Samuti on vereloovutamise protseduuriga endiselt seotud palju müüte ja hirme. Läbi aegade on verele omistatud müstilisi omadusi. Üks tuntumaid legende, millest tänapäevalgi raamatuid kirjutatakse ja filme tehakse, on lood vampiiridest, kes tänu ohvrite verele olevat elanud sajandeid ja omandanud üleloomulikud võimed. Esimese eduka vereülekande verekaotuse korvamiseks inimesel tegi Inglismaal 1818 aastal arst James Blundell. Esimene päästetu oli sünnitaja, kes sai oma abikaasa verd. Vere uurimise areng on olnud väga kiire: leiti moodus kogutud vere hüübimise pidurdamiseks, mis võimaldas verd säilitada verepankades ja transportida. Avastati, et vere erinevate koostisosade üksteisest eraldamine annab võimaluse üle kanda just seda osa, millest haigel on kõige enam puudus. Alustati doonorivere uurimist võimalike verega edasi kanduvate haiguste suhtes, et vältida vere saajate nakatumist.
* 1667 - Jean Denis ühendas vasika reiearteri 34-aastase mehe küünarveeniga ning kandis üle viis-kuus untsi verd. Vereülekande ajal tundis mees tugevat kuumust käsivarres ning valu neerude piirkonnas ja rinnaku taga. Järgmisel päeval tekkis ninaverejooks, uriin oli muutunud tumedaks, veriseks. See on tüüpiline sobimatu vereülekande kirjeldus. Vereülekandekatsetused katkesid 150 aastaks. * 1818 - Londoni füsioloogiaprofessor James Blundell tegi esimese eduka vereülekande. Ta oli veendunud, et verd võib üle kanda ainult sama liigi piires. Ka sai ta pärast ebaõnnestumisi aru, et iga veri igaühele ei sobi. * 1900 - Austria arst Karl Landsteiner näitas, et segades ühe inimese vereseerumit teise inimese punalibledega, kleepuvad need kokku - nii avastas ta veregrupid. * 1914-1915 - Hustin (Belgia), Agote (Argentina) ja Lewinsohn (USA) tegid üksteisest sõltumatutena ettepaneku kasutada vere hüübimise takistamiseks
a kandis prantsuse filosoofia- ja matemaatikadoktor ning Louis XIV arst Jean- Baptiste Denis 15-aastasele noormehele üle lambatalle verd. Noormehel oli pikaaegne palavik, eelnevalt oli tal 20 korda aadrit lastud. Noormehe seisund paranes. ● 1670. a ebaõnnestunud vereülekanded viivad selleni, et Prantsusmaal, Suurbritannias ja Itaalias keelatakse vereülekanded inimestele. ● 1818. a tegi Londonis füsioloogia ja sünnitusabi professor James Blundell vereülekande inimeselt inimesele. Kinnitas, et inimesele võib üle kanda ainult inimese verd. Valmistas aparaadi vereülekande tegemiseks (impellor), mis oli kasutusel XX sajandi alguseni. ● http://topsmnews.com/blood-donors-in-pakistan-blood-donation-centers-in-lahore-ave-blood/ (03.12.14) ● 1900. a avastas Austria arst Karl Landsteiner kolm veregruppi: A-B-0. ● 1902. a lisasid Alfred von Decastello ja Adriano Sturli neljanda veregrupi AB. ● 1914
Kuna soovitud eesmärke ei saavutatud ja mõned katsealustest surid, saadi aru, ead kt loomadelt inimestele vere ülekandmine on ohtlik. Kahjuks aga keelustati seetõttu igasugused vereülekanded inimestele 150 aastaks ja areng seiskus pikaks ajaks. 1665. a toimus aga Pariisis esimene edukas vereülekanne koeralt koerale, mis näitas, et ühe liigi piires on see siiski võimalik. Esimese eduka vereülekande verekaotuse korvamiseks inimesel tegi Inglismaal 1818. a arst James Blundell. Esimene päästetu oli sünnitaja, kes sai oma abikaasa verd. Samal sajandil tehti vereülekandeid siiski harva, sest veregruppe ei tuntud ja ettevõtmine lõppes sageli raskete tüsistustega. 20. sajandi alguses avastas Austria teadlane Karl Landsteiner kõige olulisemad veregrupid A, B ja 0 ning tegi kindlaks, et ülekandel peab neid arvestama. Edasine areng on olnud väga kiire: leiti moodus kogutud vere hüübimise pidurdamiseks, mis võimaldas verd säilitada verepankades ja transportida
Ambroise Pare (1510-1590) haavaravi isa , kelles olid ühendatud habemeajaja ja õppinud arsti oskused. Võtab taaskasutusele kreeklaste, Galenose ja araablaste meetodid haavade raviks ja veresoonte ligeerimiseks amputatsioonidel. Verejooksu kontrolli alla saamist peetakse Paré teeneks. James Blundell teeb esimese vereülekande inimeselt inimesele 1818. aastal. Sama mees valmistas ka aparaadi (nn impellor) sääraste protsesside läbiviimiseks. Riist olevat kasutusel olnud kuni 20. sajandi alguseni. 1900. a avastatakse veregrupid A, B, O, 1902. a lisandub AB
Aadrilaskmine oli rahvameditsiinis populaarne kuni 20. sajandini.) 1666. aastal tehakse (1628. a on Harvey seletanud vereringe) vereülekanne loomalt loomale (koertega katsed). Juba 1667 olevat prantsuse arst Jean-Baptiste Denis kandnud inimesele üle lamba(talle) verd. (Väidetavalt olla patsient hinge jäänud, isegi paranenud.) Siiski asi valdavalt vist nii ilus ei olnud. 1670. aastatel nimelt protseduur keelustatakse paljudes maades. Alles 1818. a teeb James Blundell vereülekande inimeselt inimesele. Sama mees valmistas ka aparaadi (nn impellor) sääraste protsesside läbiviimiseks. Riist olevat kasutusel olnud kuni 20. sajandi alguseni. 1900. a avastatakse veregrupid A, B, O, 1902. a lisandub AB. 1914-1915 avastatakse, et naatriumtsitraadi abil on võimalik vältida vere hüübimist. 1926. a rajab Aleksander Bogdanov Moskvas Vereülekande Teadusliku Uurimise Instituudi. 1936. a avatakse esimene verepank USA-s Chicagos. 1940. a avastatakse reesusfaktor
annaabi.ee 
