Koidula "Mu isamaa on minu arm" peategelased: maa ajastu Tõnu Prillup, Mari, Kremer eesti realism Katku Villu, Anna, Eevi eesti realism Toomas Nipernaadi eesti realism Vauquer, Courure, Isa Goriot ja tema tütred prantsusmaa Raskolnikov vene Bolkonskite, Bezuhhovite ja Rostovide - perekonnad vene kolm õde vene Jüri Säävel eesti Peer Gynt norra kirjanik norra eesti eesti eesti raamatu idee:
Eelkõige on see romaan rahva elust kui tervikust, selle elu tähtsamatest sündmustest, nähtuna rahva enese, rahvuse ja inimkonna positsioonilt. Tolstoi tahtis teadlikult ,,kirjutada rahva ajalugu'' ning väljendada selles ,,rahva mõtet'' rahva seisukohta. ,,Sõja ja rahu'' maht meenutab antiikkultuuri eepilisi teoseid- nagu näiteks Homerose ,,Ilias''. Sõda ja rahu nimetatakse tihti ka epopöäromaaniks. Romaani tuuma moodustab kolme perekonna- Bolkonskite, Bezuhhovite ja Rostovide saatus. Romaani tööpealkiri "Lõpp hea kõik hea" näitab siiski vaid, kui kaugele arenes teos valmimise käigus oma algmõttest. Autori kavatsetud optimistlikku tooni varjutas traagiline faabula: peale Pierre Bezuhhovi ei pääse sõjaaja segadustest terve nahaga mitte keegi, Rostovid kaotavad noorima poja ja vaesuvad, kui nende vanim poeg Nikolai mängib ühe ööga pea kogu varanduse maha kaardilaua taga.
Natasa saab liiga hilja teada, et Anatoli on juba abielus ja tahtis teda ainult võrgutada. Ilus Andrei muutub üha enam juurdlevaks melanhoolikuks, mis ei ole ka ime, sest teda ei säästeta millestki. Ta saab Austrelitzi all raskesti haavata, tema noor naine Liisa sureb nurgavoodis, hiljem tabab teda kuulsas Borodino lahingus prantslaste kuul. Natasa hoolitseb surmavalt haavatu eest ennestohverdavalt kuni toole surmani, aga see on loomulikult väike lohutus. Kolme perekonna, Bolkonskite, Bezuhhovite ja Rostovite saatus moodustab Tolstoi romaani tuuma. Romaani tööpealkirjaks oli "Lõpp hea kõik hea", mida ei saanud sisulistel põhjustel nii jätta. Sest peale Pierre´i ei pääse sõjasegadustest terve nahaga mitte keegi: Rostovid kaotavad noorima poja ja vaesuvad, kuna nende vanim poeg Nikolai mängib ühe ööga peaaegu kogu varanduse kaardilaua taga maha. "Sõda ja rahu" on laiahaardelise perekonnasaagana kirjanduslik-stilistiline tähtteos ja 19.
.. Nõnda kasvas ulatuslikust ainesest välja teine, ühele ainsale ajaloosündmusele keskenduvast romaanist märksa panoraamsem ja sügavam romaaniepopöa, millest "Dekabristid" moodustasid vaid fragmendi. Tolstoi kirjeldab Aleksandri-aegse Venemaa hiilgust ja tollase ühiskonna vaimset palet ületamatu täpsusega. Laiahaardelise perekonnasaagana on "Sõda ja rahu" XIX sajandil maailmakirjandust kujundanud monumentaalse realismi kõrgpunkt. "Sõja ja rahu" sündmustik Kolme perekonna Bolkonskite, Bezuhhovite ja Rostovide saatus moodustab Tolstoi romaani tuuma. Romaani tööpealkiri "Lõpp hea kõik hea" näitab siiski vaid, kui kaugele arenes teos valmimise käigus oma algmõttest. Autori kavatsetud optimistlikku tooni varjutas traagiline faabula: peale Pierre Bezuhhovi ei pääse sõjaaja segadustest terve nahaga mitte keegi, Rostovid kaotavad noorima poja ja vaesuvad, kui nende vanim poeg Nikolai mängib ühe ööga pea kogu varanduse maha kaardilaua taga.
· 1805. aasta häbi ja ebaõnne aastad 1812 isamaa sõda, nooruspõlv peategelasel, ühtekuuluvustunne · väljendatakse ebamäärast seoisukohta kõrgklassi tasemel, inimesed ei mõistnud sõda 1814 napoleon lendas peale, ka peategelane läks sõtta 1825 dekabristide liikumine · kõik sündmused on mõjutanud tolstoid, vastavalt sellele ongi kujutanud · kesksed perekonnad: anna trubetskaja, rostovide perekonnast natasa, bolkonskite pere, krahv kirill bezuhhov, tema poeg 1856 dekabristide tagasi tulek beccalt tabelid tegelaste (pierre, natasa ja andrei bolkonski) · nt peterburis salongis lihtsalt istumine ja jutu rääkimine ei paku talle huvi, naine ootab last, ei pakku rõõmu · andrei lähtub otsingutest iseendast ei teegi välja lähedastest inimestest ,kes vajavad tuge · andrei on tüdinenud seltskonnast, pierre seltskonnast vaimustunud vastupidi
Natasa saab liiga hilja teada, et Anatoli on juba abielus ja tahtis teda ainult võrgutada. Ilus Andrei muutub üha enam juurdlevaks melanhoolikuks, mis ei ole ka ime, sest teda ei säästeta millestki. Ta saab Austrelitzi all raskesti haavata, tema noor naine Liisa sureb nurgavoodis, hiljem tabab teda kuulsas Borodino lahingus prantslaste kuul. Natasa hoolitseb surmavalt haavatu eest ennestohverdavalt kuni toole surmani, aga see on loomulikult väike lohutus. Kolme perekonna, Bolkonskite, Bezuhhovite ja Rostovite saatus moodustab Tolstoi romaani tuuma. Romaani tööpealkirjaks oli "Lõpp hea kõik hea", mida ei saanud sisulistel põhjustel nii jätta. Sest peale Pierre´i ei pääse sõjasegadustest terve nahaga mitte keegi: Rostovid kaotavad noorima poja ja vaesuvad, kuna nende vanim poeg Nikolai mängib ühe ööga peaaegu kogu varanduse kaardilaua taga maha. "Sõda ja rahu" on laiahaardelise perekonnasaagana kirjanduslik-stilistiline tähtteos ja 19.
teda kujutab. Ta esindab möödunud ajastut, Katariina II epohhi. Ta osales Katariina II peetavates sõdades ja vastavalt sellele oli välja kujunenud tema vaim, seesmine maailm. Üksikisiku huvid peavad ühtima riigi huvidega. Tolstoi vaated muutuvad, enam Riigi huvid ei ühti isiklike huvidega. Bolkonski isa pooldab isiklikke huvisid, ta on egoist. Tema poeg soovib aga elada teistele, tal on vaja kuulsust, au, teiste imetlemist. T arvates on see vale, ta rõhutab ka oma seisukohta. Bolkonskite perekond on uhkete perekond. See on aristokraatlik uhkus. Bolkonskid osalesid otse riikluse formeerimise protsessis. Bolkonski läheb sõtta, kuna ta on tüdinud tühistest inimestest enda ümber. Teda on kujutatud 1805. aasta sõjategevuses. See on aeg, mil ta veel usub, et ka temast saab ka veel keegi Napoleonilaadne. Olulised on Schöngraleni lahingu stseenid. Vägesid juhatab Bagration. Andrei jaoks on ta eeskuju. Bolkonski kujutab endale sõda kui heroilist ülevat tegevust