate ja küüditatavate nimekirjad, vara ülevõtmise blanketid jms. Küüditamise algus 14. juuni öösel kella 1-2 paiku alustasid küüditamist läbiviivad rühmad tegevust samaaegselt üle Eesti. Õhtul magama läinud pered aeti üles ning neile loeti ette määrus, mille alusel nad kuulutati kas arreteerituks või kodumaalt välja saadetuks. Mingit kohtuotsust selleks polnud. Korterid ja hooned otsiti läbi
öösel algab Eestist selliste elementide asumisele saatmine Nõukogude Liitu. Kokkukutsutuile rõhutati, et neile on usaldatud äärmiselt tähtis ülesanne ja et selle edukas läbiviimine on ühtlasi nende bolsevistliku valvsuse ja ustavuse prooviks. Peale kõnesid asuti küüditamise operatiivgruppide ehk brigaadide moodustamisele. Igale veomasinale määrati brigadir ja brigaad koosnes tavaliselt 4-st isikust. Kohe jagati brigaadidele välja ka küüditamisele märatute nimestikud ja dokumentide blanketid, mis tulid vangistamisel täita. Küüditamise töö esimese osaga inimeste kinnivõtmise ja vagunitesse paigutamisega jõuti lõpule 16. juuni hommikuks. Selleks ajaks olid kõik küüditamiseks korda seatud vagunid viimse võimaluseni inimesi täis tuubitud ja algas eselon-rongide moodustamine lähetamiseks ettenähtud sihtjaamadesse Venemaale.
väljaõpetajat, kelle seast määrati enamus rühma- jao- ja relvaülemaid. 13. veebruaril ´43 toimus pataljonil sõdurivande andmine. Relva-SS Eesti 3. Brigaad Väljaõpe kestis 1943.aasta oktoobrikuuni. Bad-Tölzist tulid tagasi sõjakooli lõpetanud ohvitserid. Heidelagerisse saabusid relvad ja vajalik lahinguvarustus. 22.oktoobril 19 1943 muudeti Eesti Leegioni nimetust seoses kõigile Relva-SS'i brigaadidele numbrite andmisega. Uueks nimeks sai Relva-SS Eesti 3.brigaad. Moodustati kaks kahepataljonilist jalaväerügementi, kergesuurtükiväedivisjon ja muud eriüksused. Brigaadi rügemendid kandsid numbreid vastavalt 42. ja 43. 42. rügemendi ülemaks määrati Henn-Ants Kurg, pataljoniülemateks tema rügemendis olid Harald Riipalu ja Elmar Lang. 43. rügementi juhtis Juhan Tuuling, tema rügemendi esimese pataljoni ülem oli algul Ain-Ervin Mere
Enamik ei osanud aga midagi karta, kuna nende endi teada polnud ju keegi neist midagi seadusevastast teinud. 13. juuni õhtul täitusid linnade ja maakeskuste suuremad saalid meestega, kellest suur osa ei osanud aimatagi, mis eesmärgil nad kohale olid kutsutud. Kui see selgus, püüdsid mõned vargsi lahkuda, kuid paraku olid Punaarmee sõdurid hooned selleks ajaks sisse piiranud. Kohalviibijatest moodustati neljaliikmelised "brigaadid", mida üldjuhul juhtis julgeolekutöötaja. Brigaadidele jagati välja instruktsioonid ja vajalikud paberid: arreteeritavate ja küüditatavate nimekirjad, vara ülevõtmise blanketid jms. Paraku jäi aga sageli kõik instruktsioonides toodu paberile, kuna tegelikult sõltus kõik julgeolekutöötaja suhtumisest ja hoiakust. 14. juuni öösel kella 12 paiku alustasid rühmad tegevust. Õhtul paha aimamata magama läinud pered äratati ning neile loeti ette määrus, mille alusel nad kuulutati kas arreteerituiks või kodumaalt välja saadetavaiks
Enamik ei osanud aga midagi karta, kuna nende endi teada polnud ju keegi neist midagi seadusevastast teinud. 13.juuni õhtul täitusid linnade ja maakeskuste suuremad saalid meestega, kellest suur osa eiosanud aimatagi, mis eesmärgil nad kohale olid kutsutud. Kui see selgus, püüdsid mõned vargsi lahkuda, kuid paraku olid Punaarmee sõdurid hooned selleks ajaks sisse piiranud.Kohalviibijatest moodustati neljaliikmelised "brigaadid", mida üldjuhul juhtis julgeolekutöötaja. Brigaadidele jagati välja instruktsioonid ja vajalikud paberid: arreteeritavate ja küüditatavate nimekirjad, vara ülevõtmise blanketid jms. Paraku jäi aga sageli kõik instruktsioonides toodu paberile, kuna tegelikult sõltus kõik julgeolekutöötaja suhtumisest ja hoiakust. 14. juuni öösel kella 1-2 paiku alustasid rühmad tegevust. 4 Õhtul paha aimamata magama läinud pered äratati ning neile loeti ette määrus, mille alusel nad kuulutati kas arreteerituiks või kodumaalt välja saadetavaiks
LÕPETAMISE AJALE SELLEL HAAARDEALAL SUURIMA KÕIGIST BRIGAADIDE TÖÖRÜTMIDEST. NÄITE PUHUL TABELIS 5.3 ON SELLEKS 5 PÄEVA. SELLEGA TAGATAKSE, ET ÜKSKI JÄRGNEV BRIGAAD " EI SÕIDA EELNEVALE SISSE " 5.6.5.EBARÜTMILINE VOOL JOONIS 5.23 TABEL 5.4 ARVUTUSEESKIRI: 1) ESIMESE BRIGAADI ( j ) TÖÖ LÕPETAMISE AJAD HAARDEALADEL (i): Tij = Ti-1,j + tij RAAMATUS VIGA lk 72 p. 2): MITTE BRIGAAD ( i ) VAID ( j ) 2) JÄRGNEVATE LE BRIGAADIDELE : 55 Ti-1,j + tij Tij = max Ti+1, j 1 TEINE ALTERNATIIV TÄHENDAB TINGIMUST, ET VAADELDAVAL HAARDEALAL POLE MÕTET TÖÖD LÕPETADA ENNE KUI JÄRGMISELT HAARDEALALT ON EELMINE BRIGAAD LAHKUNUD 3) ARVUTATAKSE OOTEAJAD ( BRIGAAD ON VABA , FRONT MITTE ): 0 tij = Ti+1,j-1 Tij ET VÄLTIDA KATKESTUSI PIDEVAS TÖÖAHELAS TULEKS ESIMESEL
annaabi.ee 
