//Vahetult peale viljastamist on sügoodi jagunemine nii kiire, et tütarrakkude vahele ei jõua membraani moodustuda ja tekib sünsüütsium. Pärast 9- ndat jagunemist sisaldab sünsüütsium 512 tuuma, mis seejärel liiguvad embrüo äärealadesse ja jagunevad veel neli korda. Osa rakke liigub veel spetsiaalselt embrüo tagumisele poolusele. Pärast 13-ndat jagunemist eralduvad rakud tsütoplasmaatiliste membraanidega ning tekib rakuline blastoderm, kus on üle 4000 raku. Blastodermi tagumisele poolele liikunud tuumadest moodustuvad polaarrakud, mis on aluseks sugurakkudele. Seega toimub somaatiliste ja sugurakkude liinide eristumine juba väga varakult, blastula staadiumis. Umbes päevaga areneb äädikakärbse embrüost vastne. Vastne kasvab väga kiiresti, vahetab 2 korda kesta ning moodustab viie päeva pärast nuku. Nukustaadiumis (neli päeva) hävivad paljud vastsespetsiifilised koed ning moodustuvad täiskasvanud kärbsele iseloomulikud organid nagu tundlad,
lõigustub ainult rebuvaesem osa tsütoplasmast; lõigustumisvagu ei ulatu reburikkasse tsütoplasmasse, kuna rebuvalgud takistavad membraani formeerumist. a. Diskoidaalne (Teloletsitaalne). kalad, roomajad, linnud. Lõigustumine ei ulatu reburikkasse tsütoplasmasse (varastes etappides blastomeeride ventraalne osa kontaktis rebuga). Ekvatoriaalsed/meridionaalsed lõigustumised tekitavad 5-6 kihilise blastodermi. Blastodermi rakud absorbeerivad vett munavalgest, sekreteerides seda rebu ja endi vahele, tekib subgerminaalne õõnsus Osa keskmisi blastodermi rakke surevad, tekib üherakukihiline blastoderm (heleväli, Area pellucida). Perifeerias tekib tumeväli Area opaca. Tume ja helevälja piirialal on marginaalrakkude tsoon b. Tsentroletsitaalne e superfitsiaalne – rebu paikneb keskel; lõigustumine toimub ainult pindmiselt
Tulemuseks on ekstsentrilise õõnsusega blastotsüst, mis on ise- loomulik kõikidele imetajatele. MITTE TÄIELIKUD EHK OSALISED EHK MEROBLASTILINE LÕIGUSTUMINE: - Superfitsiaalne ehk pindmine lõigustumine (putukad) - esialgu jaguneb vaid sügoodi tuum, mis paikneb sügoodi keskel oleva rebu tsentraalses osas; tuum teeb läbi rea mitootilisi jagunemiseid, seejärel rändavad tuumad perifeeriasse ja moodustavad blastodermi. - Polületsitaalsed munarakud, mis rebu paigutuse järgi on tsentroletsitaalsed (keskmerebused). Tekkinud blastulal blastotsööl puudub, olles asendunud rebuga. Sellist blastulat nimetatakse periblastulaks ehk ümbrisblastulaks. Partsiaalne superfitsiaalne lõigustumine on iseloomulik lülijalgsetele. - Diskoidaalne ehk kettaline (linnud - kana, kalad, sisalikud) - lõigustub vaid sügoodi rebuvaba osa, millest kujuneb iduketas e blastodisk e blastoderm
(saprolegnioosi) kahjustuse võimalus suurem. Optimaalsel temperatuuril kooruvad vastsed 3,5 kuni 5 päeva pärast KOORUMINE Karpkalavastsed kooruvad, purustades marjakesta sabalöökidega. Vastkoorunu on umbes 5 mm pikkune. Spontaanne koorumine on ajaliselt ebaühtlane. Seepärast kasutatakse koorutamist, st Karpkala embrüonaalne areng koorumise stimuleerimist kas a – viljastatud marjatera; b – blastodermi e looteketta moodustumine; haudeaparaatides vähendatud c – loode ümbritseb rebukotti, moodustunud on pea vee läbivoolul (kuni 0,5 liitrini (näha silmapõieke), selgroog, saba; minutis) või kaussides. Kui d – silmtäppmari (silmad pigmenteerunud); e – koorumine; 20–30 minuti jooksul ei alga f – rebukotiga eelvastne masskoorumist, tuleb taastada endine läbivool. KOOROTUSJÄRGNE AEG
Muna arengu esimesel etapil kujuneb blastoderm. Sel ajal on muna väga tundlik mehhaaniliste ja ka keemiliste mõjutuste suhtes (nüüd ei tohiks vähki transportida ega desinfitseerida). Sel ajal on ka oluline, et vee temperatuur ei langeks liiga madalale: vähk muneb enamasti 3,76,5-kraadises vees, muna areneb normaalselt pisut üle kolmekraadises vees. Kui vee temperatuur langeb kiiresti alla kolme kraadi, pidurdub areng ja muna võib hukkuda teiste keskkonnamõjude tõttu. Pärast blastodermi väljakujunemist on muna vastupidav ja talub ka madalat temperatuuri. Muna arengu alguses ja ka lõpus, kui areng taas kiireneb, on see tundlik hapnikuvajaku suhtes[2]. 6.4.2 Vastkoorunud Vastsed kooruvad meie veekogudes olenevalt vee temperatuurist enamasti juuni lõpul või juuli algul. Külma kevadsuve korral võib leida marjaga emavähke veel juuli lõpul. Pärast koorumist püsivad vastsed mõnda aega ema laka all. Seal on nad kaitstud rohkete vaenlaste eest
selgita, millise lõigustumistüübiga on tegu) Süntsüütium, süntsütiaalne ja rakuline blastoderm, energiidid, polaarrakud Äädikakärbsel on omane meroblastilise lõigustumise alatüüp superfitsiaalne ehk pindmine lõigustumine, seda iseloomustab tsentroletsitaalsus (rebu paikneb keskel). Esmalt jaguneb sügoodi tuum 256 tuumani. Seejärel liiguvad tuumad perifeeriasse, moodustavad seal ilma rakkude vaheseinteta süntsütiaalse blastodermi. Need rakud, mis rändasid posterioorsele poolusele, moodustavad kohe enda ümber membraanid ja neist saavad alguse sugurakud (polaarrakud). Sügoodi keskel on mikrotorukeste ja mikrofilamentide rikkast tsütoplasmast ümbritsetud tuumad, mida koos ümbritseva tsütoplasmaga nimetatakse energiidideks. Rakkude vaheseinad formeeruvad ühtseks blastodermiks alles 14.rakutsüklil, sellega algab asünkroonne lõigustumine. 2) Kirjelda lõigustumist konnal (sh
annaabi.ee 
