Esimese maavõistluse pidas ta 7. juulil 1957 Argentina vastu kuulsal Maracana staadionil Brasiilia küll kaotas selle mängu 1:2, kuid vastuvärava autor oli Pelé Aastal 1958 tuli Brasiilia koos Peléga esimest korda maailmameistriks Saavutust korrati 1962. 1970. aastal Pele oli ainus, kes kõigil kolmel korral kuulus võidukasse koondisse Pele kolmas tiitel Kümnes MM–turniir Mehhikos 1970 kujunes Brasiilia triumfiks Pele dirigeerimisel tegutsenud brasiillased ületasid konkurente igas mänguelemendis ning sammusid võidult võidule Veerandfinaalis alistas Brasiilia Peruu 4:2 Poolfinaalides alistas Brasiilia Uruguay 3:1 Finaalis ei suutnud raskest poolfinaalist kurnatud Itaalia brasiillastele tõsist vastupanu osutada ja Brasiilia võitis 4:1 (Pele, Gerson, Jairzinho, Carlos Alberto – Boninsegna). Kuldse Jumalanna, mille 40 aastat tagasi oli välja pannud FIFA tollane
käivitunud FA karikas. Esimese ametliku maavõistluse pidasid 1872. aastal Inglismaa ja Šotimaa. Vanim liiga on 1888. aastal asutatud The Football League, mis oli Inglismaa kõrgliigaks 1992. aastani. Rahvusvahelise jalgpalliliidu FIFA moodustasid 1904. aastal Pariisis seitsme riigi esindused. Prantsusmaa algatusel loodud ühendus lubas kinni pidada Briti saartel väljakujunenud mängureeglitest. Esimesed maailmameistrivõistlused peeti 1930. aastal. 1.2. Jalgpalli ajalugu Eestis Eesti koondis pidas oma esimese kohtumise 1920. aasta oktoobris. Meeskond osales 1924. aasta suveolümpiamängude eelringis, mis on jäänud ainsaks esituseks suurturniiril. Eesti pole kordagi pääsenud ei maailmameistrivõistluste ega Euroopa meistrivõistluste finaalturniirile. Aastail 1940–1991 oli Eesti NSV Liitu kuulumise tõttu rahvusvahelisest jalgpallielust ära lõigatud. Eesti esimene FIFA ametliku tunnustuse pälvinud taasiseseisvumisjärgne kohtumine toimus 3. juunil 1992.
Järgmisel aastal peeti esimene klubimäng. Samal aastakümnel asutasid Baskimaal klubisid Briti meremehed, kes Põhja- Hispaania sadamates tihti peatusid. Jalgpalli areng inglastest meremeeste kaudu oli Euroopas üsna tüüpiline samal viisil jõudis populaarne mäng ka Eestisse. Esimene jalgpalliturniir Copa del Rey korraldati Hispaanias 1902. aastal. Idee autor oli Madrid FC (hilisem Real Madrid) president Carlos Padros. Viie meeskonna turniiri finaalis alistas Vizcaya (kahe Baskimaa klubi koondis) FC Barcelona. Samal turniiril oli kahe hilisema suurklubi esimene kohtumine, kus Barcelona alistas Madrid FC (Real) 3:1. 1928 sügisel alustati kümne klubi osavõtul meistrivõistlusi. Mängima pääsesid klubid, kes veerandsajandi jooksul võitnud Copa del Rey või jõudnud finaali. Esimeseks meistriks tuli Barcelona. Alustanutest kolm Real Madrid, Barcelona ja Bilbao Athletic pole kunagi kõrgliigast välja langenud.
Aastal. (Koik 1970; Schwede 2001) Hispaania jalgpall Hispaania esimene jalgpalli klubi oli Huelva Recreation (praegu Recreativo), mis asutati 23.detsembril 1889. Esimene klubimäng Hispaanias oli Sevilla FC ja Huelva vahel, mille võitis Sevilla FC. Mäng toimus 8. Märtsil 1890. aastal. Hispaania jalgpalliliidu esindusmeeskond on Hispaania jalgpallikoondis. Hispaania jalgpalliliit asutati 1913. aastal. See meeskond esindab Hispaaniat rahvusvahelistel võistlustel. Koondis on kolmekordne Euroopa meister (1964, 2008, 2012) ja valitsev maailmameister. Jalgpallil on Hispaanias väga suur tähtsus. Klubi jalgpall on hispaanlaste seas ülipopulaarne. Tuntumad klubid on Real Madrid CF, Valencia CF, Athletic Bilbao, Atletico Madrid, FC Barcelona, Deportivo de La Coruña ja Sevilla FC. Cazorla on öelnud intervjuus The Daily Mailiga: „Kui võrrelda Inglise jalgpalli Hispaaniaga,siis on see vähem taktikale keskendunud, aga seda on vaadata lõbusam
aastal Pariisis seitsme riigi esindused. Prantsusmaa algatusel loodud ühendus lubas kinni pidada Briti saartel väljakujunenud mängureeglitest. Esimesed maailmameistrivõistlused peeti 1930. aastal. Eestisse tõid mänguoskused ja -vahendid 20. sajandi esimestel aastatel inglise madrused. Eesti jalgpalli sünnipäevaks loetakse 6. juuni 1909, kui mõõtu võtsid esimeste meeskondadena loodud Meteor ja Merkuur. Kohalik jalgpallielu hakkas kihama pärast Vabadussõda: 20. oktoobril 1920 pidas koondis esimese maavõistluse (Helsingis 0:6 kaotus Soomele ning 14. detsembril 1921 asutati Eesti Jalgpalli Liit, mis 1923. aastal astus FIFA-sse. Eesti meeskond osales 1924. aasta suveolümpiamängudel, mis on tänaseni jäänud koondise ainsaks suurturniiriks. FIFA 2006. aastal korraldatud uuringu kohaselt tegeleb jalgpalliga üle maailma umbes 270 miljonit inimest. Neist 265 miljonit on mängijad ning ülejäänud kohtunikud või ametnikud. Registreeritud jalgpallureid oli 38 miljonit ehk 2000
Avinurme Gümnaasium 10.klass Geograafia PORTUGAL Koostaja:Katrin Kõre Juhendaja: Ene Lüüs 2009/2010 1 SISUKORD Sissejuhatus.........................................................................................................................3 Üldandmed........................................................................................................................4-5 Riigivorm.........................................................................................................................6-11 Majandus.........................................................................................................................12-14 Tootmisviis........................................................................................................................15 Asend........................................................................
VI taliolümpiamängud, Oslo 1952 Eestlastest võttis osa ainult Juku Pent ja temagi võistles Saksamaa riigi heaks 50km suusatamises. XV suveolümpiamängud, Helsingi 1952 Eestlased võistlesid NSV Liidu lipu all. Vabamaadluses sai Helsingi olümpial neljanda koha August Engla, Edvin Vesterby maadles Rootsi heaks ja sai samuti 4. koha VII taliolümpiamängud, Cortina d'Ampezzo 1956 Ainsa eestlasena osales nendel olümpiamängudel N.Liidu koondise koosseisus Uno Kajak XVI suveolümpiamängud, Melbourne 1956 NSV Liidu võistkonnas kümnevõistluses neljanda koha saanud Uno Palu kommenteeris kaht ränkrasket võistluspäeva järgmiselt: "Neljandast kohast oli nii hea meel, et väsimust ei tundnudki. Olin nii värske, et järgmisel hommikul oleksin võinud jälle otsast alustada..." Rootsi riigi nimel võistlesid eesti päritoluga Arnold Vaide, kes jooksis maratoni ja sai 11. koha ning Läänemaalt Rooslepast
TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 DOKTORIVÄITEKIRI Kaitsmine toimub 20. novembril 2008. aastal kell 10.00 Tallinna Ülikooli Kunstide Instituudi saalis, Lai 13, Tallinn, Eesti. Tallinn 2008 2 TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 Muusika osakond, Kunstide Instituut, Tallinna Ülikool, Tallinn, Eesti. Doktoriväitekiri on lubatud kaitsmisele filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks kultuuriajaloo alal 13. oktoobril 2008. aastal Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste doktorinõukogu poolt. Juhendajad: Ea Jansen, PhD Maris Kirme, kunstiteaduste kandidaat, TLÜ Kunstide Instituudi muusika osakonna dotsent Oponendid: Olavi Kasemaa, ajalookandidaat, EMTA puhkpilliosakonna professor
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
