Katariina I (17251727) Läti, eesti või leedu päritolu? Teenijatüdruk Marta Skawronska Peetriga 7 last Riigiasju ajas vürst Mensikov Peeter II (17271730) Peeter I pojapoeg Mensikovi ja Dolgurukide võimuvõitlus Suri oma pulmapäeval 15 aastasena, rõugetesse Anna Ivanovna (17301740) Ivan V tütar Oli olnud abielus Kuramaa hertsogiga nn Kuramaa Anna Valitsemisasju ajas endine Kuramaa hertsogi tallipoiss Ernst von Bühren (Biron) Ivan VI (17401741) Anna õetütre poeg Imik (sai troonile 1,5 kuuselt) Vandenõuga kõrvaldati troonilt Elas terve elu vangistuses Jelizaveta Petrovna (17411762) Peeter I ja Katariina I tütar Rõhutas venepärast, soosis õukonnas venelasi Rajati Talvepalee, Tsaskoje Selo, Moskva ülikool, Peterburi Kunstide Akadeemia 15 000 ballikleiti! Peeter III (1762) HolsteinGottorpi hertsog Abiellus AnhaltZerbsti printsessi Sophie
Suurendati sõjaväeosade arvu ja asutati kaks täiendavat kaardiväepolku. Keisrinna soosikute aetud poliitika päästis valla Poola pärilussõja ja Vene-Austria sõja Türgi vastu. Ivan VI (1740-1741) Elas aastatel 1740-1764. Ivan määrati vaid pooleteisekuuselt Venemaa valitsejaks, regendiks määrati esialgu Kuramaalt pärit keisrinna Anna favoriit Bironite dünastia Kuramaa hertsog Ernst Johann Biron. Kuna aga Vene õukonnas peeti teda aga liialt vene aadli huvidele vastanduvaks, siis 1740. aasta lõpus Biron kukutati ja asendati keisri ema Anna Leopoldovnaga. Siiski jäi vene aadelkonna rahulolematus alles, sest kõrgetel kohtadel olid enamuses sakslased, sealhulgas oli ka keiser ise sünni poolest sakslane. 1741. aasta lõpuks toimus uus vandenõu, mis lõppes Ivani ja ta ema kukutamisega, Ivan suleti Schlüsselburgi vanglasse. Vangistuse alguses oli Ivan kõigest aastane
Golitsõn, Osterman ja Golovkin. Reaalne võim koondus vürst Vassili Dolgorukovi (srn 1739) ja Peeter I reformide vastaste kätte. Anna Ivanovna 1693-1740 Keisrinna 1730-1740, Ivan V tütar. Dolgorukov ja Golitsõn löödi minema, Anna soosik oli ta armuke Ernst Johann von Biron (srn 1772), kellest tehti ka Kuramaa hertsog. Välispoliitikat juhtis Osterman, armeed kindralfeldmarssal von Münnich (srn 1767). Annat on süüdistatud saksameelsuses ja sakslased olid ka juhtivatel kohtadel tema riigis. Ivan VI 1740-1764 Keiser 1740-1741, Anna Ivanovna õetütre poeg, sai
Kuramaa majandusseis nõrgenes oluliselt. 1730 sai Annast Venemaa keisrinna, avaldas suurt mõju ka Kuramaale oma eri-esindajate ja saadikute kaudu. Järgmise sammu Kuramaa suhtes 1737 asutus Anna, Bironite dünastia(Bühren), nende esivanemad olid ka pärit Vesthardist, olid asunud kuramaale üsna ammu, kuulusid alamaadlisse, etendamata olulist rolli, neid ei võetud arvesse ka kuramaa aadlimatriklis.Konkreetselt Ernst Johann Biron, Venemaa elus oluline roll, oli juba noorena tuntud kui eluvend, õppis Könisbergi ülikoolis, visati välja ja pandi vangi, jõudis Mitavisse ja mingil moel sattus tol ajal Mitavis olnud leskhertsoginnana Anna õukonda. Anna tegi tast oma isikliku sekretäri ja oma armukese, Biron hakkas etendama kuramaaõukonnas suurt rolli, anna soovil Biron maitus ühe Anna õukonna daamiga., venemaa keisrinnaks kroonituna võttis ka
- 1697.sai väga ägeda valimisvõitluse järel troonile Saksimaa kuurvürst FRIEDRICH AUGUST. Tõi häda kaela sekkudes Suurde põhjasõtta. - Poeg August III- Dresdeni muutmine peeneks kultuurikeskuseks (Saksimaal) - Pidev väljasmaal viibine õõnestas monarhia mainet ja tugevdas võimuvõitlust magnaatide seas. - Venemaa suur mõju. Kuramaa hertsogiriik ühe suurema mõju alla (suhted Anna Ivanovna abielu F.Wilhelmiga, armuke Ernst Johann Biron) - Francesco Bartolomeo Rastrelli- lossid Baltimaades Ruhentali ja Mitau lossid, Talvepalee. - Pärast August III surma valiti suurvürstiks krahv STANISLAW ANTONI PONIATOWSKI, tulevase Jekaterina II armuke. - 1772. Leppisid naaberriigid Venemaa, Austria ja Preisimaa kokku teatavate maa-alade haarmaise Poola külljest, R. Kaotas pea kolmandiku territooriumist. - 1791. Põhiseadus, mis oli I taoline dokument Euroopas, kehtestas paramentaarse
Trooni taga kemples võimu pärast vana aristokraatia, kes lootis kaduma läinud positsioone taastada, Peeter I loodud valdavalt uusaadlikest kaardivägi ning Peetri ajal Venemaa ladvikus kõrged positsioonid haaranud sakslased ja baltisakslased. Vahetult pärast Peeter I surma võttis võimuohjad kadunud keisri lähim sõber Aleksander Mensikov, kes aga paleepöördega kukutati. Sama saatus tabas Anna ajal riigi etteotsa tõusnud kuramaalast Ernst Bührenit (venepäraselt Biron). 1741. aastal võimule tulnud Peeter I tütar Elisabet [174162] andis vahepeal kõrvale tõrjutud vene aadlile tagasi võtmekohad riigi ladvikus. Kaks aastakümmet valitsemist taastas vahepeal kõikuma löönud sisepoliitilise stabiilsuse. Elisabeti ajal jõuti ette valmistada mitmeid Venemaa moderniseerimisele suunatud reforme, millest enamik jäi aga keisrinna otsustusvõimetuse tõttu välja kuulutamata
annaabi.ee 
