William Harvey (1578-1657), inglane, õppis Padovas. 1628 Südame ja vere liikumisest loomadel. Harvey vereringetooria oli Galenose ajast alates ilmselt üks olulisimaid avastusi eluslooduse mõistmiseks. Harvey kummutas Galenose respiratsiooniteooria (hingamine vajalik südame jahutamiseksKliinilise meditsiini areng 17.-18. sajandil oli märgatav. Esile tõstetakse Thomas Sydenham (1624-1689) võttis malaaria raviks kasutusele kiinapuu koore ja Hermann Boerhaave (1668-1738) nimesid. 1662. a tehakse esimene edukas intravenoossne süst inimesele (J. D. Major). Arenes töötervishoid. Itaallane B. Ramaccini (1633-1714) eristas haigusi nende tekkepõhjuste järgi: 1) keskkond; 2) tööasend; 3) mürgistus; 4) nakkus; 5) ebaõige tööreziim. (Töötervishoiu alusepanijaks peetakse ka Paracelsust paarsada aastat varem, tänu tema kirjutistele erinevate kutsete nt kaevurite haigustest.) Vaktsineerimise lugu Oluline tähis meditsiiniajaloos 18
Without his signature no Senate decision could go into effect; the Senate became one of the most important institutions of Imperial Russia. Peter's northern armies took the Swedish province of Livonia (the northern half of modern Latvia, and the southern half of modern Estonia), driving the Swedes into Finland. In 1714 the Russian fleet won the Battle of Gangut. Most of Finland was occupied by the Russians. In 1716 and 1717, the Tsar revisited the Netherlands and went to see Herman Boerhaave. He continued his travel to the Austrian Netherlands and France. Peter obtained the assistance of the Electorate of Hanover and the Kingdom of Prussia. The Tsar's navy was powerful enough that the Russians could penetrate Sweden. Still, Charles XII refused to yield, and not until his death in battle in 1718 did peace become feasible. After the battle near Åland, Sweden made peace with all powers but Russia by 1720. In 1721 the Treaty of Nystad ended the Great Northern War
püüdis jälgida enda ainevahetust ning selle seost kehakaaluga. Valgustusajastul sai füsioloogias peamiseks märksõnaks lahkamine ning uuringud kudede olemuse kohta (nende keemiline koostis jms). Domineerima pääsesid juba eelnevalt jutuks olnud küsimused vitalismist ja elujõust. Kuivõrd samal ajal oli suur mõju ka mehhanitsistlikul lähenemisel, oli võimalik arutleda erinevate kudede erinevast erutuvusest, elujõust jne. Göttingeni professor Albrecht v. Haller (1708-1777) oli suur Boerhaave austaja, viimane oli oma mehhanitsistlikus (ning samas ajastule omaselt ka vitalistlikus) organismikäsitluses näinud organismi kui kanalite võrgustikku, milles voolanuks elujõudu kandvad kehavedelikud. Halleri arvates koosnenuks organismi tahked osad nn kiududest. Neid olnuks kolme sorti. Nn ühendavatest kiududest koosnenuksid veresooned, sidekoed, luud ja organid. ,,Tundlikud" (vitalistlik omadus) kiud olnuksid närvikoed ning erutatavad (samuti vitalistlik omadus) olnuksid lihased
Hematoloogilised, neuroloogilised - Alguses aneemia,hiljem pantsütopeenia - SR kiirenenud - Aju atroofia – taastuv - Aju läheb väikseks, süda läheb väikseks Buliimia Gastrointestinaalsed - Hammaste erosioon - Süljenäärmet esuurenemine - Gastroösofageaalne refluks - Akuutne mao dilatatsioon - Konstipatsioon - Katartne jämesool - Ösofagiit - Baretti söögitoru - vähieelne - Mallory-weiss sündroom – veriokse, limaskesta rebendid - Boerhaave sündroom – söögitoru rebend - Düsfaagia, struktuurid - Jämesoole melanoos lahtistitest Kardiaalsed - Arütmiad - Intoksikatsioon dieedi tablettidest - Kardiomüopaatia - Mitraalklap prolaps Endokriinsed, metaboolsed - Ebaregulaarne menstruatsioon - Mineralokortikoidide suurenenud eritumine - Elektrolüütide tasakaaluhäired - Paisumine Söömishäirega patsiendiga töötades on oluline teada
Leidenist pärit F. de la Silviat 1619-1672 kes kõneles nn fermentidest, kui organismi tegevust mõjustavatest tegureist, vastukaaluna levivatele nö rakuteooriatele, millised olid tuge saamas mikroskoobiga tehtavaist avastusist) ning gaaside vallas tehtavaist uurimusist (van Helmont kasutas esmakordselt terminit "gaas"). Iatrofüüsika püüdis seletada organismis toimuvaid protsesse läbi füüsika- ja matemaatika seaduspärasuste (Descartes, Harvey, Boerhaave, Hoffmann). Nimekirjas viimane nt on öelnud: "Mehaanika on kõikide nähtuste põhjus, allikas ja seadus". 26 William Harvey (1578-1657), inglane, õppis Padovas. 1628 Südame ja vere liikumisest loomadel. Harvey vereringetooria oli Galenose ajast alates ilmselt üks olulisimaid avastusi eluslooduse mõistmiseks. Harvey kummutas Galenose respiratsiooniteooria (hingamine vajalik südame jahutamiseks). Pärast seda kui Boyle
annaabi.ee 
