eristamise võimet. (Ilanne- Parikka jt 2000: 277-278). Diabeetikud saavad retinopaatiat ennetada, käies regulaarselt arsti juures silmi kontrollimas ning loomulikult hea suhkrutasakaal (Brewer 2009: 20). ,,Kui suhkruhaigele on siiski juba tekkinud proliferatiivne retinopaatia, ei saa neid muutusi enam isegi hea diabeeditasakaaluga parandada." (Ilanne- Parikka jt 2000: 279). ,, Retinopaatiat saab ravida laseriga, millega takistatakse verejooksude teket." ( Birkenfeldt jt 2005: 69). 4.4 Diabeetiline nefropaatia Diabeetiline nefropaatia ehk neerukahjustus võib välja kujuneda juba esimeste aastate jooksul, mil diabeet on avaldunud. Kõige varasemas faasis eritub uriini tavalisest rohkem valku, mida nimetatakse albumiinivalguks. Järgmises faasis eritub uriini juba rohkem ja hilises faasis väheneb neerude võime verd jääkainetest puhastada. (Ilanne- Parikka jt 2000: 281)
nägemisvälja või okulomotoorsete funktsioonidega.(Barca 2009) USA ja Euroopa populatsioonist hinnanguliselt 2% aastas teeb läbi peatrauma. Tüsistusi esineb 6-10%-l ning kirurgilist sekkumist vajab 0,4-1%. (Asser 2010). Ajukoe kahjustus võib tekkida ka kerge kontusiooni tagajärjel. Kontusioon e. põrutus on löögi või kokkupõrke (väline jõud) järel tekkinud vigastus, mille korral nahk on terve, kuid näha võib olla kudede verejooksust naha alla tekkinud hematoom (Birkenfeldt 2005). Selles töös puudutan rohkem keskmise ajuarteri varustusala kahjustavatele traumadele. Fokaalsed neuroloogilised sümptomid keskmise ajuarteri varustusalal on: hemipleegia, hemiparees, tundlikkusehäired, homonüümne hemianopsia, tajuhäired, afaasia (Nursi 2011). Joonis 1. Keskmise ajuarteri paiknemine ajus. Joonis 2. Keskmise ajuarteri piirkonnad häiruva funktsiooni järgi. 2. PEAAJUTRAUMA ESMAABI
osokeriit, mudaravi, vesivannid) Sügavatoimeline soojaravi (ultraheli, mikrolaine ja lühilaine) TENS ja teised impulssvoolud Laserravi Massaaz Akupunktuur Pika varrega kingalusikas Purgiavaja Kraanikeeramise abivahendid Põlvitamisalus Sui, V. (1999). Eakas inimene ja tema liikumisvõime. Tallinn: OÜ GRAFICA MALEN Tilvis, R., Sourander, L. (1996). Geriaatria. Tallinn: AS Medicina. Artroos.ee (18.01.2013) Birkenfeldt, R. (2008). Osteoartroosi ravijuhend Eestis. Eesti Reumatoloogia Selts Pildid google.com
Hemiparees Hemiparees on tihti kaasuv probleem peatrauma tagajärjel tekkinud afaasiaga. Hemiparees on ühe kehapoole osaline halvatus . Sageli esineb samaaegselt ka miimiliste lihaste halvatus samal poolel. Seisundi mõju nägemisele Anopsia Ignoreerimine Topelt nägemine Konvergentsi probleemid Nägemismälu probleemid ... Nägemise uurimine Kliendi jälgimine Kannatlikkus Lahenduste otsimine Kasutatud kirjandus Birkenfeldt, R. (2005). Tervise käsiraamat. Tallinn:Medicina. Luria. A.R. (1970). Traumatic Aphasia it`s syndromes, psychology and treatment. The Hague: Mouton & Co. N.V Publishers. Kauba.T. (2009). Neuroloogia termineid optometristidele. Tallinn. Nursi.A. (2011) Magistritöö Afaasia sõeluuring insuldi ägedas faasis. Tartu: Tartu Ülikool. Barca.L. (2009). Modalityspecific naming impairment after traumatic brain injury (TBI). Brain Injury, October 2009; 23(11): 920929. Brody.J.E
toimetulekul. 7 o Enne patsiendi haiglast lahkumist vestelda lähedastega ja õpetada neid patsiendi abistamisel toime tulema. (Sisehaigused 1996) Kasutatud kirjandus. o Jaanson, T. (1996) Sisehaigused. Käsiraamat õdedele (lk. 223-225) o Mustajoki, M. jt (2001) Õe käsiraamat. AS Medicina, Tallinn (lk. 278-279) o Birkenfeldt, R. jt (2000) Reumatoloogia. AS Medicina Tallinn. (lk. 219-225) o Herold, G. jt (1999) Sisehaigused. Loengutele orienteeritud käsitlus. OÜ Greif. Tartu (lk. 603-606) o R. Kallikorm, T. Vestman. (2007) Reumatoloogia konspekt 2007. Tartu Ülikooli Sisekliinik, Tartu. (lk. 109-114) o Isomäki, H. jt (2004) Reuma-aabits. OÜ Lege Artis. (lk. 24-25) o Palo, J. (2005) Tervise käsiraamat. AS Medicina, Tallinn. (lk. 255) o www.inimene.ee/pages.php3/06?haigus=650 05.02
Kandiline punakas nägu, terav nöbinina, palju nägevad hallid silmad, hõredad korratult tusitud ripsmed, hallikirjud juuksed, helevalge müts, valge põll, must kasukjopp, mustad viltsaapad. Kordnik Tults unine, tüse, pisikeste punaste vurrudega, politseinik Isand Sooba nägi välja nagu vana indiaanlane, ärimees, eesti rikkamaid mehi, tema naine Tarabella (tõmmu tüdruk, tema järgi ka tänava nimi, kus elab Laasik) Härra keerme, härra põld insenerid rongis Birkenfeldt ja volkov linna ehitusosakonna mehed (olid) Aino pukspuu jussi vanem õde, Bürgeri tütarlaste-gümnaasiumi 11. klassi tüdruk, ilus, enesekindel, julge rüht, kastanikarva pea, võrkpallur, pilkupüüdev Virve Pukspuu jussi kaksikõde(noorem), ilus, lapselik figuur, väike pea, väike ümarik ja õhetav nägu, peenike kael, heleblond juus, ilus loomulik lokk (liiga lühikesed.. (lk 81), lemmikinstrument flööt, õpib neljandat aastat, tumepruunid silmad
annaabi.ee 
