Kuidas võõrliigid uude keskkonda satuvad? Tuuakse jahiloomadeks Juhuslikult laevadega, nagu rändrott Laevade küljes nagu rändkarp Ballastveega nagu vetikad Maismaatranspordiga Viljaseemnetega koos umbrohud Mõju loodusele Bioinvasioon on saanud globaalseks probleemiks, kuna invasiivsed organismid muudavad järjest rohkem ökosüsteeme. Invasiivsed liigid konkureerivad põliste asukatega elupaikade ja toidu pärast. Invasiivliigid võivad kohalikele liikidele olla ka mürgised. Bioinvasiooni tõttu häirub aineringe toiduahelas, muutuda võib mulla keemiline koostis, sadestumisprotsessid ja piirkonna häiringureziim. Sellistel sündmustel võivad olla laiaulatuslikud tagajärjed looduslikule elustikule. Bioinvasiooni peetakse elupaikade muutmise ja killustumise ning reostusega võrdväärseks elustiku ohuteguriks. Võõrliikide näide Austraaliast Kassid võeti pardale hiirte, rottide hävitamiseks, kuid levisid saartele ja
Selle probleemi vastu saaks edukalt võidelda, kui inimesed ja ettevõtted järgiksid ettekirjutusi ja seadusi. Selleks tuleks kasutada väetisi loogilistes kogustes, mille taimed kõik ära kasutaksid, et need väetised ei satuks vette. Samuti tuleks piirata kalapüüki, et kalu ja teisi esmaseid tarbijaid ei püütaks kõiki välja. See ei ole väga üle jõu käiv, aga kahjuks ikkagi minnakse loogilistest kogustest üle, sest ahnus ja rahaimu on liiga suur. Bioinvasiooni oleme meie ka oma maal tunda saanud, see on selline nähtus, kui sisse tuuakse mingisugune võõrliik, kes on kuidagi oma elutingimuste poolest üle kohalikust liigist, kelle eluviis on sarnane. Selle vältimiseks tuleks veelgi tõhusamalt kontrollida, mis loomi ja taimi transporditakse, kas siis inimeste kaudu või mingit muud moodi, kuigi see ei pruugi aidata, sest taimede seemned võivad kaasa sattuda ka kogemata. Viimasel ajal on see probleem pigem vähehenud võrreldes paari
................ 14 KASUTATUD MATERJALID...................................................................................16 SISSEJUHATUS Bioinvasioon ehk invasiivsete võõrliikide levik on viimasel sajandil tunduvalt hoogustunud inimtegevuse tõttu. Eri liiki kaubanduse ja transpordi, põllumajandus- ja tööstusettevõtete tegevuse ning turismi kiire leviku tõttu suudavad elusolendid end sisse seada paikades, kuhu nad looduslike levimisviisidega poleks iial jõudnud. (Kangur jt 2005:4) Bioinvasiooni peetakse võrdväärseks elustiku ohuteguriks elusvarade üleekspluateerimise, elupaikade muutmise ja killustumise ning reostuse kõrval (Kangur jt 2005: 4). Mõned invasiivsed liigid võivad ohustada kohalikku ökosüsteemi või selle osi, neil võib olla oluline negatiivne mõju keskkonnale, majandusele ning inimeste tervisele (Eek, Kukk 2013:7). "Bioinvasiooni kirjeldab nn. kolme kümne reegel, mis hindab sissetoodud
Ökoloogiliste globaalprobleemide vähendamine Globaalprobleemid on suureks probleemiks kogu inimkonnale ja kõik peaksid tegema midagi, et neid hoida ära. Globaalprobleemide hulka võib lugeda nälga, rahvastiku kasvu, kuid ka ökoloogilisi globaalprobleeme: metsade kadu, erosiooni, kõrbestumist, eutrofeerumist, bioinvasiooni ning veekogude, õhu ja pinnase reostumist. Metsade üleraie on üks suurimaid globaalprobleeme üldse, hetkel katavad metsad ligi 30% maismaast. Mets on inimesele mitmeti vajalik. Metsast saadud puitu on inimene läbi aegade kasutanud ehitusmaterjaliks, kütteks ja näiteks ka mööbli ja paberi valmistamiseks. Mets on üks peamiseid energiaallikaid ja üks suurimaid maailma hapnikuga varustajaid. Metsade
- Õnnetused - Ohtlikud ained - BMK Soome lahe aasta Mere kaitsega seotud konventsioonid (IMO jaotus kolme rühma: 1) Mereohutusega seotud konventsioonid -1 2) Merereostuse ennetusega seotud konventsioonid -2 3) Merekeskkonna reostamise korral vastutust ja kahju hüvitamist reguleerivad konventsioonid -3 MARPOL - Konventsioon laevadelt tuleneva merereostuse vältimiseks, Eesti 1992. ballastvee konventsioon – ballastvee vähendamiseks. Läänemeres bioinvasiooni kõrvaldamiseks. ÜRO mereõiguste konventsioon Mere kasutamist, merega seotud tegevusi ja merekeskkonna kaitset reguleeriv raamkonventsioon. 1982, Eesti 2005. ÜRO kliimamuutuste raamkonventsioon (New-York 1992) UNFCCC 1 Eesti 1992 Rio de Janeiros. EM: saavutada kasvuhoonegaaside kontsentratsiooni stabiliseerumine atmosfääris tasemel, mis hoiaks ära ohtliku inimtekkelise sekkumise kliimasüsteemi
annaabi.ee 
