Hispaania Portugali ja selle Impeeriumi. 18 sajandi esimesi aastaid täitsid vaidlused päriluse üle. 17011714 oli Hispaania Pärilussõda, laiaulatuslik rahvusvaheine konflikt segunenud kodusõjajaga; sõda läks Hispaaniale lõpuks maksma Euroopa maavaldused ja positsiooni Euroopa juhtiva jõuna. Õnneks jäid üle-mere-valdused. Selle sõja ajal sai troonile uus dünastia Prantsuse Bourbonid ning kuulutati välja ka tõeline Hispaania Kuningriik kui esimene Bourbonist kuningas, Hispaania Philip V, trooniti 1707 ja ühendati Kastiilia ja Aragon. Se tähendas ka paljude piirkondlike privileegide tühistamist. 18. sajand nägi järkjärgulist paranemist ja kasvavat jõukust. Uus Bourboni monarhia võttis eeskuju Prantsusmaalt moderniseeris majandust ja haldust. Sajandi lõpu poole hakkas kaubandus lõpuks tugevalt kasvama. Ja tänu sellele, et Hispaania saatis brittidele abivägesid, kui Briti kolooniad Ameerika Iseseisvussõja ajal mässasid,
ja selle Impeeriumi. 18 sajandi esimesi aastaid täitsid vaidlused päriluse üle. 1701-1714 oli Hispaania Pärilussõda, laiaulatuslik rahvusvaheine konflikt segunenud kodusõjajaga; sõda läks Hispaaniale lõpuks maksma Euroopa maavaldused ja positsiooni Euroopa juhtiva jõuna. Õnneks jäid üle-mere- valdused. Selle sõja ajal sai troonile uus dünastia Prantsuse Bourbonid ning kuulutati välja ka tõeline Hispaania Kuningriik, kui esimene Bourbonist kuningas, Hispaania Felipe V, trooniti 1707 ja ühendati Kastiilia ja Aragon. See tähendas ka paljude piirkondlike privileegide tühistamist. 18. sajand nägi järkjärgulist paranemist ja kasvavat jõukust. Uus Bourboni monarhia võttis eeskuju Prantsusmaalt moderniseeris majandust ja haldust. Sajandi lõpu poole hakkas kaubandus lõpuks tugevalt kasvama. Ja tänu sellele, et Hispaania saatis brittidele abivägesid, kui
vastased. 1562 Vassy veresaun – Hugenottide jumalateenistust segati katoliiklaste poolt ja puhkes sõda. 1572 Pärtlitöö – Hukati kättesaadud protestandid. Selle korraldasid katoliiklased ja ohvriteks olid hugenotid. Selle käigus Henry Bourbon vahetas oma usku, et ellu jääda. Kolme Henri sõda – Valois esineja, de Guise esindaja ja Bourbonide esindajate vaheline sõda. Katoliiklased ja hugenotid sõdisid oma vahel. Selle sõja käigus 1589. aastal sai Henry Bourbonist kuningas Henry IV nime all. Tema puhul oli probleemiks see, et ta oli hugenott. Väga paljud prantsalsed ei tahtnud teda tunnustada, Pariisi linn sulges oma väravad tema ees. Aga siis valitseja vahetas jälle usku. 1598 – Nantes'i edikt – Pani punkti Prantsusmaa ususõdadele.1) Katoliku usk kuulutati valitsevaks usuks Prantsusmaal. 2) Ka protestantidel lubati tegutseda, kuid mitte Pariisis ega kuningakojas. Hugenottide jumalateenistused võisid toimuda Lõuna-Prantsusmaal ja ka aadlike
1562 Vassy veresaun Hugenottide jumalateenistust segati katoliiklaste poolt ja puhkes sõda. 1572 Pärtliöö Hukati kättesaadud protestandid. Selle korraldasid katoliiklased ja ohvriteks olid hugenotid. Selle käigus Henry Bourbon vahetas oma usku, et ellu jääda. Kolme Henri sõda Valois esineja, de Guise esindaja ja Bourbonide esindajate vaheline sõda. Katoliiklased ja hugenotid sõdisid oma vahel. Selle sõja käigus 1589. aastal sai Henry Bourbonist kuningas Henry IV nime all. Tema puhul oli probleemiks see, et ta oli hugenott. Väga paljud prantslased ei tahtnud teda tunnustada, Pariisi linn sulges oma väravad tema ees. Aga siis valitseja vahetas jälle usku. 1598 Nantes'i edikt Pani punkti Prantsusmaa ususõdadele.1) Katoliku usk kuulutati valitsevaks usuks Prantsusmaal. 2) Ka protestantidel lubati tegutseda, kuid mitte Pariisis ega kuningakojas.
2/4 absolutistlikust prm-st oli saanud konstitutsiooniline monarhia. Kolmas seisus oli võtnud keskse suuna kiriku ja vaimulikkonna vahel. Tõsised näljaprobleemid. 1792 a jaanuar- märts tõsised mässud prm-l. Üheks probleemiks, et prm-l on siiamaani kuningas. Saadeti laiali kuninga ihukaardivägi. Kuningas aladab end rahva ees, mis päästab ta elu u veel kuuks ajaks. 10 aug. 1792 Sankülotid (alamrahvas, nimetus tuleneb pikkadest pükstest, mida nad kandsid) kukutavad kuninga. Louis XVI Bourbonist saab Louis Capet. Järgmisel päeval ostsutas legistlatiiv, et on vaja koostada uus konstitutsioon. 21. sept 1792 tuleb kokku Rahvuskonvent. Monarhia kuulututakse lõplikult kukutatuks. 22.sept 1792 kuulutatakse välja vabariik. Uus ajaarvamine. 21. jan 1793 Louis XVI kaotab pea. Kuninga naine Marie Antoinette kaotas oma pea hiljem oktoobris. Prm-lt põgenenud vana aristokraatia kihutas Austriat üles midagi toimuva suhtes ette võtma. 20. apr 1792 Prm-Austria sõja algus.
Konstitutsiooniline monarhia. Seadusandlik Korpus (Legislatiiv). Koosnes zirodiinidest (jõukas haritlaskond ja kodanlus), jakobiinidest (nõudsid uusi muutusi ja aina enam kuningavõimu piiramist) ja soost. Põhiseaduse järgi on seadusandlik võim nende käes. Sankülotid Alamrahvas, nimetus tuleneb pikkadest pükstest, mida nad kandsid Louis XVI kukutamine (Louis Capet). 10. augusti 1789 rahvas uuesti ründas lossi, nüüd võeti kuningas ja ta pere kinni, pandi vangi. Louis XVI Bourbonist saab Louis Capet, kui sankülotid ta kukutavad. 21. jaanuar 1793 toimus Loius XVI hukkamine. Naine jäi mõneks ajaks ellu, tal võeti pea maha sügisel. Giljotiin ja revolutsioon muutub veriseks (Lavoisier). 1792. aasta oli ka aktiivne giljotiini kasutamise aeg. Esimene poliitiline ohver läks giljotiini alla augustis samal aastal ja sügisest peale viidi giljotiini alla palju poliitilisi ohvreid, monarhiste ja vabariigi vastaseid. 1794 sattus sinna ka kuulus keemik Antioine Lavoisier
hiigelvalduste pärijaks. Hispaania pärilussõja (170114) ( Rahvusvahelised suhted) tulemusel asendas Habsburgid Hispaania troonil Bourbonide (hisp. Borbón) dünastia. Hispaania Bourbonide võimu all Bourbonide Felipe V [170046] ning Fernando VI [174659] valitsemise all Hispaania kosus. Saavutamata küll sellist tähtsust ja mõju, mis oli 16. sajandil, jäi Hispaania endiselt maailma suurimaks koloniaalimpeeriumiks. Kolmanda Bourbonist kuninga Carlos III ajal [175988] viidi Hispaanias läbi mitmeid valgustuslikke reforme, mille initsiaatoriks oli kuninga lähikondlane krahv Pedro Aranda (171898). Aranda oli sidemetes Prantsuse valgustajatega ning seadis sihiks tõsta Hispaania kiiremini areneva protestantliku Põhja-Euroopa tasemele. Carlos III ajal lõpetati Hispaanias nõiaprotsessid ning maalt saadeti välja jesuiidid, kelle olemasolu ainuüksi välistas Aranda meelest ühiskonnas vajaliku tolerantsuse.