B.Broonzy. Linnabluus Linnabluus tekkis 20. sajandi kahekümnendatel aastatel linnastumisega. Seda esitasid mitmesugustes kohtades peamiselt naised, saateks klaver või instrumentaalgrupp. Varasemast rohkem lauldi õnnetust armastusest. Linnades arenesid ka bluusi instrumentaalsed vormid. Klaveribluusi eriliigina on tuntud boogie-woogie. Tuntuim klassikalise bluusi lauljaks on Bessie Smith. Tuntumad boogie-woogie pianistid olid A.Ammons, M.L.Lewis, P.Johnson ja J.Turner. Bluusile iseloomulikud jooned Soololaul Väljendab üksikisiku tundeid Nukra alatooniga Bluusivorm: korduv 12-taktiline harmooniaskeem Bluusi meloodia: 3 ja 7 astme madaldamine (harmoonias säilib mazoor) Joe Turner Bessie Smith Big Bill Broonzy Informatsioon võetud raamatust (lk 42-43) Pildid: https://www.google.ee/search?q=bessie+smith&source=lnms&tbm=isch&sa=X&ei=PICfUt2HJuKt0QWL7YCQ .85%3Bhttp%253A%252F%252Fwww.mtv
partiis ja kitarri madalatel keeltel, jõuline laulustiil, ühtlane trummipartii, iseloomulike helimuundurite kasutamine elektrikitarri puhul ning maksimumini viidud helitugevus. Kuulsaimad esindajad on: The Rolling Stones, Deep Purple, Black Sabbath, Def Leppard, Iron Maiden, AC/DC, Metallica, Led Zeppelin. Progressiivne rock, Jazz rock ja fusion 1960. aastate lõpul hakkas rock-muusika otsima uusi ideid rock´i peasuunast üha kaugemal olevatest muusikalistest allikatest: lisaks bluusile ka jazz-muusika teistest vormidest ning isegi klassikalisest muusikast. Peale oli kasvanud uus muusikute põlvkond. Veidi rohkem kui kümne aasta jooksul oli rocki´ist saanud üldiselt omaks võetud nähtus, mis tõmbas enda poole ka suurt osa noorest haritlaskonnast. Sellest ka nn progressiivset rock´i mängitavate ansamblite tõusuperiood 70. aastate algul. Tuntuimad esindajad olid pärit Suurbritanniast, tihti olid isegi saanud professionaalse koolituse
RÜTMITEGA BASSIKÄIGUDEGA, GOSPELLIKUTE VOKAALHARMOONIATEGA, KEERUKA ORKESTRATSIOONIDEGA NING KVALITEETSETE LINDISTUSTEGA. ISELOOMULIKUD OLID KA NN HOOK-LINES FRAASID, MIDA KORRATI IKKA JA JÄLLE LAULUTEKSTID OLID SENTIMENTAALSED TAMLA MOTOWNI TUNTUMAD ARTISTID THE TEMPTATIONS THE SUPREMES THE JACKSON FIVE STEVIE WONDER DIANA ROSS STAXI MUUSIKA OLID VÕRRELDES MOTOWNI LUGUDEGA LIHTSAMAD, VÄHEM MELOODILISED NING SAGELI RÄMEDAVÕITU, VIIDATES OTSESELT GOSPELILE JA BLUUSILE. LAULJAD KASUTASID KA TIHTI GOSPELI STIILIS IMPROVISATSIOONI. SAATEPILLIDENA KASUTATI TAVALISELT KITARRI, BASSI, TRUMME, VAHEL KA KLAHV- JA VASKPILLE. LAULUD OLID TIHTI SEKSUAALSE ALATOONIGA, KÕNELESID KIRGLIKUST ARMASTUSEST JA SÜDAMEVALUST. STAXI TUNTUMAD ARTISTID EDDIE FLOYD WILSON PICKETT OTIS REDDING ATLANTIC RECORDSIGA SEOTUD ARTISTID RAY CHARLES ARETHA FRANKLIN SAM COOKE ROBERTA FLACK RAY CHARLES SÜNDIS 23. SEPTEMBRIL 1930. AASTAL (ALBANY, GEORGIA).
1971 aastal tuli bändil juba neljas album mis oli ilma nimeta Nende neljas album sai samuti ülikuulsaks ning selle peasingel Stairway to Heaven on loetud maailma parimaks raadiolauluks. Nende järgmine album ilmus 1973 aastal pealkirjaga Houses of The Holy ning osutus samuti edukaks Maailmaturniiridel purustas bänd kõik seni kehtinud publikurekordid MUUSIKA STIIL Led Zeppelini muusika on rajatud bluusile. Bändi on mõjutanud ka paljud briti folk-artistid, kes inspireerisd Led Zeppelini enamiku laulude autorit Page’i. Veel on ansambel teinud erinevates stiilides muusikat nagu rock and roll, jazz ja reggae. Paljud laulud räägivad romantilistest teemadest, mis oli omane pop, rock ja blues muusikale Öeldakse, et Led Zeppelini muusikale on omane kiirus, energia, ebatavalised rütmid, dünaamilisus, võimsad vokaalid ja kitarristi Page’i kitarrisoold.
Tamla Motowni muusika •Oli eelkõige tantsumuusika. •Vali ning võimas sünkopeeritud rütmiga bassikäigud. •Gospellikud vokaalharmooniad. •Keerukas orkestratsioon. •Keel-ja vaskpillide kasutamine (Pilt nr.2) Tamla Motowni logo •Kvaliteetsed lindistused •Hook-line-fraasid •Sentimentaalsed laulutekstid Staxi muusika •Laulud lihtsamad, kui Motowni lugudes. •Vähem meloodilised •Sageli rämedavõitu. •Viidates otseselt gospelile ja bluusile. (Pilt nr.1) Staxi logo •Harmoonia oli lihtne, põhinedes kolmel põhiakordil (I-IV-V). •Hook-line-võtet esines tunduvalt vähem kui Tamla Motowni lugudes. •Saatepillidena olid tavaliselt kitarr, bass, trumm, vahel klahv-ja vaskpill. •Laulud olid tihti seksuaalse alatooniga. Stiili rajajad •Aretha Franklin (25. märts 1942) Memphis, Tennessee, Ameerika Ühendriigid. •Diana Ross (26. märts 1944 (vanus 72), Detroit, Michigan, Ameerika Ühendriigid)
eelastmete, näiteks ragtime mõju, millega algas afro-ameerika muusika sissetung euroopa muusikasse. Rhytm and blues on ameerika musta elanikkonna muusika. Ehtne bluus oli ameerika laiema avalikkuse tähelepanust kõrvale jäänud. Bluusid kõlasid vaid maal või linnade neegrigetodes. Ameerika valge elanikkond sellest muusikast ei hoolinud, sellesse suhtuti kui alaväärtuslikku neegrimuusikasse. 40-ndatel aastate lõpul hakkasid traditsioonilisele bluusile lisanduma kaasakiskuvamad rütmid. Üks selle suuna muusik oli John Lee Hooker (1893- 1958). Lisaks lauljakuulsusele hinnati teda kui silmapaistvalt head kitarristi. Lisaks bluusile sai rütm ja bluus mõjutusi veel ühest varasemast muusikaliigist. Selleks oli gospel. Gospel oli ja on ka praegu sarnaselt spirituaalile neegrikoguduse kirikulaul. Sellest kujunes välja väljaspool jumalateenistust esitatav kontsertlaul. Reeglina esitas neid gospleid solist
diskrimineerimisest tulenevad probleemid. Seda proovisid matkida valged keskkooli noored, mis pani aluse Austin High School Gang’ile, millest sai noorte talentide ja muusikastiili taimelavaks. - Suur tähtsus on soolodel ja pillimehe virtuoosus. - Kollektiivsete soolode asemel said põhiliseks võtteks break’id, kus orkester vaikis improvisatsiooni ajal. - Marsilik rütm asendus sujuvamaga, sarnanes pigem bluusile kui ragtime’ile. - Alates Chicago jazzist võetakse laiemalt kasutusele saksofon, millest hiljem saab jazzi sümbol. - Esimene saksofonivirtuoos tenorsaksofonist Bud Freeman . - Valged muusikud lisasid stiilile tehnilise viimistletuse, harmoonilise keerukuse ja aranzeeringud (muusika ümberseade teisele esituskooseisule). - Tantsuokestrid, kes aranzeerisid poplugusid ja lisasid need oma repertuaari. - Jazz tungis meelelahutusse.
orkestratsioon, keel- ja vaskpillide kasutamine. Lindistused on kvaliteetsed. Muusikas olid iseloomulikud veel hook-lines fraasid (ingl k õnge võtma), mida pidevalt korrati, et sööbiksid kuulajate mällu. Tamla Motowni tuntumaid muusikuid on Stevie Wonder Iseloomusta Staxi muusikalist suunda. Nimeta 1tuntuim esindaja muusikas. Staxi muusikat iseloomustab: vähene meloodilisus, lihtne töötlus, teinekord rämedavõitu esitlus, mis viitab otseselt gospelile ja bluusile. Tekstid seksuaalse alatooniga, mis kõnelesid nö südame valust või kirglikkusest. Saatepillid ansamblis olid erinevad kitarrid (bass), trummid, teinekord klahv- ja vaskpillid. Tuntumad artistid on Eddie Floyd Jazz - muusika PTG Õpetaja: Katrin Kobolt Kursus: Muusikaõpetus Kursus: III Klass: 12 Teema: Arvestustöö kordamise teemad Kus ja millal sündis jazz-muusika? 1900
et asi oleks väärikam. Siiski tuleb tunnistada , et kuigi rock`n'rollis on ääretult palju rütmi ja bluusi elemente on seal ka palju teiste stiilide nagu Country , Gospel, Folk, Western, bluus ja jazz (ülevõeti boogie woogie rütm) mõjutusi.(ainestik V. Ojakäär Pop muusikast lk 54) Zanri ristiisa au päris endale ühe Cleavlandi ringhäälingu saate töötaja Alan Freed , kes 1952 . aastal pani oma saate lõpuosale, mis oli pühendadud mustale rütmile ja bluusile nimeks "Moondog's Rock and roll party".(Kuukoera rock'n' rolli pidu).Tiivustatuna saate menust , üritas Freed aasta hiljem korraltada kohalikul staadionil avaliku kontserdi tolleaegsete populaarsete mustade lauljate osavõtul.Kümne tuhande kohaga staadionile trügis kolmkümmend tuhat inimest.Võitlus kohtade pärast oli nii äge , et kontsert tuli ära jätta.Korraldajaid vapustas aga , et kaks kolmandikku kohale tulnutest olid valged, mis
Bluesid kõlasid vaid maal ja linnade neegrigetodes. Mõned heliplaadifirmad neid siiski ka salvestasid, kuid ostjateks olid ainult mustad. Ameerika valge elanikkond seda muusikat ei ostnud, sest sellesse suhtuti kui rassimuusikasse (race music), alaväärtuslikku neegrimuusikasse. (Muusikutega toimunud juhtumused Ojakäär “P opm uusika” lk. 102.) Taolisi heliplaate hakati nimetama koguni rassiplaatideks (race records). Neljakümnendate aastate lõpul hakkasid traditsioonilisele bluusile lisanduma kaasakiskuvad rütmid. Üks sellise suuna mõjukas muusik oli John Lee Hooker (1948 aastal tehtud plaadilt laul “Boogie chillen”- e. k. “B oo gie lapsed”). Tooni andev bluesiviljeleja oli ka Big Bill Broonzy (1893- 1958). Suur Bill (Big Bill) oli tema hüüdnimi muusikasõprade seas, tema õige eesnimi oli aga Lee Conley. Lisaks lauljakuulsusele hinnati teda kui head kitarristi, kes oma karedatele lauludele ise saateid tegi.
annaabi.ee 
