Culpa in concreto konkreetne hooletus (hooletus, mis esineb, kui isik pole järginud Sellist hoolsust, mida ta oma isiklikes asjades järgib) 13. Ignorantia iuris seaduse mittetundmine, õiguseksimus Fraus creditorium võlausaldaja pettus 14. Actio fiduciae pandist tulenev hagi (pantija hagi panditud asja tagasisaamise kohta) Actio iudicati hagi kohtuotsuse täitmiseks Cessio actionis hagi nõudeõiguse loovutamine 15. Bonorum possessio bonitaarne valdus (preetorlik instituut Rooma pärimisõiguses, mille kohaselt andis preetor pärandi teatud isiku valdusse koos kaitseinterdiktiga kõigi teiste isikute vastu) Distractio bonorum vara eraldamine (kostja varale pandi arest ja müüdi) 16. Res in commercio käibeline asi Res extra commercium käibeväline asi 17. Per aes et libram vase ja kaaluga (ostu-müügitehingu formaalsusi täites) Libripens kaalumees viib mancipatio läbi 18
3 Omandi- ja valdusõiguse juriidiline eristamine saigi alguse Roomast. Rooma juristid (Ulpianus) väidavad otsustavalt, et "nihil commune habet proprietas cum possessione" (D. 41, 2, 12, 1 - omandil ja valdusel ei ole mitte midagi ühist), sest valdus on faktiline ja mitte õiguslik suhe asjasse (Ofilius ja Nerva - D. 41, 2, 1, 3 - eam enim rem facti, non iuris esse).4 Läbi ajaloo esines Roomas erinevaid omandi vorme: kviriitlik omand, peregriinide omand bonitaarne ehk preetorlik omand, provintsiaalne omand ning kaasomand.5 Nendest on täpsemalt juttu referaadi osas, mis puudutab omandiõiguse sisu. Meie töö koosneb kuuest peatükist, milles esimeses anname lühikese ülevaate Rooma õiguse olulisematest õiguseallikatest: ____________________ 3
ja mitmekesisemateks. Läbi ajaloo muutub see, et asjad ei kuulu mitte perepeale(pere vanim liige vms) vaid kõigile pereliikmetele. Peale Rooma kodanike hakati tunnustama ka peregriinide omandit. Omandiõiguse objektiks võisid olla ka maatükid provintsis. Rooma kodanike omandiõiguses toimusid suured muudatused preetori edikti kaudu. Kujunes eri instituut, mis oma olemuselt oli omand ja kannabki praeguse aja õigusteaduses nimetust bonitaarne ehk preetorlik omand (preetor- vana-rooma kõrgem riigiametnik). Alus, selle omandi tekkimiseks võis olla kahesugune: 1) Kviriitliku omandi üleandmiseks nõuti formaalseid akte. Kui neid formaalsusi polnud silmas peetud, näiteks asi oli lihtsalt üle antud, siis range ius civilis järgi võõrandaja jäi edasi omanikuks. Omandaja oli lihtsalt valdaja ja võõrandaja võis temalt asja igal ajal välja nõuda
ius- tühi õigus. Omand kaotas oma perekondliku iseloomu ja muutus ajapikku puhtindividuaalseks. Omandiõigus avardus nii subjektide kui ka objektide poolest;omandi saamise viisid muutusid lihtsamateks ja mitmekesisemateks. Hakati tunnustama ka peregriinide omandit. Omandiõiguse objektiks võisid oll aka maatükid provintsis. Prediitori ediikti kaudu kujunes eri instituut, mida rooma juristid nim rem in bonis habere, mis oma olemuselt oli omand ja kannab nimetust bonitaarne ehk preetorlik omand. Alus selle omandi tekkimisel: 1. Kviriitliku omandi üleandmiseks nõuti formaalseid akte või in iure cessio. Kui neid formaalsusi ei oldud silmas peetud, siis tsiviilõiguse järgi võõrandaja jäi edasi omanikuks. Omandja aoli lihtsalt valdaja ja võõrandaja võis talt asja igal ajal välja nõuda. Preetorile tundus see ebaõiglasena ja ta andis omandajale erilise kaitsevahendina kohtus vastava vaide
Viisid Asja Haaramine (sõjasaagi omandamine), Igamine (keegi valdas maatüki kuigi ei olnud omanik, kuid teatud aja pärast sai omanikuks), Materjali Ümberkujundamine, Vilja omandamisest, mitme asja ühendamine s.t üks vallasasi liitub teise vallasasjaga, vallasasi llitub kinnisasjaga, kinnisasi liitub kinnisasjaga. Tuletatud omandamise viisid- Asja üleandmine, Vara jagamine kohtu poolt, 28.Omandiõiguse vormid Bonitaarne ehk preetrolik omand- Aluse selle omandi tekkimisele võis olla peamiselt kahesugune 1.Kviriitliku omandi üleandmiseks nõuti formaalsed fakte. Kui asi sattus võõrandajate kätte tagasi või oli juba kolmandate isikute käes, ei saanud omandaja seda esialgselt enam tagasi nõuda. 2 Võis juhtuda, et omandamise akt sooritati täiesti vormikohaselt kuid viga võis olla sisulist laadi nimelt võis juhtuda et võõrandaja polnudki omanik.
ius- tühi õigus. Omand kaotas oma perekondliku iseloomu ja muutus ajapikku puhtindividuaalseks. Omandiõigus avardus nii subjektide kui ka objektide poolest;omandi saamise viisid muutusid lihtsamateks ja mitmekesisemateks. Hakati tunnustama ka peregriinide omandit. Omandiõiguse objektiks võisid oll aka maatükid provintsis. Prediitori ediikti kaudu kujunes eri instituut, mida rooma juristid nim rem in bonis habere, mis oma olemuselt oli omand ja kannab nimetust bonitaarne ehk preetorlik omand. Alus selle omandi tekkimisel: 1. Kviriitliku omandi üleandmiseks nõuti formaalseid akte või in iure cessio. Kui neid formaalsusi ei oldud silmas peetud, siis tsiviilõiguse järgi võõrandaja jäi edasi omanikuks. Omandja aoli lihtsalt valdaja ja võõrandaja võis talt asja igal ajal välja nõuda. Preetorile tundus see ebaõiglasena ja ta andis omandajale erilise kaitsevahendina kohtus vastava vaide
annaabi.ee 
