MUNAEHITUS 1.Munakoor ehk koorkest. 2.Nahkkest 3.Sisememrbaan 4.Rebuväät 5.Väline munavalge 6.Seesmine munavalge 7.Rebukest 8.Rebu 9.Looteketas ehk blastodisk 10.Kollane rebu 11.Valge rebu 12.Seesmine munavalge 13.Rebuväät 14.Õhuruum 15.Kultiikula
arstirohtude abiga. Ka Maailma Tervishoiuorganisatsiooni viimastes soovitustes on öeldud: "Ei soovitata liigselt rõhutada vajadust piirata munade söömist, kuna need on paljude toitainete odavaks ja väärtuslikuks allikaks." 3 Munaehitus kanamuna näitel 1.munakoor ehk koorkest 2. nahkkest 3. sisemembraan 4. rebuväät 5. väline munavalge 6. seesmine munavalge 7. rebukest 8. rebu 9. looteketas ehk blastodisk 10. kollane rebu 11. valge rebu 12. seesmine munavalge 13. rebuväät 14. õhuruum 15. kutiikula 4 Muna toitainesisaldus Muna on väga väärtuslik meie toidulaual,sest se sisaldab palju valke,lipiide,vitamiine ja mineraalaineid. Koor moodustab kanamuna massist umbes 11-14%,munavalgele langeb 54-60% ja muna kollasele 29-36%.Munas leiduvaid toitaineid omastab meie organism95-97% ulatuses. Muna on inimesele kergesti omastatav toiduaine.
· Isaspartidel on sabas rõngas sulg; · Hani haub mune kuu aega; · Kõrvalappide järgi saab aru, mis värvi mune muneb; · Pärlkanad koera asemel, teevad lärmi, kui võõras territooriumil; Munavalge kihid: Rebukile Iduketas ehk Väline vedelkiht (10...60%) blastodisk Panderi tuum Tihekiht (30...80%) Rebutaela kael Sisemine vedelkiht (1...40%) Rebutael Keeriskiht Õhukamber Munakest
-3-rasvhapetel on tervistav moju (ennetab sudame- veresoonkonna haigusi, vahendab vereliistakute kleepuvust ja trombide tekke ohtu). -3-rasvhapped on keeruka koostisega polukullastamata rasvhapped (-linoleenhape, mida rohkelt leidub lina- ja rapsiolis). Rikastamiseks kasutatakse soodale lisatavaid lina-ja rapsioli. Munavalge kihid: Rebukile Iduketas ehk blastodisk Väline vedelkiht (10...60%) Panderi tuum Tihekiht (30...80%) Rebutaela kael Sisemine vedelkiht (1...40%) Rebutael Keeriskiht Õhukamber Munakest
blastodermi. - Polületsitaalsed munarakud, mis rebu paigutuse järgi on tsentroletsitaalsed (keskmerebused). Tekkinud blastulal blastotsööl puudub, olles asendunud rebuga. Sellist blastulat nimetatakse periblastulaks ehk ümbrisblastulaks. Partsiaalne superfitsiaalne lõigustumine on iseloomulik lülijalgsetele. - Diskoidaalne ehk kettaline (linnud - kana, kalad, sisalikud) - lõigustub vaid sügoodi rebuvaba osa, millest kujuneb iduketas e blastodisk e blastoderm. Blastodiski keskosa robust eraldatud subgerminaalse õõnega; selle kohalt kumab iduketas läbi - area pellucida; äärtes iduketas tihedalt rebu külge kinnitunud - area opaca. Osa rakke on laskunud subgerminaalsesse õõnsusse ja moodustab seal hõredalt paiknevatest rakkudest alumise kihi, mis kannab nimetust primaarne hüpoblast. Primaarse hüpoblasti kooseisus on esmased sugurakud. Pealmine või välimine iduketta osa on epiblast
Konn, meritäht, merisiilik. 2.Stereoblastula ehk umbblastula: siseõõs on rudimenteerunud. Kärssussid, lameussid, rõngussid, molluskid, putukad. 3.Plaakula: blastula on lamenenud liistakuks. Väheharjasussid, mantelloomad. 4.Blastotsüst: imetajatel (toimub rakkude divergents, õõnsuse teke ei ole võrreldav tüüpilistel blastulatel toimuvaga). 5.Diskoblastula ehk ketasblastula: lõigustumisel tekib animaalsel poolusel iduketas ehk blastodisk. Linnud, roomajad, luukalad, siugkonnalised, skorpionid, haid, raid. 6.Periblastula ehk ümbrisblastula: blastotsööl puudub, on asendunud rebuga. Enamik putukaid. Täpsemalt: 1) Kirjelda lõigustumist äädikakärbsel (sh. selgita, millise lõigustumistüübiga on tegu) Süntsüütium, süntsütiaalne ja rakuline blastoderm, energiidid, polaarrakud Äädikakärbsel on omane meroblastilise lõigustumise alatüüp superfitsiaalne ehk
sünkroonne rakujagunemine kaob. Meroblastiline (osaline), diskoidaalne e kettaline 3) Kirjelda lõigustumist kanal (sh. selgita, millise lõigustumistüübiga on tegu) Lõigustumine toimub ketta piirkonnas, kus rebu on vähem ja tsütoplasmat rohkem. Rebuvaba osa lõigustumise tagajärjel kujuneb välja kettakujuline blastula e iduketas e blastodisk. Iduketta keskosa on rakuvälisest rebust eraldatud subgerminaalse õõnega. Kõigepealt lõigustub pindmine osa mood epiblast. · Heleväli area pellucida; iduketta tsoon, kust iduketas kumab subgermin õõne kohalt läbi · Tumeväli area opaca; piirkond, kus iduketas on tihedalt liibunud rakuvälisele rebule · Blastoderm rakkude kiht, mis on moodustunud munaraku ühele poolusele · Epiblast pealmine/ välimine iduketta osa, ühe rakukihi paksune; läbikumav
Tsöloblastula e õõnesblastula – ühe või mitmekihiline blastoderm, ruumikas blastotsööl (konn, meritäht, merisiilik) Stereoblastula e umbblastula – siseõõs on rudimenteerunud (kärssussid, ripsussid, rõngussid, molluskid) Plaakula - blastula lamendunud liistakuks (väheharjasussid, mantelloomad) Blastotsüst – imetajatel Diskoblastula e ketasblastula – lõigustumisel tekib animaalsel poolusel iduketas e blastodisk (linnud, roomajad,luukalad, siugkonnalised, skorpionid, haid, raid) Periblastula e ümbrisblastula – blastotsööl puudub, asendunud rebuga (enamik putukaid) 47. Kortikaalne rotatsioon Enne viljastumist on munarakk radiaal- sümmeetriline Spermi sisenemine paneb paika embrüo dorsaalse-ventraalse telje (spermi sisenemise koht –ventraalne, 180° vastaspool dorsaalne) Peale viljastumist kortikaalne tsütoplasma roteerub 30° sisemise tsütoplasma suhtes, moodustub nö
annaabi.ee 
