aladel küllastunud turvastunud ja madalsoomullad (Raimo Kõlli, 2012). Antud muld oli sammuti kõrgemal alal ( pandivere kõrgustikul ), ning tegemist oli rähkse gleimullaga. Sügavamal rähksel gleimullal jääb boniteet 40-45 hindepunktini. (Raimo 13 Kõlli, 2012). Kaevete huumuskiht oli üpris tüse, seega selle mulla boniteet jäi 40-44 piiridesse. (Tulemused välja toodud tabel 2). Tabel 2. Poolkaevete boniteedid, lõimised ja pH. Poolkaeve 1 2 3 4 5 6 7 8 number. Boniteet 40 44 42 44 42 42 44 40 Lõimis Ls1 Ls1 Ls1 Ls1 Ls1 Ls1 Ls1 Ls1 pH 5,2 5,2 5,4 5,4 5,4 5,6 5,2 5,4 Rohumaa kaevete pH jäi 5,2 kuni 5,6 piiridesse, mis tähendab, et see muld on
KOKKUVÕTE 8 KASUTATUD KIRJANDUS 9 SISUKORD 2 SISSEJUHATUS Antud töö eesmärgiks on teha põllumasiivi analüüs ning järeldused selle sobivuseks ja kasvupotentsiaalideks. Selles töös on analüüsitava põllumassiivi number 42446979424. See asub Saare maakonnas, Saaremaa valas,Kõljala külas. Töös on kirjeldatud antud põllu mullatüübid, antud tabelina nende sifrid, lõimised, boniteedid, huumuskihi paksused, kivisuse astmed ja pindalad. Samuti on ära toodud taimestik, mis antud mullatüüpidel end kõige paremini tunneks ning mille kasvatamine sellel alal kõige rohkem ära tasuks. Kasutatud on kõrgkooli õpikut "Mullateadus" ning ka geoportaali kodulehte 3 1.PÕLLUMASSIIVI ÜLDANDMED Põld paikneb Saare maakonnas, Saaremaa valas,Kõljala külas.. Põllumassiivi pindala on kokku 10.36ha. Joonis 1
Sama käib ka leostunud muldadega. Õhuke paepealne mulla ja rähkmulla kasutussobivus: sobivad kasvatamiseks oder, lutsern ja mesikas, kasvatamiseks ei sobi tatar ja lina. Kuna põllumassiivil on umbkaudselt 45% leostunud muld, mis on Eesti viljakam muld ja mulla kasutussobivus on küllaltki suur ja leetjat mulda on põllumassiivil 34%. Sellest järeldades on põllumassiivi kasutussobivus mitmekülgne. Muldade boniteet Ko kolm boniteeti on 61; 72; ja 65, nende keskmine on 66. KI boniteedid on 57 ja 58, nende keskmine on 57,5. Agromelioratiivseid võtteid Sellel põllumasiivil tuleks teha kivikoristust, väetamist ja teatud kuudel oleks vaja niisutada. Põllumassiivi metsastamine Põllumaade metsastamine on keeruline, kuna põllumaade ja metsade füüsikalised ja keemilised omadused on erinevad. Põllumuldadel esineb pindmine horisont, mida on rohkesti rohkesti haritud, väetatud, lubjatud, väetatud ja lubjatud, seetõttu on põllumuldadel kasvavate
ning üldse mitte nisule. Kultuurmaana kasutamisel vajavad leostunud ja leetjad gleimullad põhjalikku kuivendamist. Metsamaana saab neid sobiva puistu koosseisu valiku korral kasutada ka ilma kuivenduseta. [2] Põld on tervikuna viljakas ja sobib paljude põllukultuuride kasvatamiseks. Põllul esinevate mullaerimite boniteet ja põllu kaalutud keskmine boniteet Tabel 2. Põllumassiivi nr. 65247463014 muldade boniteedid Muld (lõimis) Huumushorisondi Huumuse % Boniteet tüsedus, cm (hindepunktid) KIg (ls) 22-30 3 55 LP(g) (sl, ls) 28-30 2 46 LPg (ls) 22-25 2 46
Ko(g)- põldhein, segatis, punane ristik, nisu, kaer, oder, teravili keskm. Antud põllumassiivil sobib üldiselt kasvatada põllukultuuridest: põldheina,segatist,nisu,rukist,kaera, sobib ka oder. Leida põllul esinevatele mullaerimitele boniteet ja põllu kaalutud keskmine boniteet. Haritava maa keskmine boniteet on 43 punkti . Selle põllumassiivi keskmine boniteet tuli 55 punkti, mis muudab põllumassiivi üle keskmise viljakaks. Klg mulda boniteet tuli 51 punkti, Kog muldade boniteedid tulid 56,59 ja 59 punkti. Go mulla boniteet on 54 punkti ja K mulla boniteet on 61. Kas ja milliseid agromelioratiivseid võtteid oleks sel põllul vajalik rakendada (kuivendus, niisutamine, lupjamine, kivikoristus)? Antud põllu kivisuse aste on I1. Kivide läbimõõt 20-40 cm. Antud põllumassiivil peaks korjama kive, et maaharimisel põllutehnikat mitte kahjustada. Lupjamist ja kuivendamist peaks tegema vastavalt vajadusele. Anda põhjendatud soovitused antud põllumassiivi metsastamiseks
Ülesanne 1 1. Leida Võnnu valla ja Tartu maakonna kui terviku kohta järgmised vastused. a. Kui suur on liivmuldade (lõimise tähistus "l" ja "pl" kokku) osakaal (%) alla 35 (kaasa arvatu b. Leida pindalaga kaalutud keskmine boniteet (kõik mullad, kõik boniteedid). 2. Koostada korrektselt vormistatud graafik, kus vallad on kahanevas järjestuses liivmu vald BONITEEmulla liilõimispind, haPseduoboniteet Haaslava vald 47 LP sl 210.1287 48 Rõngu vald 50 M3 t3 145.1387 51 Haaslava vald 44 LP sl 112.6342 45 Tartu vald 53 KIg ls1 99
annaabi.ee 
