Sandro Botticelli Sandro Botticelli pärisnimega Alessandro di Mariano Filipepi on sündinud 1. märtsil 1445. aastal Firenzes. Sandro oli pere neljas laps. Botticellil oli juba noorena silmapaistev maalimis anne. 15.sajandi lõpul oli ta juba kuulus Firenze vararenessanssi maalikunstnik. Ta oli esimesi kunstnikke, kes hakkas võtma teoste tegelasi antiikmütoloogiast. See omapärasemaid, sügavamaid ja geniaalsemaid renessansi meistreid oli Filippo Lippi õpilane. Tema juures õpilaseks oli tema õpetaja Filippo Lippi poeg Filipino Lippi. Juba 1570. aastal avas ta oma töökoja. Ta veetis suurema osa oma elust töötades Firenze suuremate
kuid on teada, et temast sai õpilane siis, kui ta oli umbes 14 aastat vana. See näitab, et ta on saanud põhjalikuma hariduse kui teised renessanssi kunstnikud. Botticelli oli itaalia vararenessansi maalikunstnik. Ta oli Filippo Lippi õpilane. 1570 aastaks oli ta koos abilistega töökoja avanud. Ta töötas Firenze suuremate perekondade heaks, neist tuntuimaks oli Loerenzo de Medici õukond. Seal maalis ta kuulsad portreed ,, Giuliano de Medici" ja ,,Imeline Madonna". Botticellil tuli kõige paremini välja tahvelmaalide tegemine. Ta armastas ümarformaati. Tema parimad saavutused on ,,Maarja kroonimine" ja ,,Trooniv Madonna". Ümarformaafis piltidest on ilusaim ,,Manificat". 1480. aastal kutsus paavst Sixtus IV ta Rooma, kus ta koos teiste silmapaistvate meistritega teostas mõned freskod Vatikani lossi kabelis, ehk Sixtuse kabelis. Botticelli kirikupildid on hoopis sügavama usulise põhitooniga kui tema õpetaja Lippi tööd. Oma elu lõpu poole sattus ta aga kuulsa
mõttetel paremini aru saada hingelisest ilust. Arvatakse et Boticelli esitas Jumalikku armastust alasti Veenuse vormis. Klassikalises antiigis oli merikarp metafooriks naise häbemele mis andis mõista sünnist. Botticelli maalis selle maali Lorenzo di Pierfrancesco de’Medici-le. Maal asub hetkel Uffizi Galeriis, Itaalias. Botticelli veenuse poos meenutab Medici’ Veenust, marmor skulptuuri klassikalisest antiigist Medici kollektsioonist, kust Botticellil oli võimalus õppida. Esiplaanil on Veenus kellest vasakul asuvad läänetuul Zephyros koos tema abikaasa Chlorisega ja paremal taimekasvu jumalanna Flora. Boticelli kunst ei kaldunud kunagi naturalismile seega oli Veenuse keha anatoomiliselt ebakorrektne, liiga pikka kaela ja torsoga. Veenuse asend oli võimatu, kuigi ta seisab klassikalises kontrapostses asendis on ta liiga tugevalt kallutatud vasakule jalale et seda poosi
Väline analüüs Botticelli maalis selle maali Lorenzo di Pierfrancesco de'Medici-le. Maal asub hetkel Uffizi Galeriis, Itaalias. Maali keskmes asuv eenus on väga sarnane Praxitelese Aphrodite skulptuurile. Tema sünni versioonis saabub Veenus maale täiskasvanud naisena. Klassikalises antiigis oli merikarp metafooriks naise häbemele. Botticelli veenuse poos meenutab Medici' Veenust, marmor skulptuuri klassikalisest antiigist Medici kollektsioonist, kust Botticellil oli võimalus õppida. Alessandro Botticelli ,,Veenuse sünd" Valik Valisin selle maali, kuna see maal on üks tuntumatest ja ma olen seda maali varem näinud. See maal kuulub minu lemmikute hulka. Kasutatud kirjandus · http://www.google.ee/imgres?imgurl=http://abm- enterprises.net/artgall2/botticelli_birth_venus.jpg&imgrefurl=http://www.abm- enterprises.net/venus.htm&h=955&w=1506&sz=275&tbnid=4uFBxRSFlnMg0M:&tb
sünd" on olevikulised märgid näiteks see, et kõik figuurid hõljuvad ja liiguvad, otsekui sidudes selle läbi olevikulist hetke tulevikuga. On tähelepandav, et renessansiaja kunstnikud otsisid harmooniat vastandite vahel, sellepärast sulatasid nad ühte näosse lapselohuga lõua, tütarlapse süütud huuled, naise silmad ja vanainimese lauba. Sellist kooskõla, nähtamatut ajalist kulgemist, võib aimata Botticelli Venusegi näojoontes. Teine väga tuntud maal Botticellil on ,,Kevad" ("Primavera"). ,,Kevad" kujutab Venust suurepärase parkmaastiku foonil. Maalil on ka Venuse kaaskond kolm graatsiat, kellel oli võime muresid eemale peletada. Graatsiate näod, laines lokid, pikad kaelad, kumeras kõhud ja sihvakad sääred kehastavad renessansiaja Firenze naiseideaali. See teos on nimelt tellitud Lorenzo de Medici poolt. Teos pidi kaunistama pulmakambri kõrvaltuba Lorenzo de`Medici Firenze majas. Botticelli on igale detailile mõelnud ja
kasvanud naine, jöudes mere äärde (mis on seotud Venus Anadyomene motiiviga).Maal on eksponeeritud Uffizi galeriis Firenzes, Itaalias. Keskne kuju Veenuse maalil on väga sarnane Praxiteles "skulptuuriga Aphrodite. Selles versioonis ta tõuseb merest juba täielikult kasvanud naisena. Alates antiikajast oli merekarp metafoor naise häbemele. Botticelli Venuse poos meenutab Venus de 'Medici, marmorist skulptuuri antiikajast Medici kogumikus millelt Botticellil oli võimalus õppida. KASUTATUD ALLIKAD 1. internetiallikad http://en.wikipedia.org/wiki/Venus_and_Mars http://en.wikipedia.org/wiki/Pallas_and_the_Centaur http://en.wikipedia.org/wiki/Primavera_(painting) http://en.wikipedia.org/wiki/The_Birth_of_Venus_(Botticelli) http://global.oup.com/us/companion.websites/9780195397703/student/materials/ myth_art/ http://www.tdl
ärimees ja kauples kaubatünnidega. Hüüdnimi viitas pigem jõukusele kui figuurile. Sandro Botticelli oli 15.sajandi teisel poolel Firenze peamisi kunstnikke. Tema rafineeritud naiselik stiil erines Firenze tavapärasest kunstist, kuid see leidis sel segasel ajastul Firenze vaimuinimeste poolehoiu. Boticelli noorpõlvest on vähe teada. Näib, et ta oli loomult pinges ja kaldus laiskusele ja naljatamisele. Nagu kõigil renessansiaja kunstnikel, oli ka Botticellil oma ateljee, mida tunti ,,logelejate akadeemia" nime all. Nimi viitab sellele, et Botticelli võis ka ise loomupoolest laisk olla. Tema peamine patroon oli Medicite perekond, kellele ta maalis altareid, portreid, allegooriaid ning vimpleid. Botticelli tõelisteks meistriteosteks on suured maalid mütoloogilistel teemadel, mis olid tulvil kirjanduslikke vihjeid ning propageerisid omalaadset jumalikku ilu. Peamised tööd Noormees medaliga, u 1475. Uffizi galerii, Firenze
Sandro Botticelli oli 15. sajandi teisel poolel Firenze peamisi kunstnikke. Tema rafineeritud naiselik stiil erines Firenze tavapärasest kunstist, kuid see leidis sel segasel ajastul Firenze vaimuinimeste poolehoiu. Boticelli noorpõlvest on vähe teada. Näib, et ta oli loomult pinges ja kaldus laiskusele ja naljatamisele. Nagu kõigil Joonis 1. Autoportree Botticellist renessansiaja kunstnikel, oli ka Botticellil oma ateljee, mida tunti ,,logelejate akadeemia" nime all. Nimi viitab sellele, et Botticelli võis ka ise loomupoolest laisk olla. Tema peamine patroon oli Medicite perekond, kellele ta maalis altareid, portreid, allegooriaid ning vimpleid. Botticelli tõelisteks meistriteosteks on suured maalid mütoloogilistel teemadel, mis olid tulvil kirjanduslikke vihjeid ning propageerisid omalaadset jumalikku ilu. Ta viis omamoodi täiuslikkuseni vararenessansi maalikunsti.
ja pildis. Maalil ,,Kevad" Venuse ja Mercuriuse riiete lõõmav toon võib vihjata pühale Laurentiusele, kes põletati (vihje nimele 'Lorenzo'); ümmargused kuldsed viljad viitavad kuldsetele ringidele Medicite perekonna vapil. Mercurius hoiab käes heeroldikeppi caduceus't, mis on arstide sümbol (nimi Medici tähendab 'arsti'). Nagu kõigil renessansiaegsetel kunstnikel, oli ka Botticellil oma ateljee, mida tunti 'logelejate akadeemia' nime all. Nimi viitab sellele, et Botticelli võis ka ise loomuldasa laisk olla. Botticelli noorpõlvest on vähe teada, näib, et ta oli loomult pinges ning kaldus laiskusele ja naljatamisele. Tema peamine patroon oli Medicite perekond, kellel ta maalis altareid, portreid, allegooriaid ning vimpleid. 1434- 1737 oli Firenze Medicite perekonna võimu all. Kaupmeeste ja pankuritena sai neist
Veenus, on see vaid vormiliselt nii- kompositsiooni tegelik kese on Kevad. Botticelli jäädvustas lummava, justkui juhuslikult nähtud hetke loodusest. Kuigi süzee, ruum ja perspektiiv on täiesti tinglikud, on pildis tunda igapäevase elu olustikku," kirjutab kunstiteadlane Dolgopolov. ,,Venuse sünd" - mööda rahutut merepinda liugleb merekarp kuldkiharalise jumalannaga. Tuulehoog kannab merekarbi randa, kus seisab Veenust ootav nünf. Veenuse kuju on üks hurmavamaid naisekujusid, mis Botticellil on õnnestunud luua: unistavalt kaugusesse suunatud pilguga, hinestatud ja ülev nägu, naiselikkust, sensuaalsust ja ilu kehastav figuur. ,,Magnificat"- grupp ingleid ümbritseb last hoidvat jumalaema, neist kaks asetavad Maarjale krooni pähe. Maalil ,,Paastumaarjapäev"muudab kunstnik tavaliselt ni idüllilise süzee harjumatult rahutuks ja äravaks, kasutades sissetormava ingli põlvililaskumist ja tema selja taga
annaabi.ee 
