ALEKSAND R BLOK 1880-1921 Varajane elu ■ Aleksandr Aleksandrovich Blok sündis 1880. aastal Peterburis ■ Isa oli juuraprofessor Varssavis ja ema oli kirjanik ■ Bloki vanaisa oli kuulus Peterburi ülikooli rektor Andrei Beketov ■ Isa hülgas pere pärast Aleksandri sündi, nii et ta kasvas üles ema kirjanikke ja tõlkijaid täis boheemlastest suguvõsas ■ Elas suviti vanaisa mõisas Moskva lähedal. Nende naabriks oli tuntud keemik Dmirti Mendelev, kelle tütrega Blok väga lähedane oli ■ Kirjutas esimesed luuletused 5-aastaselt. Esimene avaldatud tõsine teos on kirjutatud 18-aastaselt Varajane elu ■ Astus 1898. aastal Peterburi ülikooli juurat õppima ■ 1901. aastal vahetas ta eriala juuralt vene keele filoloogiale ■ Abiellus 1903. Aastal Ljubov Mendelejevaga ■ Avaldas 1904. aastal „Стихи о
Ametlikult registreeriti 1917. aasta juulis. Kuulusid: Marie Under, Artu Adson, August Gailit, Henrik Visnapuu, Friedebert Tuglas ja Johannes Semper. Nimetus võeti eeposes ,,Kalevipoeg" oleva muinasjutulinnu järgi. Valdav osa polnud iseseisvalt raamatut avaldanud. Avalikud kirjandusõhtud, kus rühma liikmed esinesid oma teostega, teenisid nii raha kui ka reklaami. Avalikkusele jäi neist intrigeeriv pilt kui argielu ja tavamoraali trotsivatest boheemlastest. Siuru avaldas üle 30 raamatu, ühisväljaannetena kolm albumit ja 1928. aastal koguteos ,,Sõna". Siuruga tõusis luule populaarsus. Tegutsemisaja alguses oli Siuru ühtehoidev, aga eristuma hakkas boheemlaslik ,,vasaktiib"- Gailit ja Visnapuu. Nad leidsid, et teised, eriti Under ja Adson, on liiga alalhoidlikud ja ning väikekodanlikud. Visnapuud häiris Siuru nn ,,lilleluule". Siuru looming oli juba laadilt selline, mis saab valitseda vaid lühikest aega. M. Under
asendada maade senine kasutusviis mõne majanduslikult tulusamaga. Muutused postsotsialistliku linna maakasutuses on seotud riigi, kohaliku omavalitsuse ja reasektori arendajate muutuva positsiooniga linnas. Mida liberaalsema majandusega riik on, seda vähem on riigil huvi sekkuda maakasutuse arendamisse. Traditsiooniliselt kasutatakse gentrifikatsioonis (piirkonna taastamistsükkel) olemasolevaid elumaju ja muid ehitisi. Gentrifikatsiooniprotsess algab, kui mõned boheemlastest kuntsnikud ja väljapaistvad intellektuaalid kolivad elama mahajäänud piirkondadesse ja piirkond muutub oluliseks kaitse- ja uuendamisobjektiks (nt. Supilinn Tartus). Oluline on mõista gentrifikatsiooni kui protsessi, milles on ühendatud nii majanduslikud kui ka kultuurilised aspektid. 1G. Uusweberism linnageograafias (lk 144-149) Üks linna arengu seletamisviise on pärit Weberi teooriast (nägi, et majanduslik ja poliitiline võim domineerivad ühiskonnas, aga üksteisest eraldi)
eetikale. Inimeste eelistustes on toimunud muutused, mistõttu soovib uus keskklass elada pigem siselinnas, kui äärelinnas .Siselinna eelistavad ka inimesed ,kes eelistavad autota hakkama saada. Põhjuseks on peetud ka kõrgemaid energiakulusid , sest eelistatakse elada äripiirkonnas asuva töökoha lähedal, selle asemel, et pikalt edasi-tagasi reisida. Gentrifikatsiooniprotsess algab, kui mõned boheemlastest kunstnikud ja intellektuaalid kolivad mahajäänud piirkondadesse. Protsessi käigus hakkab selle piirkonnas vähenema väikese sissetulekuga inimeste hulk ning tasapisi hakkab suurenema jõukamate ja kõrgema haridusega inimeste osakaal. See omakorda viib piirkonna laiahaardelisemale ehituslikumale uuendamisel, millest kasvab välja ulatuslikum gentrifikatsioon. Kultuurilise seletusviisi pooldajad on ühtlasi Smithi jt. majanduslikku vaateviisi eelistavate uurijate kriitikud
1909-1917 Täielik vormivabadus E.A. Poe Sergei Jessenin 1895-1925 1916 aastast moeluuletaja Idüll, kodumaa, sentimentaalsus 1919 1921 tuli tema ellu naine, ameerika tantsija Isadora Duncan Biitnikud (1950. Aastad) On subkultuursesse biitnike põlvkonda kuuluv isik. Beat (rütm, löök), beated down, beat to his socks-> on the beat (hingekosutav) Biitnik- stereotüüp boheemlastest, kes kirjutavad igavat luulet ja mängivad bongosid Biitkultuuri kuulub luule, kunst, bepop, jazz ning rändav eluviss. Lääne kultuuri õiteaeg (seksuaalne, vabadus, naisõiglus, gay-liikumine, rassismivastane liikumine, hipikultuuri alguspunkt) Willian Burroughs (1914-1997) Ameerika kirjanik Biitnike põlvkonna juhtfiguur 20. Saj üks mõjuvaim kunstnik/kirjanik Tuntuim teos „Alasti lõunasöök“ (surm, seks, narkootikumid, homoseksuaalsus ja
Arcadio leidis kulla Ursula voodi alt. Aga ei sõitnud rooma. Seal käisid poisid pidevalt Arcadioga mängimas ja ühed varastasid raha ja lõid Arcadio basseinis mättasse mille ta ise oli raha eest teinud. Lahkete tuulte kandel jõudos Amaranta Ursula... ... jõudis ta koos oma abikaasaga Macondosse. Ta oli otsustanud, et tuleb sinna ja jääb ka isegi kui abikaasa seda ei soovi. Nad lasid Aurelisanol vabalt ringi liikuga ja tänu sellele leidis ta ka endale boheemlastest sõbrad.(Alvaro, German, Alfonso, Gabriel ) Nad käisid bordellides ja lõbutsesid nälginud ja vaeste naistega. Seal aga igatahes oli bordelli pidajaks Pilar Terena ja see andis Aurelianole nõu. Lõpuks aga ei suutnud Aureliano oma tundeid Amaranta Ursula eest varjata ning püüdis teda suudelda aga Amaranta põikles kuid ei karjunud, kuigi mees oli kõrval toas. Mees aga vahepeal lasi endale lennuki tellida aga see polnud kohale jõudnud ja ta otsustas Brüsselisse asja uurima minna
restruktureerimises 20saj lõpupoolel. Maakasutuse muutmise mõte on parandada maa vahetusväärtust. Teine seletus seostab gentrifikatsiooniprotsessi tarbimisele orienteerumisega hilismodernsel ajastul. Märksõnadeks on nõudlus, kultuur, tarbimine, tegevus ja individualism. Gentrifikatsiooni tulemuseks on uuenenud elamupiirkond, mis baseerub ajaloolisel väärtusel ja erinevusel. Gentrfikatsiooniprotsess algab, kui mõned boheemlastest kunstnikud ja väljapaistvamad intellektuaalid kolivad elama mahajänud piirkondadesse ja piirkond muutub oluliseks kaitse- ja uuendamisobjektiks. Samal ajal väheneb piirkonnas elavate väikese sissetulekuga inimestehulk.Kasvab haritumate inimeste hulk. See viib piirkonna laiahaardelismale ehituslikule uuendamisele, millest kujunebki välja ulatuslikum gentrifikatsioon. Oluline on seda mõista, kui protsessi, milles on ühendatud nii majanduslikud kui ka kultuurilised aspektid