Õukonna meelissoenguks oli tohutu kõrge parukas,millesse oli sobitatud liblikaid,aedvilju puuoksi ja linde. Kuna soengud oli nii kõrged,pidid naised tõllas sõites põlvili maas olema.Lisaks siginesid soengutesse täid ning naised kasutasid pea sügamiseks kratsimispulki.Kõik see oli põhjuseks,miks need ebarlikud soengud läksid peagi moest. Soengud. Kleidid. Kasutatud kirjandus. "Rõivas ja mood.Arengulugu" Bronwyn Cosgrave Hamlyn 2000 "Mood läbi aegade" Pilvi Blankin-Salmin,Aleksander Salmin 1998 http://et.wikipedia.org/wiki/Rokokoo http://www.tdl.ee/~anu/kunstiajalugu/rokokoo.htm http://www.verymerryseamstress.com/pictures/roc01.jpg (pildid)
külana, siis oligi valik tehtud. Avinurme mõis asutati 1666. aastal, mis algselt on Laiuse mõisa abimõisaks. Peale põhjasõda saab Avinurme mõis riigimõisa staatuse, mida ta kannab kuni 20. Sajandi alguseni (A. Särg, 2006, lk. 14). Avinurme mõisa loomiseks saadeti siinsetes taludes elanud inimesed teistesse paikadesse laiali ja maa kuulutati mõisa omaks. Ümber asutati 10-12 talu (kokku kuni 12 adramaad) (A. Blankin, 2002). 18. sajandi lõpus ning 19. sajandi alguses olid mõisa rentnikeks Küchelbeckerid. Siin sündis 1797. aastal ka Wilhelm von Küchelbecker, kes õppis Tsarskoje Selo Lütseumis, sõbrunes seal luuletaja Aleksandr Puskini ja Aleksandr Gribojedoviga. Lõpetas lütseumi hõbemedaliga ja asus tööle Välisasjade Kolleegiumis Peterburis. Küchelbecker tegeles aktiivselt kirjandusega (A. Särg, 2006, lk. 14). 19
Seega arvan ma, et keskajal rõhuti riiete väljanägemisele, mitte mugavusele. 7 Kilingi-Nõmme Gümnaasium PILDID 8 Kilingi-Nõmme Gümnaasium KASUTATUD KIRJANDUS http://www.middle-ages.org.uk/medieval-fashion.htm ,,Mood läbi aegade" Pilvi Blankin-Salmin Aleksander Salmin ,,Keskaja Euroopa kultuur" Jacques Le Goff 9
mille otsas oli kuljuseid. Suur sakilise äärega krae, mille küljes rippusid samuti kuljused. Isiku päritolule ja positsioonile osutavate tunnuste hulgas olid tähtsal kohal ka tema vapp ja orden. Vapp oli kunagi olnud vajalik selleks, et lahinguväljal vaenlast eristada. Orden näitas kandja kuuluvust mõnda ilmalikku ordusse. Ordenid olid tavaliselt kaunistatud vääriskividega ja olid väga kallis. Kasutatud kirjandus: "Mood läbi aegade" Pilvi Blankin-Salmin Aleksander Salmin "Keskaja Euroopa kultuur" Jacques Le Goff
jpg http://images.quickblogcast.com/114196-106548/marie_antoinette_gravure.jpg http://fc00.deviantart.net/fs34/f/2008/310/9/9/Lolita_Rococo_Dress_by_sakurafairy.png http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/barokk/watteau/pildileht/pilt1.html http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/barokk/rokokoo_prantsuse/pildileht/pilt2.html http://everynote.com/goods.comp/Daquin.jpg http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/9/98/Rameau_par_Aved.jpg Kirjandus. Pilvi Blankin-Salmin, Aleksander Salmin ,,Mood läbi aegade", Eesti Entsüklopeediakirjastus 1998, lk 120-128. Tõnu annberg, Mati Laur, Olaf-Mihkel Klaassen, Allan Espenberg, Toivo Jullinen, Sigrid Abiline ,,Uusaeg" õpik 8. klassile, I osa, Avita, lk 70, 71. Inna Tarmak ,,Peeglike, peeglike seina peal", ,,Valgus" Tallinn 1976, lk 8.
Pealegi olid enamik treenerid Lipu kõrval alles poisikesed. Treeningutel rõhutas ta tehnikat, kiirust ja rütmi. Niimoodi juureldes hakkas kuul aina kaugemaid lende tegema. (Teemägi:1963) 1947. aasta 8. mail püstitas Lipp taas uue NSV Liidu rekordi 16.55, olles seekord külaliseks Tbilisis.(Teemägi_1963) Sellega sai ületatud ka ennesõjaaegne Eesti rekord, mis kuulus samuti väga nimekale Eesti sportlasele - Aleksander Klumberg-Kolmperele.(Blankin) Lipul polnud vastaseid, võitu kuulitõukes võis temalt oodata kõikjalt. Tagasihoidlikuma esinemise korral avaldati sageli pettumust. Lipp õppis aga keskenduma ja võistlustel sündisidki tavaliselt ainult rekordid. Oli juba harjutud, et treeningutel 15-ne meetrised kuulikaared ei tähendanud halba vormi. Lipp püstitas ridamisi sõjaeelsetest aaastatest püsinud Euroopa rekordeid. Mai lõpus tõukas ta Tartus 16.66, juulis 16.72 ja septembris Harkovis 16.73.(Teemägi_1963) 2.5
kättesaadavus pea 100%. Kindlasti aasta aastalt on rõivastumiskunstis olnud ka tähtsal kohal inimese oma maitse ja stiil. Just nimelt iga inimene võib väga palju erineda sookaaslastest, sobitades kokku erinevaid rõivaid ja nähes seega välja absoluutselt eriline. (kokkuvõttest ma veel mõtlen,kuidas paremini seda ettekanda) 11 1. Ma armastan moodi – Anu Samarüütel – Long, Valgus 2003 2. Mood läbi aegade – Pilvi Blankin-Salmin, Al-der Salmin, EEK 1998 3. Kunstikultuuri ajalugu – Jaak Kangilaski, “Kunst” 2005 4. http://et.wikipedia.org/wiki/Marlene_Dietrich 5. www.femme.ee 6. http://iluguru.wordpress.com/category/moeajalugu/ 12
annaabi.ee 
