Max Ernst (18911976) saksa päritolu prantsuse kunstnik, peamine sürrealist. Kujundas isikliku müütilise maailma. Kasutas frotaazi, millest kasvas välja kratsimine (lõuendile) Andre Masson (18961987) jõudis automatismi kaudu lüürilise väljenduslaadini Joan Miro (18931983), kataloonlane, sürrealist 1924, a. Vabastas oma teostes automatismiga joone ja värvi. Tema isiklikus kujutlusmaailmas võib näha biomorfseid olendeid ja suuri erksavärvilisi pindu. Salvador Dali (19041989), kataloonlane, tutvus nooruses Freudi teooriatega ning liitus 1929. a sürrealistidega. TA maalis akadeemilises laadis `unenäo värvides ja kolmes mõõtmes pilte'. Väitis, et maalib ainult oma unenägusid poolhallutsinatoorses seisundis. Maalid kubisesid freudistlikest kujunditest ja sümbolitest. Oma kunsti nimetas `kriitiliseks paranoiaks'. Töötas koos L.Bunueliga filmimaailmas (Andaluusia koer, 1928)
Max Ernst’ i looming). Teine sürrealismi variant vältis veristlikke üksikasju. Freudistlikud sümbolid või laste ja vaimuhaigete joonistustest tuletatud kujundid arendati peaaegu abstraktseteks märkideks (nt. Joan Miró, André Masson’i looming). KUNSTNIKUD ● JOAN MIRÓ (1893-1983) Kataloonia kunstnik, alustas sürrealismiga aastal 1924. Miró vabastas oma teostes automatismiga joone ja värvi. Tema isiklikus kujutlusmaailmas võib näha biomorfseid olendeid ja suuri erksavärvilisi pindu. Miró maalidel näeb kõrvuti abstraktsete vormidega sageli ka täiesti äratuntavaid esemeid, kuid spontaanselt tekkinud vormidele lisas ta alles hiljem detaile, mis viitavad reaalsetele esemetele. Omapärastest ja fantaasia- ning värviküllastest kujunditest arendas Miró hiljem välja dekoratiivstiili, mida ta sai teostada ka monumentaalsetes seinamaalides. Teoseid: „Hollandi interjöör“, „Emadus“ (1924). ● ANDRÉ MASSON (1896-1987)
looming). Teine sürrealismi variant vältis veristlikke üksikasju. Freudistlikud sümbolid või laste ja vaimuhaigete joonistustest tuletatud kujundid arendati peaaegu abstraktseteks märkideks (nt. Joan Miró, André Masson’i looming). KUNSTNIKUD ● JOAN MIRÓ (1893-1983) Kataloonia kunstnik, alustas sürrealismiga aastal 1924. Miró vabastas oma teostes automatismiga joone ja värvi. Tema isiklikus kujutlusmaailmas võib näha biomorfseid olendeid ja suuri erksavärvilisi pindu. Miró maalidel näeb kõrvuti abstraktsete vormidega sageli ka täiesti äratuntavaid esemeid, kuid spontaanselt tekkinud vormidele lisas ta alles hiljem detaile, mis viitavad reaalsetele esemetele. Omapärastest ja fantaasia- ning värviküllastest kujunditest arendas Miró hiljem välja dekoratiivstiili, mida ta sai teostada ka monumentaalsetes seinamaalides. Teoseid: „Hollandi interjöör“, „Emadus“ (1924).
Max Ernst' i looming). Teine sürrealismi variant vältis veristlikke üksikasju. Freudistlikud sümbolid või laste ja vaimuhaigete joonistustest tuletatud kujundid arendati peaaegu abstraktseteks märkideks (nt. Joan Miró, André Masson'i looming). KUNSTNIKUD JOAN MIRÓ (1893-1983) Kataloonia kunstnik, alustas sürrealismiga aastal 1924. Miró vabastas oma teostes automatismiga joone ja värvi. Tema isiklikus kujutlusmaailmas võib näha biomorfseid olendeid ja suuri erksavärvilisi pindu. Miró maalidel näeb kõrvuti abstraktsete vormidega sageli ka täiesti äratuntavaid esemeid, kuid spontaanselt tekkinud vormidele lisas ta alles hiljem detaile, mis viitavad reaalsetele esemetele. Omapärastest ja fantaasia- ning värviküllastest kujunditest arendas Miró hiljem välja dekoratiivstiili, mida ta sai teostada ka monumentaalsetes seinamaalides. Teoseid: ,,Hollandi interjöör", ,,Emadus" (1924). ANDRÉ MASSON (1896-1987)
looming). Teine sürrealismi variant vältis veristlikke üksikasju. Freudistlikud sümbolid või laste ja vaimuhaigete joonistustest tuletatud kujundid arendati peaaegu abstraktseteks märkideks (nt. Joan Miró, André Masson'i looming). KUNSTNIKUD JOAN MIRÓ (1893-1983) Kataloonia kunstnik, alustas sürrealismiga aastal 1924. Miró vabastas oma teostes automatismiga joone ja värvi. Tema isiklikus kujutlusmaailmas võib näha biomorfseid olendeid ja suuri erksavärvilisi pindu. Miró maalidel näeb kõrvuti abstraktsete vormidega sageli ka täiesti äratuntavaid esemeid, kuid spontaanselt tekkinud vormidele lisas ta alles hiljem detaile, mis viitavad reaalsetele esemetele. Omapärastest ja fantaasia- ning värviküllastest kujunditest arendas Miró hiljem välja dekoratiivstiili, mida ta sai teostada ka monumentaalsetes seinamaalides. Teoseid: ,,Hollandi interjöör", ,,Emadus" (1924). ANDRÉ MASSON (1896-1987)
annaabi.ee 
