Impulsside loendamiseks ette nähtud loogikalülitus. Loendur on register, millesse salvestatud arv sisenditele antud signaali mõjul muutub ühe võrra. · T1CON juhtib lülituse ja taimeri tööreziimiga; · TMR1 (TMR1H ja TMR1L) sisaldab 16. jadaloenduri tähendust; koosneb ka 8. jadaregistridest, kättesaadavad lugemiseks ja salvestuseks. Milleks on vajalikud sagedusjagurid (prescalers)? Mida saab seadistada Microchip PIC taimeri 1 seadistusregistrist bittidega T1CKPS1 ja T1CKPS0 ? Taimeri sisendtakti saab muuta sagedusjaguri seadistusega. Taimeri ületäitumine kajastub signaaliga registris INTCON (selle registri signaalid on kasutatavad ka katkestussignaalidena). Registri INTCON kontrollimisega programmi abil ehk registri seisundi pollimisega. · T1CKPS0, T1CKPS1 taimeri jagamissageduse teguri valik. Taktsagedused: Kui suur on teie poolt kasutatava seadme taktgeneraatori sagedus? Kui
d 10 10 10 10 Tase j=0 1 2 3 4 5 L-1 L L+1 L+2 Sisendjärjestus 10011, väljundkood 11, 10, 11, 11, 01 Kevad 2009 Tallinna Polütehnikum 26 Võre Võre on märgatavalt ülevaatlikum koodi puust kuna toob selgemalt välja asjaolu, et konvolutsioonkooder on vaadeldav lõpliku automaadina Konvolutsioonkoodri olek määratakse ära koodri nihkeregistris olevate sõnumi bittidega Kahejärguline nihkeregister võimaldab koodri neli (4) olekut (vt tabel) Kevad 2009 Tallinna Polütehnikum 27 Konvolutsioonkoodri olekute tabel Olek Kahendarv a 00 b 10 c 01 d 11 Kevad 2009 Tallinna Polütehnikum 28 Olekudiagramm Vaatleme võre tasemeid j ja j + 1,
võimatu) teha kahte erinevat paketti, millel oleks sama kontrollsumma. Seega võib üsna kindlalt väita, et kui kontrollsummad klapivad, on pakett korrektne. Kõige levinum veaavastustehnoloogia on CRC Cyclic Redundancy Check. CRC arvutamisel kasutatakse 16- või 32-bitist polünoomi (generaator), mida teavad nii saatja kui vastuvõtja (see polünoom on standardiga määratud). Saatja poolel tekitatakse selline CRC kood, et kui vastuvõtja jagab andmebitid koos neile järgnevate CRC bittidega (CRC bitid lisatakse andmebittide järele noorimateks bittideks. Näiteks kui andmed on 110011 ja crc on 10110, siis jagatavaks tuleb 11001110110. Tegelikkuses on nii andmed kui CRC muidugi pikemad.) läbi generaatoriga, peab jagamisel tekkima jääk 0. Kui tekib nullist erinev jääk, peab andmetes olema viga. CRC koodi arvutamine käib nii, et teostatakse samasugune jagamine, aga CRC koodi asemele (mida veel ei teata) pannakse andmete lõppu nii palju nulle kui pikk on CRC kood
kontrollsumma. Seega võib üsna kindlalt väita, et kui kontrollsummad klapivad, on pakett korrektne. Kõige levinum veaavastustehnoloogia on CRC Cyclic Redundancy Check. CRC arvutamisel kasutatakse 16- või 32-bitist polünoomi (generaator), mida teavad nii saatja kui vastuvõtja (see polünoom on standardiga määratud). Saatja poolel tekitatakse selline CRC kood, et kui vastuvõtja jagab andmebitid koos neile järgnevate CRC bittidega (CRC bitid lisatakse andmebittide järele noorimateks bittideks. Näiteks kui andmed on 110011 ja crc on 10110, siis jagatavaks tuleb 11001110110. Tegelikkuses on nii andmed kui CRC muidugi pikemad.) läbi generaatoriga, peab jagamisel tekkima jääk 0. Kui tekib nullist erinev jääk, peab andmetes olema viga. CRC koodi arvutamine käib nii, et teostatakse samasugune jagamine, aga CRC koodi asemele (mida veel ei teata) pannakse andmete lõppu nii palju nulle kui pikk on CRC kood
Võimalikud meetod veel: kahesuunaline paarsuskontroll, mis on mõnesmõttes ka vigu parandav kood. CRC (Cyclic Redundancy Check, tsükliline liiasuse kontroll) - Kõige levinum veaavastustehnoloogia. CRC arvutamisel kasutatakse 16- või 32-bitist polünoomi (generaator), mida teavad nii saatja kui vastuvõtja (see polünoom on standardiga määratud). Saatja poolel tekitatakse selline CRC kood, et kui vastuvõtja jagab andmebitid koos neile järgnevate CRC bittidega (CRC bitid lisatakse andmebittide järele noorimateks bittideks. Näiteks kui andmed on 110011 ja CRC on 10110, siis jagatavaks tuleb 11001110110. Tegelikkuses on nii andmed kui CRC muidugi pikemad.) ja jagamisel tekkima jääk 0. Kui tekib nullist erinev jääk, peab andmetes olema viga. CRC koodi arvutamine käib nii, et teostatakse samasugune jagamine, aga CRC koodi asemele (mida veel ei teata) pannakse andmete lõppu nii palju nulle kui pikk on CRC kood. Sel juhul tuleb
koodisõnu, mis seejärel saadetakse välja pideva blokina konstantse kordussageduse juures. Tavaliselt on andmebloki alguses mitu sünkroniseerivat koodisõna ja bloki lõpus lõpukood. Sõnum võib sisaldada veel kontrollsummat, sihtaadressi koodi ja muid täiendavaid bitte sõltuvalt ülekandeprotokolli iseloomust. Vahel kasutatakse ka isokroonedastust, mis on segu mõlemast eelvaadeldud edastusviisit. Üksikmärke (koodisõnu) eraldatakse nagu asünkroonedastusel stardi- ja stopp-bittidega, kuid märkide vahekaugused oon rangelt ajastatud (sünkroniseeritud). 35 Veaparandusprotokollid Modemside kasutamisel on alati probleeme tekitanud telefoniliinides tekkivad häired. Näiteks terminaliprogrammide kasutamine võib mõnikord rohkete häirete tõttu sootuks võimatuks osutuda. Probleemi aitavad lahendada sisseehitatud veaparandusprotokollidega modemid, mis tagavad telefoniliinis häirete poolt rikutud
erinevat paketti, millel oleks sama kontrollsumma. Seega võib üsna kindlalt väita, et kui kontrollsummad klapivad, on pakett korrektne. Kõige levinum veaavastustehnoloogia on CRC – Cyclic Redundancy Check. CRC arvutamisel kasutatakse 16- või 32-bitist polünoomi (generaator), mida teavad nii saatja kui vastuvõtja (see polünoom on standardiga määratud). Saatja poolel tekitatakse selline CRC kood, et kui vastuvõtja jagab andmebitid koos neile järgnevate CRC bittidega (CRC bitid lisatakse andmebittide järele noorimateks bittideks. Näiteks kui andmed on 110011 ja crc on 101, siis jagatavaks tuleb 11001110110. Tegelikkuses on nii andmed kui CRC muidugi pikemad.) läbi generaatoriga, peab jagamisel (mooduliga 2 jagamine) tekkima jääk 0. Kui tekib nullist erinev jääk, peab andmetes olema viga. CRC koodi arvutamine käib nii, et teostatakse samasugune jagamine, aga CRC koodi asemele (mida veel ei teata) pannakse
annaabi.ee 
