gümnaasium Tundmatu JUUSTE VÄRVIMINE Referaat Tallinn 2020 Sisukord Värvipigment Värviring Vastandvärvid Värvi liik ja toime Aktivaator ehk vesinik perotsiid Juuste heledaks värvimine Juuste tumedaks värvimine Blondeerimine Hallid juuste värvimine Eelpigneteerimine Värvieemaldus ehk blondeeriv pesu Juuksevärvi ülevärvimine Juuste värvimise protseduur Ettevalmistused Triibutamine Juuksevärvi maha pesemine Abivahendid Kasutatud allikad Värvipigment Värvipigmenti toodavad kehas kindlad rakud – melanotsüüdid. Need rakud muudavad kehale omased aminohapped värvilisteks pigmentideks. leidub kahte liiki pigmenti: • eumelaniin – annab juustele musta ja pruuni tooni
Toonivad palsamid Toonivad sampoonid Toonivad vahud Värvilised juukselakid Juuste ajutised triibustajad Värvispiraalid Värvipulgad Värvilised glitterid Kerg- ehk poolpüsivärvid Püsivad juustes umbes 6 8 pesukorda Püsivärvid Muudavad juuksestruktuuri. Ei kao juustest, vaid tuleb välja kasvatada. Võimaldavad ekstreemseid värvimuutusi. Võivad kahjustada juust ja tekitada nahaärritusi. Blondeerimine Ei anna juustele värvi vaid eemaldavad selle. Soovitatakse olla ettevaatlik Küüntehoolduse vahendid liigitatakse Küünelakid alus värvi ja pealislakk Küünelaki eemaldajad Ravivahendid kasvu aktiviseerivad ja tugevdavad küünevalli eemaldajad spetsiaalsed koorivad kreemid küünte koorimiseks Kunstküüned plastmassküüned tehisküüned pulberküüned
• Kulmud-ripsmed värviti nõega, kasutamist leidis põsepuna ja ilumärgid. • Kortse siluti eesli piimaga 7x päevas – kümmeldi selles Keskaeg 4. Sajand • Kümblusvannid • Hammaste pesu • Kuningas pesi ennast üleni iga 3 nädala tagant, alamad harvemini – kardetakse katku – arvatakse, et pestakse kaitsekiht maha • Moes kahvatud näod – et seda saavutada, pandi ihu külge verdimevaid kaane 4 • Juuste blondeerimine – henna ( vasikaneerud, safran, astelherne õied) • Ei kantud punaseid juukseid – oli saatanast • Keha varvasteni kaetud • Värviline silmameik hilise keskajani • Egiptuse lainer Kosmeetoloogia Renessanss 15. saj • Kulmude ja laubajuuste väljakitkumine • Esimesed iluravi käsitlevad raamatud • Kõikide klasside naised võisid kasutada põsepuna ja näonaha toonijaid • Silmavärvid kaovad ära • Pesemine polnud moes • Palju roosat ja valget värvi
.......lk 19-20 5. Cutrin....................................................................................lk 21-23 6. Sim........................................................................................lk 24-26 7. Wella.....................................................................................lk 27-31 8. Inebrya..................................................................................lk 32-36 Goldwell Blondeerimine ja vesinikud: · Silk Lift Goldwell, kes on rahvusvaheline professionaalse juuksekosmeetika innovaator, on loonud uue kõrge blondeerimisvõimega aine - SILKLIFT. SilkLift viib terve blondeerimise kontseptsiooni hoopis teisele tasemele ja Goldwell esitleb uhkusega blondeerimisainet, mis on juustele säästev blondeerimise ajal - tehes siiski juuksed kirkalt heledamaks kuni 7 astet.
tukkade, kübara ja turbani all peidus olnud laup ilmus taas nähtavala ning juukseed modelleeriti skulptuurseteks, lainete ja vagudega soenguteks. Aastakümne värviks oli kahtlemata plaatinablond see oli efektne ja särav ning täiendas suurepäraselt õhtutualettide moodsaid pärlmuttertoone. Sammuti avardusid alternatiivid püsilokkidele tänu erinevatele meetoditele: elektrile, aurule, kuumsdele lokkirullidele. Sinjoonid jätkuvalt hinnas juuste värvimine , peamiselt Hennaga ja blondeerimine olid samuti populaarsed, juuksurid hakkasid pakkuma mitmesuguseid hooldusmeetoteid. 1940-1949 Rõivamood: Sel ajal toimus II maailmasõda, kus olid tegevad ka naised, mis loomulikult mõjutas palju ka tollast moodi. Näiteks sukapuudusest muutus populaarseks säärte värvimine ja nailon läks moodi. Rõivamood arenes peamiselt kahes suunas: sportlik mood ja erksavärviline. Kõige levinumad uusnähtused olid õlapealteta õhtukleidid, nn talunaise seelikud,
füüsilisest isikust ettevõtjaga. Sageli on tegemist nn "libiseva" töögraafikuga, hõlmates tööajana õhtuid ja nädalalõppe, mis on ilusalongidele ja juuksuritöökodadele kõige töörohkemad ajad. Reeglina on kõige rohkem tööd nädalavahetustel ja lõuna- ning õhtutundidel, seepärast teevad nad oma töös vaheaja vähem populaarsetel aegadel. Kutsenõuded ja eeldused Juuksuri põhioskused on: 1)pea pesemine ja massaaz 2)juuksestruktuuri kujundamine 3)juuste värvimine, blondeerimine ja triibutamine 4)erinevate soengute tegemine erinevates tehnikates erineva pikkusega juustele 5)juuste lõikamine erinevatele juustepikkustele ja erinevates tehnikates 6)habeme kujundamine Maniküürija, pediküürija ja küünetehniku oskusteadmiste hulka kuuluvad: 1)teadmised hügieenist, toitumisest, eriala keemiast, käte anatoomiast ja füsioloogiast ning küünte- ja nahahaigustest 2)kliendile küünehooldusega seotud hooldusvõtete ja probleemide selgitamine
Mõisted Värvitöötluse terminid, mida peaks teadma iga juuksur: A-telg e. otsejaotus. A-telg jaotab pea kaheks paremaks ja vasakuks pooleks. Blondeerimine - loomulike ja keemiliste (kunstlike) pigmentide heledamaks muutmine kunstlikke värvipigmente lisamata. B-telg- juuste jaotamine kõrva kõrgemast tipust läbi pöörise teise kõrva kõrgema tipuni. Emulgeerimine - värvimassi peanahalt lahti hõõrumine vähese veega enne juuksevärvi maha loputamist. Esmavärvimine - värvimata, toonitamata ja blondeerimata juuste esmakordne värvimine.
· Tarbijakaitse tugevnemine 9. ÄRIPLAANI KOKKUVÕTE Juuksurisalong Liilia pakub juusuriteenust, kus töötab esialgselt 2 juuksurit Triinu Taavel ja Kätlin Kool, mõlemad oleme FIEd. Asume Valga kesklinnas aadressil Vabaduse 23 teisel korrusel. Sissepääs on maja tagant, kus on ka tasuta parkla. Pakume teenuseid meestele, naistele ja lastele. Pakutavad teenused: juukselõikused; juuste värvmine, blondeerimine, triibutamine; keemiline lokk; soengute tegemine; juustepikenduste paigaldamine; juuste sirgestamine. Tulevikus on võimalik lisada teostatavate tööde nimekirja täiendavaid töid juustelõikuste ja hooldusega kaasnevate teenuste osutamisel. See kasvab välja nõudlusest ja pakkumisest turul. Juuksurisalong on piisavalt suur, et seal saaks töötada ka enam teenindajaid kui 2, siis esialgselt otsustasime siiski täätada kahekesi. Oleme oma eriala tundvad kogemustega juuksurid.
27 28 29 1950-1980 50- ndate aastate alguses hakati korraldama NSV Liidus esimesi moedemonstratsioone. Ilmusid moeajakirjad, kus põhimoes domineerisid lokilised soengud poolpikkadest juustest. 60-ndatel aastatel muutus soengumood kohevuse poole. Soengud olid tupeeritud, lühikesed juuksed, juukseid lõigati habemenoaga. Moes oli juuste blondeerimine. Naistel võeti eeskujuks 60-ndate aastate menukaid näitlejaid nagu Birgitte Bardod, Marina Vladi jne. Seetõttu olid moes heledad pikad juuksed. Kanti ka parukaid. Meestel olid moes poolpikad juuksed „ a la Beatles“ 70- ndatel aastatel Hakati korraldama juuksurite ja kosmeetikute konkursse. Naistel moes sassoonlõikus. Moes oli tukk. Meestel kaovad moest pikad juuksed. Moodi tuleb sportlik stiil, siilipea, lühikesed juuksed. 80- ndatel aastatel
Pealmine iseloomustav joon selle ajastu soengutel olidki lained. Lokkidel oli sel ajastul suur menu. Naistel oli kombeks kerida oma sõrmede ümber juukseid ning siis need kinnitati juuksenõeltega. Lokid kinnitati suhteliselt tugevasti peadligi, see olenes sellest, mis suuruses lokke taheti. 14 Hollywoodi eeskujul hakati juukseid värvima. Kolmekümnendates naiste seas oli populaarne blondeerimine. Eeskujuks oli näitlejanna Jean Harlow. Moodi tuli ka kulmude kitkumine. Osad naised kitkusid ära terve kulmu ning joonistasid siis omale uued kulmud. 1930. aastate lokke peeti vägagi veetlevateks. See ajastu oli hariduse ja elegantsi aeg. Iga juuksekarv pidi olema õiges kohas. Kuna töölisrahval polnud palju raha, hoiti oma juuksehooldusvahendeid väga suure hoolega, et nad säiliksid mitu aastat. 3.4 Teine maailmasõda
annaabi.ee 
