Saagad-neis kirjeld. Jumalate võitlusi. Tegelikkus ja müüdid on sageli segunenud. ,,Ynglingite saaga", milles ka Eestiga seotud lugusid. Ruunikirjad- Vanimad ruunitekstid 3.saj. Need koosnevad ühest või paarist sõnast ja on leitud metallist või luust esemetel. Esimesed ruunimärkidega kivid püstitati juba 4.sajandil. Olid mälestuskirjad, nende kaudu väljendati staatust, varandust ja usku. Vana-Uppsala oli vanade skandinaavlaste keskus 5-6saj. Hiljem oli keskus Björköl Birkas. Siin on 3 kurgaani, mida peetakse kunagiste valitsejate-jumalate haudadeks. Kurgaanid on jumaluse ja võimu märgiks. Müütides segunevad tegelikkus ja müüdid. Skandinaavia jumalad: Skandinaavia usk oli polüteistlik. Jumalad elasid panteonis ja neid oli 2 suguvõsa, lisaks meres elavad kaost tekitavad hiiglased. Nende suguvõsad olid aasid ja vaanid. Maailm koosnes 3-st tsoonist. Aasid: kõrgem suguvõsa, pikse-ja sõjajumalad, peajumalad Thor ja Odin
Saagad-neis kirjeld. Jumalate võitlusi. Tegelikkus ja müüdid on sageli segunenud. ,,Ynglingite saaga", milles ka Eestiga seotud lugusid. Ruunikirjad- Vanimad ruunitekstid 3.saj. Need koosnevad ühest või paarist sõnast ja on leitud metallist või luust esemetel. Esimesed ruunimärkidega kivid püstitati juba 4.sajandil. Olid mälestuskirjad, nende kaudu väljendati staatust, varandust ja usku. Vana-Uppsala oli vanade skandinaavlaste keskus 5-6saj. Hiljem oli keskus Björköl Birkas. Siin on 3 kurgaani, mida peetakse kunagiste valitsejate-jumalate haudadeks. Kurgaanid on jumaluse ja võimu märgiks. Müütides segunevad tegelikkus ja müüdid. Skandinaavia jumalad: Skandinaavia usk oli polüteistlik. Jumalad elasid panteonis ja neid oli 2 suguvõsa, lisaks meres elavad kaost tekitavad hiiglased. Nende suguvõsad olid aasid ja vaanid. Maailm koosnes 3-st tsoonist. Aasid: kõrgem suguvõsa, pikse-ja sõjajumalad, peajumalad Thor ja Odin
9. Kohanimevalimik. Valimiku leidmiseks klõpsake väljal ,,Kasutusjuhend,
kohanimevalimik jm lisad".
Valimikus on paljudele nimedele lisatud rööpvorme: nime eestikeelseid sünonüüme, vasteid
kohalikus keeles (endonüüme) ja vananenud nimekujusid.
Võrdusmärgi = järel ja poolpaksus kirjas esitatakse ametlikud rööpnimed, mille kasutamine
eestikeelses tekstis on samuti võimalik, nt .Es.poo <1: -sse> = Esbo <.esbu>, .Pürksi <9: -sse ja
.Pürksi> = Birkas.
Eestipärased mugandnimed, mille asemel on soovitatav tarvitada endonüüme, antakse aga nii:
California
9. Kohanimevalimik. Valimiku leidmiseks klõpsake väljal ,,Kasutusjuhend,
kohanimevalimik jm lisad".
Valimikus on paljudele nimedele lisatud rööpvorme: nime eestikeelseid sünonüüme, vasteid
kohalikus keeles (endonüüme) ja vananenud nimekujusid.
Võrdusmärgi = järel ja poolpaksus kirjas esitatakse ametlikud rööpnimed, mille kasutamine
eestikeelses tekstis on samuti võimalik, nt .Es.poo <1: -sse> = Esbo <.esbu>, .Pürksi <9: -sse ja
.Pürksi> = Birkas.
5
Eestipärased mugandnimed, mille asemel on soovitatav tarvitada endonüüme, antakse aga nii:
California
Juudid olid peamiselt Bütsantsi kodanikud, millele kuulus Orient. Kaupmees võis olla mittevaba ja töötada oma isanda heaks ta ei olnud hiliskeskajale omane linnakodanik. Peamised kaubalinnad Lääne-Euroopas, Itaalias, Friisimaal. Kuni 12. sajandini domineerisid Põhja-Euroopas skandinaavlased. Nad omasid otseühendust Musta merega pikki Venemaa jõgesid. Varased kaubanduskeskused aolinnad asusid Jüüti poolsaarel ja Birkas. Birka kaotas aga oma tähtsuse aastatuhande vahetusel, esile kerkisid Sigtuna ja Visby. Visbylt võtsid omakorda juhtrolli üle hansalinnad. Varajane rahandus Keskaja majandust on nim naturaalmajanduseks ühest küljest toodeti kõik kodus, importi polnud palju vaja. Teisalt oli laialdaselt käibel raha. Keskajal polnud münt väärtuse hind vaid väärtus ise. Mündi hind oli nii suur, kui temas oli väärismetalli. Võis maksta ka ehtetükkidega jms. Raha ei loetud vaid kaaluti
Energia tn). Eesti ajaloolised vähemused Eesti kohanimedes on palju võõrmõjusid. Ajaloolised vähemused on olnud lätlased (Kaagjärve, Laatre), rootslased (Noarootsi, Pakri, Ruhnu, Vormsi, osa Naissaart, Risti khk), sakslased (linnad kuni 1939), venelased (Peipsi kaldal, Setumaa). Vähe ka soomlased, keelepiiri raske tõmmata. Soomelikke jooni on Naissaarel. Rootsi nimed on Rootsi algupäraga: Birkas = Pürksi, Östreby = Eesti algupäraga: Vippal (Vihterpalu), Aklep Eistrepa; (Alliklepa), Päts (Pedase), Neve (Nõva); tõlkenimed: Gambyn = Vanaküla; vastastikustest sõnalaenudest: Suur ja Väike viik, erilähtesed nimed: Derskogen = Metsküla; Kassarmskarel (Kassarmukari);
mõlema piirkonna rahvuslik koosseis on viimastel aastakümnetel tugevalt muutunud. Seaduse kohaselt võib vähemusrahvuse kohanime määrata ainuametlikuks (nii toimiti Vormsil, kus mindi vahepealsetelt eestipärastustelt tagasi rootsi kirjaviisile, nt Sviibi asemel Sviby, Norbi asemel Norrby) või üheks kahest ametlikust nimest (§ 16 lg 2). Noarootsis on 1998. a kehtestatud ametliku nimistu kohaselt kakskeelseid külanimesid, nt Pürksi/Birkas, Saare/Lyckholm, Riguldi/Rickul jne. Külanimede määramise algatavad kohalikud omavalitsused, oletatavasti seepärast ei ole ametlikustatud vene rööpnimesid seal, kus seadus seda võimaldaks. (Kohanimenõukogu ettepanek Kasepää vallale 1998. a taotleda rööpnimesid, nt Raja/Rajusa, Kükita/Kikita, jäi valla poolt vastuseta.) Erikeelsed rööpnimed on seostatud väiksema asustusüksuse (küla) rahvusliku koostisega (§ 16 lg 3)
annaabi.ee 
