3.Iseloomustage ökosüsteemi struktuuri. Produtsendid Konsumendid Destruendid esmase orgaanilise aine loojad orgaanilise aine tarbijad surnud orgaanilise aine lagundajad valdavalt rohelised taimed valdavalt loomsed organismid valdavalt seened ja bakterid toitumistüübilt autotroofid toitumistüübilt heterotroofid toitumistüübilt saprotroofid 4.Kuidas on ökotoop seotud biotsünoosiga? Biotsünoos ja ökotoop moodustavad koos ökosüsteemi. 5.Koostage konkreetsetest liikidest toiduahel, mis koosneb tootjast ja kolmest tarbijast. Fütoplankton-koger-ahven-haug 6.Milles seisneb ökosüsteemi iseregulatsioon? Iga järgmine toiduahela lüli ehk troofiline tase reguleerib eelmise arvukust. Zooplanktonisse kuuluvad organismid reguleerivad fütoplanktoni populatsioonide arvukust. 7.Kuidas kujuneb ökoloogiline tasakaal? Ökoloogiline tasakaal kujuneb välja tänu iseregulatsioonile. 8
Ökoloogia teadus , mis käsitleb elusolendite suhteid ümbritseva keskkonnaga. Biootilised keskkonnategurid organismide elutegevust mõjutavad elusa looduse tegurid, mis tulenevad organismide kooselust. Abiootilised keskkonnategurid organismide elutegevust mõjutavad eluta looduse tegurid; eristatakse elukeskkonnaga ning kliimaga seotud tehurid. Kooslus ühel territooriumil elab paljude liikide populatsioone, mis koos moodustavad elukoosluse e. biotsünoosi. Populatsioon ühisel territooriumil samal ajal elavad ühe liigi isendid moodustavad populatsiooni. Levila e. areaal ühe süstemaatikaüksuse asuala. Sümbioos eri liiki organismide vastastiku kasulik kooseluvorm. Kommensalism eri liiki organismide kooseluvorm, mis on ühele poolele kasulik ja teisele kahjutu. Parasitism eri liiki organismide kooseluvorm, mis on ühele kasulik ja teisele kahjulik. Herbivoorlus taimtoidulise looma toitumissuhe taimedega. Ökosüsteem on isereg...
nt karu ja metssiga. Ökosüsteem ja selle näitajad Ökosüsteem - kindlal territooriumil koos eksisteerivad erinevad liigid (loomad, linnud) ning neid ümbritsev elutu keskkond (muld, vesi, kivid). Ühisel territooriumil samal ajal elavad ühe liigi isendid moodustavad populatsiooni. Ökosüsteem on isereguleeruv süsteem ,millesse kuuluvate populatsioonide koosseis ja arvukus on pikema aja jooksul stabiilne. Ökosüsteem jaguneb kaheks: a.)biotsünoos erinevate liikide kogum b.)ökotoop elutu taust, nt muld ja kivimid. Ökosüsteemi kirjeldatakse näitajatega: - Dominant liik, mille populatsioon on ökosüsteemis kõige arvukam. Näiteks on männiku dominandiks mänd. - Liigirikkus taime-, seene- või loomkooslusesse kuuluvate liikide arv. Erinevate liikide arv 1m2. - Biomass aastane juurdekasv (t;kg), mida saab mõõta. Nt suurim okasmetsadel. Ökoloogiline püramiid -Tootjad ehk produtsendid.Tootjateks on rohelised taimed.
mineral-soolad) endale orgaanilisi toitaineid, eeskätt süsivesikuid, valke, vitamiine. Biofaag heterotroofselt toituv organism, mis sööb teisi elusorganisme. Biogeotsönoos teadusharu,mis käsitleb elukoosluste ja elupaiga komponentide vastastikuseid suhteid,muutusi Biootiline kooslus Biotsünoos taimede, loomade ja mikroorganismide elukooslus. Biotsönoosis eristatakse fütotsönoosi ehk taimekooslust, zootsönoosi ehk loomakooslust ning mikrotsünoosi. Biosfäär suurim bioloogiline süsteem sisaldab kõiki Maa elusorganisme, mis on vastastikuses seoses Maa füüsilise keskkonnaga.
Ökoloogilised tegurid organismide elutegevust mõjutavad keskkonnategurid Abiootilised tegurid: · Eluta loodus (õhk, vesi, muld elukeskkond; kliimategurid sademed, temperatuur jne) Biootilised tegurid organismide kooselu · Sümbioos · Kommensalism · Parasitism · Kisklus · Herbivooria · Konkurents Biootilised ökoloogilised tegurid organisme vastastikku mõjutavad tegurid Antropogeene tegur inimtegevus Ökosüsteem: · Biotsünoos taime-, seene-, looma-, mikroorganismide kooslus · Ökotoop õhk-, vesi-, muldkeskkond Tarbijad konsumendid Tootjad produtsendid Lagundajad destruendid Bioom samatüübiliste ökosüsteemide kogum Iga järgmise troofilise taseme biomass on ligikaudu 10% eelmise taseme biomassist ökoloogilise püramiidi reegel. Looduskaitse üldiseks eesmärgiks on loodusliku mitmekesisuse säilitamine. Keskkonnakaitse on rahvusvaheliste ja riiklike seaduste süsteem, mis on suunatud
Populatsioon - kogum ühe teatava liigi isendeid kindlal territooriumil. Selle mõõdetavad omadused: Arvukus Asustustihedus Ohtrus Sündimus Suremus Ränne ehk migratsioon Levikutüüp - juhuslik, rühmaline, ühtlane Sooline jaotumine (Vanuseline koosseis) Keskkonnamahutavus ehk kandevõime - populatsiooni selline arvukus, mille puhul populatsioon kulutab keskkonnavarusid samavõrra, kui need looduslikult taastuvad. Elukooslus e biotsünoos - teatud piirkonna kõikidest populatsioonidest moodustunud tevik Koosluse struktuur: Koosseis - eluvormiline, liigiline, populatsiooniline struktuur o Liigiline mitmekesisus o Koosluse valitsev liik Koosseisu elementide paiknemine ruumis o Taimkatte struktuur - erinevate taimeliikide suhteline osakaal ja eluvormid määravad ökosüsteemi rindelisuse (nt metsaökosüsteem - puu, põõsa, puhma, rohu ja samblarinne)
Halb kaitsevõime Hea kaitsevõime Liigisisese konkurentsi hävituslik iseloom Liigisisese konkurentsi võistluslik iseloom Populatsiooni eksisteerimise peamine tegur on aeg Peamine tegur toiduküllus ja eluea pikkus Populatsioon vahetab tihti elupaika Harva Suur arvukuse muutus Stabiilne arvukus põlvkonnast põlvkonda Elukooslus (biotsünoos) · teatud piirkonna kõikidest populatsioonidest moodustunud tervik Koosluse struktuur · Koosluse koosseis (eluvormiline, liigiline, populatsiooniline struktuur) · Koosseisu elementide paiknemine ruumis (ruumiline struktuur) · Ajaline kestvus ja järgnevus (dünaamika ehk kronoloogiline struktuur) · Neid ühendavate ökoloogiliste seoste kogum (funktsionaalne struktuur) Koosluse koosseis (eluvormiline, liigiline, populatsiooniline struktuur)
annaabi.ee 
