Enamvähem sama, mis sajand tagasi, ehk mõõk pisut sirgemaks läinud. Numismaatika def ja põhimõisted- ajalooteaduse haru, mis uurib vanu münte ja nendevahelisi seoseid. Nomisma on münt kreeka keeles. Legend- kiri mündil. Avers- mündi esikülg. Revers- mündi tagakülg. Mündialus- seaduslikult kehtestatud müntimisstandard, mis määratles, kui palju münte tuli lüüa teatud kogusest sätestatud prooviga metallist. Brakteaat- ühepoolse münditempliga münt. Bonistika- teadus paberrahadest.Mündid on ajalooallika liik, neile on tihti jäädvustatud kultuurilist ja poliitilist informatsiooni. Müntide järgi saame teha kindlaks, millisel tasemel oli tolleaegne rahasüsteem. Eesti alal käibel olnud mündid: araabia dirhemid 9-11 saj, anglosaksi pennid 13 saj, pennid 10 saj -12 saj alguseni, kohalikud mündid: mark, killing , öör, artig, penn. 1422 mündireform. Artigi asemele killing, veering. Taaler 16 saj
16. oktoobril 1990a võttis Eesti vabariigi Ülemnõukogu Presiidium vastu seadluse riigilipu ja riigivapi kasutamise kohta, kus oli kirjas, et riigivapil on kaks kuju - suur vapp ja väike vapp. Väike vapp on ilma tammeoksteta. Vapi värvid on kuldne, sinine, punane ja must. 22. Numismaatika def ja põhimõisted Teadus müntidest, nende komplektidest. Uurib vanu münte ja medaleid, nende väljanägemist, vääringut, raha seoseid ning nende kaudu ka ajalugu. Bonistika teadus paberrahast. Avers- mündi esikülg- vapiga (kull), revers- tagakülg- numbriga (kiri). Kui numbreid ei olnud, määras suurus või kaal. Esimesed mündid kasutusel Väike-Aasias e.m.a kuningas Groisus (600a. ekr). Kauprahana kasutati kulla- või hõbedakamakaid või tükke. Kreeklased võtsid kasutusele hõbemündid ja keiser Nero ajal hakati müntide väärismetalli sisaldust vähendama, et katta riigi puudujääki rahanduses. Araabiamaad kaevandasid hõbedat ja andsid välja
kasutusel olnud kaalu ning rahasüsteemi kohta. Mündid aitavad ka dateerida teisi leide ning kindlaks teha kaubanduslikke suhteid eri piirkondade vahel. Põhimõisted; legend kiri mündil; avers mündi esikülg, vapp revers mündi tagakülg, raha number · mündialus seaduslikult kehtestatud müntimisstandard, mis määratles, kui palju münte tuli lüüa teatud kogusest sätestatud prooviga metallist. · brakteaat ühepoolse münditempliga münt · bonistika teadus paberrahadest 23. Eesti alal käibinud mündid (eestlased nimetasid müntenogaatanutsu) araabia dirhemid (drahmid) 711 saj algus anglosaksi pennid 13 saj pennid Harzi päritoluga 10 saj lõpust kuni 12 saj alguseni pennid Westfaalist 12 saj kohalikud mündid mark = 208gr
rahasüsteemi kohta. Mündid aitavad ka dateerida teisi leide ning kindlaks teha kaubanduslikke suhteid eri piirkondade vahel. Põhimõisted; legend kiri mündil; avers mündi esikülg, vapp revers mündi tagakülg, raha number · mündialus seaduslikult kehtestatud müntimisstandard, mis määratles, kui palju münte tuli lüüa teatud kogusest sätestatud prooviga metallist. · brakteaat ühepoolse münditempliga münt · bonistika teadus paberrahadest 23. Eesti alal käibinud mündid (eestlased nimetasid müntenogaatanutsu) araabia dirhemid (drahmid) 711 saj algus anglosaksi pennid 13 saj pennid Harzi päritoluga 10 saj lõpust kuni 12 saj alguseni pennid Westfaalist 12 saj kohalikud mündid mark = 208gr. Väiksemad kohalikud mündid killingöörartigpenn
sajandist kõige armastatum pitsatipilt. Majamärgid - kodanike vappidel Algul puudus tavaliselt kiri, 12. sajandist peeti vajalikuks omaniku nime Numismaatika (< kr. k numisma - raha, münt), münditeadus, ajaloo abiteadus, mis uurib mündindust ning münte kui rahakäibevahendid, pisiplastilisi kunstiteoseid ja epigraafilisi ajaloomälestisi. Numismaatika haru - faleristika - uurib ordeneid, medaleid ja märke, 20. sajandi algul eristus numismaatikast Bonistika - uurib käibelt kadunud booone, assignaate, obligatsioone, panga- ja kassatähti, paberraha kui finantsajaloo allikaid. Uuritavate müntide järgi liigendatakse ajaliselt (antiikn.) või geograafiliselt (bütsantsi). Peale müntide uuritakse vermimistempleid, kirjalikke allikaid, mündileide. Kaalutakse, analüüsitakse keemilist koostist, tüpologiseeritakse. Leidude leviku järgi saab teha majandusajaloolisi järeldusi. Teadus tekkis 18. saj. II p. mündikogumisest (J. H. v. Ekhel, Chr. M
annaabi.ee 
