märts Nikolai II loobumisega troonist: monarhia asendus vabariigiga *Kujunes nn. Kaksikvõim (Ajutine valitsus + Petrogradi Nõukogu) *Kaotati rahvuslikud ja usulised piirangud ja vähemusrahvastele võimaldati autonoomiat. *Venemaa demokratiseerumine (kõik parteid legaliseeriti, Kaotati tsensuur ja surmanuhtlus) Bolsevike võimuletuleku põhjused: *AV ei pakkunud sõjast tüdinud ja majandusraskustes vaevlevale rahvale sobivaid lahendusi *Bolsevikute oskuslik tegevuse ja populaarsed võitlusloosungid ,,Rahu! Leiba! Maad!" *Bolsevikud saavutasid enamuse Petrogradi Nõukogus ja Lenini juhtimisel hakati ette valmistama riigipööret. Oktoobripööre- 25. Okt. 1917 võimule tulevad bolsevikud, kes lubasid Venemaa sõjast välja tuua mida nad ka tegid. *Tähtsamate asutuste vallutamine *Talvepalees arreteeriti AV liikmed *Võimu ülemineku
NKVD. Kolmandal protsessil 1938. a. oli järg käes Buhharinil, Rõkovil ja Jagodagal. Ära ei unustatud ka sõjaväge 1937. a. lasti maha kaitse rahvakomissar ja kodusõja kangelane marssal Tuhhatsevski. Tapeti ka kõik 11 rahvakomissari asetäitjat ning 75 kaheksakümnest Kõrgema Sõjanõukogu liikmest. Üleüldse leidsid oma lõpu ligi 300 000 inimest ja laagritesse saadeti 7 miljonit. 8 3.1 "Uue inimese" loomine Puhastuse teine etapp oli n-ö "nõukogude inimese" loomine. Bolsevikute arusaamist järgi oli revolutsiooni eesmärk uut tüüpi parem inimene. Keegi, kes on kollektiivsem ja osaleb avalikus elus. Seda inimest asuti kohe agaralt looma. Esimene valdkond mis ette võeti, oli perekond. Nn kodanlikku perekonda peeti sotsiaalselt kahjulikuks. Alustuseks lõpetati kiriku kontroll abielu üle ja lahutamine lihtsustati. Tagajärjeks oli suurim lahutuste määr maailmas. Püüdes lahendada elamispinna puudujääki, võeti kasutusele nn kommunaalkorterid. Neis oli
nõukogudele" · AV surus need sõjaväe abil maha ja kehtestas sõjaseisukorra, uueks AV peaministrik sai A. Kerenski c)Kornilovi mäss: · Pärast Riia vallutamist sakslaste poolt tegi sõjaväe ülemjuhataja kindral L.Kornilov katse kehtestada sõjaväeline diktatuur · AV kuulutas Kornilovi mässajaks ja lasi arreteerida 3.Enamlaste riigipööre a)Bolsevike võimuletuleku põhjused: · AV ei pakkunud sõjast tüdinud ja majandusraskustes vaevlevale rahvale sobivaid lahendusdi · Bolsevikute oskuslik tegevuse ja populaarsed võitlusloosungid ,,Rahu! Leiba! Maad!" · Euroopa suurruugid olid seotud maaimasõjaga ega saanud sekkuda Venemaa siseasjadesse · Bolsevikud saavutasid enamuse Petrogradi Nõukogus ja Lenini juhtimisel hakati ette valmistama riigipööret b)Oktoobripööre- enamlaste võimuhaaramine 25. Okt. 1917 · Ristleja ,,Aurora" kogupauk oli signaaliks Petrogradi töhtsamate asutuste vallutamisele · Talvepalees arreteeriti AV liikmed
Majanduselu hakkas liikuma ülespoole. Peagi asusid suurettevõtjad nõudma selle lõpetamist, kuna see piiras vabamajandust. Isolatsionism välispoliitikas Ehk Euroopa konfliktidesse mittesekkumise poliitika. Türa, rohkem ei oska midagi välja tuua, vaata õpik lk. 41. Kommunistliku Nõukogude Venemaa/NSVL kujunemine, kodusõda, sõjakommunism, NEP, Stalini järk-järguline esilekerkimine Kommunistliku Nõukogude Venemaa/NSVL kujunemine- kujunemine algas 1917.a bolsevikute võimule tulekuga. 1917.a moodustati esimene nõukogude valitsus, Rahvakomissaride Nõukogu, ning valiti kõrgeim seadusandlik võimuorgan, Kesktäitevkomitee. Kuid tegelikuks võimukeskmeks kujunese kommunistlik partei. 1918.a kuulutati üheparteiline süsteem, võeti vastu põhiseadus. Kodusõda- mitmel pool ei oldud rahul enamlaste võimuletulekuga. Paljus välisriigid toetasid enamlaste vastaseid. 1918.a kevadel saatsid välisriigid oma väed Venemaale, et aidata. Seda nim
üle. Kuna see oli vastuolus seadustega, siis tuli kubermangukomissaril selle vastu protestida. Muidugi põhjustas see laialdlast meelepaha J. Poska tegevuse suhtes, aga ta pidi nõnda talitama, et oma ametikohta kubermangukomissarina jätkata. Samal ajal olnud toimunud Venemaal Oktoobrirevolutsioon ja Poska oli kindel, et revolutsioon toob endaga kaasa aastaid kestva poliitilise sõja. Paljud eesti poliitikud arvasid, et Lenini ja bolsevikute võim on leebem, kui oli Ajutise Valitsuse oma. Hakati rajama lootusi koostööks bolsevikutega. Selliseid illusioonid hajusid ruttu. Seevastu realist Jaan Poskale oli otsekohe selge tee, mida mööda tuleb edasi minna. Kui Maavalitsuse liikmete nõupidamisel K. Päts veel arvas, et Lenin on ehk vähem venestaja kui Ajutine Valitsus, siis ütles Jaan Poska oma ajaloolised sõnad: ,,Nüüd ei jää muud nõu kui Eesti iseseisvaks kuulutada." J. Poska vabanes kubermangukomissari kohalt 27
annaabi.ee 
