Eestis kasvab pärismaisena 47 liiki sõnajalgtaimi. Sõnajalgtaimed 1) põhjaraunjalg Asplenium septentrionale 2) roheraunjalg Asplenium viride 3) haruline võtmehein Botrychium matricariifolium 4) virgiinia võtmehein Botrychium virginianum 5) sudeedi põisjalg Cystopteris sudetica 6) karedahambane osi Equisetum x trachyodon 7) mudalahnarohi Isoetes echinospora 8) ogane astelsõnajalg Polystichum aculeatum 9) Brauni astelsõnajalg Polystichum braunii 10) odajas astelsõnajalg Polystichum lonchitis BRAUNI ASTELSÕNAJALG Polystichum braunii Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase BRAUNI ASTELSÕNAJALG Süstemaatika Riik: Taimed (Plantae) Hõimkond: Sõnajalgtaimed (Pteridophyta) Klass: Keerdlehikud (Filicopsida) Selts: Polypodiales Sugukond: Sõnajalalised (Dryopteridaceae)
Sammaltaimede hõimkond on kõrgemate taimede seas vanim. Kuiva kindel sammal on harilik keerik (Tortula ruralis). Kuivatalumatud liigid soosammal (Paludella squarrosa), harilik koonik (Conocephalum conicum), ka haruldased samblad 6 kasvavad botaanikaaias nt: alssosi (Equisetum scirpoides) ja Eestis haruldane Brauni astelsõnajalg (Polystichum braunii). Ravitaimede aed Aia pinnal kasvab 397 ravimtaimeliiki ja –sorti.Selle aiaosa peamine eesmärk on pakkuda elavat õppematerjali, mida raamat ega internet ei võimalda ja tutvustada ravimtaimi meie külastajatele. Sellest aianurgast võib leida 64 sugukonna esindajaid . Sugukondadest suurimad on: huulõielised (Lamiaceae), korvõielised (Asteracea), sarikalised (Apiaceae), tulikalised (Ranunculaceae), maavitsalised (Solanaceae), mailaselised (Scrophulariaceae).
Sammaltaimede varaseimad kivistised pärinevad Ordoviitsiumi ajastust, u. 470 miljoni aasta eest. See tähendab, et sammaltaimede hõimkond on kõrgemate taimede seas vanim. Mõned liigid nagu metsakäharik (Rhytidiadelphus triquetrus), mida leidub peamiselt samblaaia põhjanõlval salumetsa koosluses, säilitab ka kuivanult rohelise värvuse. Veesilma naabruses kasvavad haruldane alssosi (Equisetum scirpoides) ning Eestis vaid ühe leiukohaga esindatud Brauni astelsõnajalg (Polystichum braunii). Avastamist jätkub huvilisele palju, sest 2015. aasta kevadise seisuga kasvab samblaaias üle 100 liigi kodumaiseid samblaid. See on ligikaudu 1/6 Eesti sammaldest. 2.10 Ravimtaimede aed Emajõepoolse aiamüüri äärt mööda lookleb 2011. aastal loodud ravimtaimeaed. Aia 130m2 pinnal kasvab 397 ravimtaimeliiki ja –sorti. Vabakujulistel peenardel saab näha nii tuttavaid kui ka vähemtuntud looduslike liike ja ka kultuurtaimi. Taimed on paigutatud peenardele sugukondade kaupa
I kõik leiukohad kaitse alla II 50% leiukohtadest kaitse all III 10% leiukohtadest kaitse all Üle-Euroopalise tähtsusega liigid direktiiviliigid e. Natura 2000 liigid · Kollane kivirik · Kaunis kuldking · Soohiilakas · Emaputk · Püst-linalehik · Madal unilook · Nõtke näkirohi · Kobarpea · Karvane maarjalepp · Saaremaa robirohi · Laialehine nestik · Palu-karukell I kategooria, kõige rangem, 31 soontaimeliiki ja 4 samblaliiki Brauni astelsõnajalg (Polystichum braunii ), (sõnajalalised) LK1 odajas astelsõnajalg (Polystichum lonchitis), (sõnajalalised) LK1 ogane astelsõnajalg (Polystichum aculeatum ), LK1 (üks leiukoht Raplamaal) põhja-raunjalg (Asplenium septentrionale), (raunjalalised) LK1, (ainult Prangli s.) rohe-raunjalg (Asplenium viride), (raunjalalised) LK 1 sudeedi põisjalg (Cystopteris sudetica) LK1 karedahambane osi (Equisetum xtrachyodon ) ,(osjalised) LK 1 haruline vtmehein (Botrychium matricariifolium), (maokeelelised) LK1
on Mustahamba tamm, Klaasi tamm, Haki männid, tammed Rõuge endise haigla taga ja Sinisilla Tamm. Looduskaitsealuseid parke on Haanja looduspargi koosseisus kaks: Uue- Saaluse ja Viitina mõisapark. Rogosi park on muinsuskaitse all. 5. Milliseid haruldasi taime-ja loomaliike seal elab? 28 Loodusparki jääb ainuke Brauni astelsõnajala (Polystichum braunii) leiukoht. See liik on Eestis põhiareaalist kaugel kasvav I kategooria kaitsealune liik ning kuulub Eesti punase raamatu haruldaste liikide kategooriasse. Euroopa Liidu loodusdirektiivi II lisa liikidest esineb Haanja looduspargis kollane kivirik (Saxifraga hirculus) ja karvane maarjalepp (Agrimonia pilosa). Paiguti kasvab haruldast vahelduvaõiest vesikuuske. Veekogudel on kopraid, kallastel leidub ka minki ja saarmast. Haanja madalsoometsadest
annaabi.ee 
