Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"bioloogilne" - 7 õppematerjali

Mullade kokkuvõttev konspekt
2
docx

Mullade kokkuvõttev konspekt

Mürgised on sellised raskemetallid mida elusorganismid oma elutegevuseks ei vaja. (Pb, Zn, Co jne..) Satuvad mulda metallurgia tööstustest , reovetest, mineraalväetisest, ohtlikest jäätmetest. 6.MULDADE FÜÜSILINE HÄVITAMINE Põhjused: · Tehiskattega aladel suurenemine (teed ,ehitised) · Maavarade kaevandamine · Raskete põllumasinate kasutamine toob kaasa põllumuldade tallamis probleem mis vähendab muldade saagikandmise võimalust. 7.MULDADE BIOLOOGILNE VAESUMINE Põhj: arengu maades alepõllundus kui algelise mulla hävitamisviisi kasutamine , Arenenud riikides kasutamine intevsiivse põlluharimise tingimuses palju petsiidide ja rohke mulla tallamisel. Ühe ja sama põllukuluuri kasvatamisel samal mullal mitu aastat 9.VIHMAMETSADE HÄVIMINE Lääne-kesk aafrika, kongo jõgi , amazonase jõgi, Kagu aasia saared Hävitatud on 40-50% kogu maailma troopilisetst metsadest. · Põhjused.(pidala vähenemine

Geograafia → Geograafia
13 allalaadimist
BIOLOOGILISED OHUTEGURID
7
doc

BIOLOOGILISED OHUTEGURID

Bioloogilised ohutegurid on bakterid, viirused, seened, rakukultuurid, inimese, endoparasiidid, muud bioloogiliselt aktiivsed ained. Bioloogiliseks ohuteguriks võib ka olla haige loom või inimene, bakterikandja, parasiitide vaheperemees ning ka hammustavad putukad(puuk). Samuti ka kõik kehaeritised(piim, sülg, uriin, väljaheited), veri, lümf, koekultuurid, samuti rakuensüümid, hormoonid ja geneetiliselt muundatud mikroorganismid. 1.1 Mõju inimesele Bioloogilne ohutegur võib inimesele mõjudes põhjustada allergiat, nakkushaigust ja mürgistust(toksiinidest). 1.2 Seotud töövaldkonnad Kutseakatumisest ohustatud erilalad on meditsiin(arstid, õed, sanitarid, laborite töötajad), sanitaarteenistus, kõik teeninduse ja hooldusega seotud elukutsed. Bioloogilise ohuteguriga puutub töötaja kokku ka toiduainete- ja karusnahatööstuses, põllumajanduses, metsanduses, kalanduses, jahinduses ja jäätmemajanduses.

Toit → Töötervishoid ja tööohutus
22 allalaadimist
Vanadusele-Austusega või austuseta
2
doc

Vanadusele. Austusega või austuseta?

privileege, on "vanemaid peab austama." Ma leian, et see on üks kõige rumalamaid lauseid üldse. Muidugi ma austan oma ema - tema on mind kasvatanud, minu nimel palju ohverdanud jne, kuid see ei tähenda, et ma peaks automaatselt austama kõiki endast vanemaid inimesi. Kellegile isaks-emaks olemine ei tähenda, et sinu lapsed peaksid sind kohemaid austama ja armastama hakkama. Räägin hetkel neist juhtudest, kus vanemad on padujoodikud, narkomaanid, vargad, bioloogilne vanem on järeltulija hüljanud, jne. Üldjuhul jah, muidugi peaksid lapsed oma vanemaid austama, kuid siirdume nüüd tagasi põhiteema juurde, milleks on räigeltöeldes "need kuradi vanamutid." Kas ma ikka pean austma seda seitsmekümnendates tädikest, kes järjekorras ette trügib? Küünarnukkidega bussi ukseni teed teeb, peale trügib, enne kui reisijad veel mahagi jõuavad astuda (välja ei lastagi enne

Kirjandus → Kirjandus
20 allalaadimist
Rahvusvaheline terrorism ja võitlus selle vastu
18
doc

Rahvusvaheline terrorism ja võitlus selle vastu

Esimeses peatükis tuuakse välja erinevad definitsioonid sõnale terrorism ja rahvusvaheline terrorism,et siiamaani ei ole leitud seda ühtset definitsiooni,kuna riigid on erinevad ja igaühel on oma arusaam mis see terrorism siis täpselt on.Samuti Euroopa ja USA aktsiaturu näitel kuidas rahvusvaheline terrorism suudab mõjutada ka sellist osa maailmas.Esimese peatükis leiab ka kirjeldused erinevat tüüp relvadele mida siis terrorirünnakutes kasutatakse ehk,siis bioloogilne relv,keemiarelv,tuumarelv ja kõige populaarsem viimasel kümnendil enesetaputerrorism. Teises peatükis kirjeldatakse mooduseid kuidas riigid võitlevad terrorismiga näiteks relvade sisse-ja väljaveo takistamises ja mitte ainult relvade ka pommi valmistamiseks 15 [HTTP] http://et.wikipedia.org/wiki/Euskadi_ta_Askatasuna (5.10.2011) 16 [HTTP] http://et.wikipedia.org/wiki/Taleban (5.10.2011) 17 [HTTP] http://et.wikipedia.org/wiki/%E1%B8%A8izb_All%C4%81h (5.10

Politoloogia → Politoloogia
67 allalaadimist
Ökoloogia ja keskkonnakaitse tehnoloogia KT1
18
doc

Ökoloogia ja keskkonnakaitse tehnoloogia KT1

Biokeemiliste ringete energiaallikas on päike. Keemiliste elementide ringete seas eristatakse viit suurt ringet: süsiniku, lämmastiku, väävli, fosfori ja nende kõigiga seostuvat hapnikuringet. Kirjeldage ja joonistage süsinikuringet Süsinikuringe toimub Maa bioota, kivimite, pinnase ja fossiilkütuste veekogude bioota ja setete ning atmosfääri CO2 vaheliste muundumiste teel. Kirjeldage ja joonistage lämmastikuringet Bioloogilne lämmastiku sidumine on keskkonna biokeemiliste protsesside võtmeküsimus ja oluline taimede kasvul mineraalväetiseta. Ainult üksikud vee mikroorganismid on võimelised siduma atmosfäärilämmastikku. Kirjeldage ja joonistage fosforiringet. Geosfääris on P vähelahustuvates apatiitides ja fosforiitides, biosfääris geneetilise materjalina nukleiinhapetes. Taimedele on omastatavad veeslahustuvad P-ühendid (väetised). Biomassi mineralisatsioon toimub mikrobiaalselt.

Ökoloogia → Ökoloogia ja...
22 allalaadimist
Keskkonnapoliitika eksami konspekt
23
doc

Keskkonnapoliitika eksami konspekt

Poliitilised aspektid: Kas ja kuidas kompenseerida piirangutest tingitud kahju? Bioloogiline mitmekesisus: Definitsioon: Eluskeskkondade üldine muutlikkus / rohkus ja seda mõjutavate elusorganismide paljusus: Geneetiline Liigiline Ökosüsteemiline Liike: Hinnanguliselt liike 3-30 miljonit, kirjeldatud u. 2,5; suurem osa troopikas, Eestis 35- 45000, kirjeldatud 24000 BM kaitse põhjused: bioloogilne, esteetiline, majanduslik Liikide hävimine: Hinnanguliselt 99% kõigist eksisteerinud eluvormidest on välja surnud. BM kui taastumatu loodusvara Hävimise põhjused: Evolutsioon Massilised hävimised Kaasaegne masiihävitamine: Liigne ekspluateerimine Reostus Elupaikade hävitamine Uute liikide sisse toomine Bioloogilise mitmekesisuse konventsioonid: Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon, Rio de Janeiro 1992

Loodus → Keskkonnapoliitika
140 allalaadimist
Taimefüsioloogia kordamisküsimused
17
docx

Taimefüsioloogia kordamisküsimused

5. Mulla neelamisvôime. Mullamitselli ehitus. Mulla neelamisvõimeks nimetatakse mulla võimet kinni hoida tahkeid, vedelaid ja gaasilisi aineid. Jagatakse viieks erinevaks neelamisvõimeks. 1. Mehhaaniline neelamine ­ muld toimib filtrina. 2. Füüsikaline neelamine ­ molekulide sidumine mullaosakeste pinnal. 3. Keemiline neelamine ­ seisneb selles, et mullas kulgevate reaktsioonide tagajärjel tekivad kerglahustuvaist ühendeist raskesti lahustuvad ühendid, mis sadestuvad mullas. 4. Bioloogilne neelamine ­ mullas elunevate organismide omadus, selle tagajärjel kontsentreeruvad toiteelemendid mullas, eriti huumushorisondis. 5. Füüsikalis-keemiline neelamine ­ asendusneelamine (taimedele tähtsaim) 6. Mulla puhverdusvôime. Puhverdusvõime all mõistetakse võimat vastu panna pkskõik millise tegri poolt esilekutsutud reaktsioonimuutusele. Mida suurem seda parem. PV põhjustavad tema neelav kompleks, nõrkade hapete soolad koos vastavate hapetega ja karbonaadid. 7

Botaanika → Taime- ja loomafüsioloogia
195 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun