kuhu Dolgoruki saadikuna läks. Aastal 1688 tõi Dolgoruki Prantsusmaalt astrolaabi ja teisi instrumente. Tsaari lähikonnas ei teadnud keegi, mida need endast kujutavad. Lõpuks seletas talle asja ära hollandlane Frans Timmerman. Tsaar tegi Timmermani oma lähikondlaseks ning hakkas temalt õppima aritmeetikat, geomeetriat ja fortifikatsiooni. Kuueteistaastaselt arvutama õppides tegi ta kirjutamises veel palju vigu. Timmerman leidis Peetri jaoks hollandlase Karsten Branti, kes Peetri jaoks ühe vana paadi parandas ja nii vallandus 16 aastases poisis kiindumus mere vastu.Ta lemmik paigaks sai Perejaslavli järv, kus ta koos Brantiga laevu ehitas ning neid katsetas. Peeter Suur oli igas mõttes suur. Ta oli 2 meetrit ja 4 sentimeetrit pikk ning erakordse söögiisuga. Talle meeldis omandada uusi oskusi ja teadmisi, kaasa arvatud ka hammaste ravimine, mida ta harjutas iga õukondlase peal, kel jätkus rumalust tunnistada, et tal hammas valutab.
kollektsiooni maale ja kingitusi, mis oli mõeldud Hispaania kuningale Philip III Mantova hetsogi nimel. 1608. aasta sügisel sai Rubens teate, et tema ema on suremas. Peter Paul naases kohe oma kodulinna Antwerpenisse, kuid ema oli juba surnud. Pärast Antwerpenisse naasmist, sai Rubensist kunstiühingu liige, kus olid kunstnikud, kes olid mõnda aega veetnud Itaalias kunsti õppides. Samal ajal armus P. P. Rubens 18aastasesse Isabella Branti, kellega ta 1609. aastal abiellus. See oli ka põhjuseks, miks ta ei naasnud tagasi Itaaliasse. 1611. aastal kolis P. P. Rubens Antwerpeni väikekülla Wapperisse. Sellest majast tegi ta kunstnike töökojaateljee. Kuna Rubens maalis palju, siis muutusid tema tööd tuntumaks ning hinnatumaks üle Euroopa. Suurel edul oli aga varjukülg nimelt ei suutnud ta maalida nii palju kui
Maria de' Medicilt — kaunistada maalingutega vastvalminud Luxembourg'i lossi kaks galeriid. Uks maalidetsükkel pidi kujutama sündmusi Maria de' Medici, teine 1610. aastal sur¬nud kuninga Henri IV elust. Tulvil elujõudu ja hoogu, seistes oma võimete tipul, maalis Rubens suurte tsük¬lite kõrval arvukalt väiksemaid, kuid kunstiliselt täiuslikke teoseid. Paljudel ajavahemikus 1617—1622 maalitud ma-donnapiltidel ja mütoloogilistel maalidel esineb Isabella Branti võluv kuju. Rubensi suhtumine oma abikaasasse kui modelli oli äärmiselt lugupidav. Metsikutesse bakha-naalidesse on Rubens oma naise kujul too¬nud killukese seltskondlikku väärikust. Tema naiseideaal noil päevil oli Isabella Brant. Kõik tol ajal loodud madonnapildid on pühendatud tema laste emale. Isabella Brant suri 1626. aasta 26. juunil. Koos sellega lõppes Rubensi esimene suur loominguperiood. 1635. aastal, kui
Seega pmst on ta kristlik humanist. · Kirjavahetus paavstidega, keiser Karl V nõuandja. Ei läinud ajastu süvenevad usulõhes Lutheriga kaasa; talle oli vastuvõetamatu usupuhastajate fanatism ja jumaliku ettemääratuse tees (protestantide püha tõde). Erasmus kaitses pigem inimese vabadust (jäädes renessansi ideaalidele truuks). · "Narruse kiitus": tõuked hiliskeskaja narrikirjandusest. Enne seda nats oli saksamaal Sebastian Branti "Narrilaev" satiiriline värssjutustus. Sai väga kuulsaks. · Narrus (Moria) esitleb end naisena, kiidab end tema ülemaailmselt kuulsaks saanud raamatukeses. Raamatu alguses pilab elukauget teadust nii keskajal kui kaasajal. Kirjeldab igat liiki inimalpusi (pühakujude ja ikoonide kummardamine, tiitlitega edvistamine, dogmaatika, fanatismi, mungad, paavstid, piiskopid nende ahnuse pärast; pimeda ebausu ja poliitikute kisklemise)
Moria on narrus ldn ks. Tuntumad teosed veel ,,Kristliku valitseja kasvatamisest" 1516. ,,Usaldusväärsed kõnelused" tsükkel dialooge 1519. Tähtis ka. Erasmus 1516 avaldas UT tekstikriitlise kakskeelse variandi. Kreeka algtekst, ladinakeelne uus tõlge. See oli kõva julgustükk. Pärast Ut tõlkimist tekkis talle vaenlasi rohkem juurde. Erasmuse ja Lutheri vahekord on renessanssi ja reformatsiooni peegeldus. Narruse kiitus satiir. Ülo Torpatsi tõlge. Juured 15. sajs Branti ,,Narri laevas". Ei võta aga kõiki ühiskonna kihte üksipulki läbi, nagu Brant. Paneb rääkima ühe naise Moria, kes ongi narrus. Ta ülistab iseennast. Tõstab elu kõrgemale teadusest. Elu algus on seotud narrusega. ,,Ei täie taibu juures rõõmu maitsta saa". (Õppejõud viitab Andrus Kasemaa luuleraamatule tähelepanuväärseim kogu viimasel ajal - mis rõhutab Erasmuse mõtteid. ) Erasmust on peetud õigusega kristlikuks humanistiks
annaabi.ee 
