Kohati hakkavad silma suured kaltsiidikristallide pesad. Kivimikihte läbivad arvukad vertikaalsed lõhed, millede tõttu variseb pangalt aeg- ajalt suuri paelahmakaid. Ninase panga allosas paljanduvad Jaani lademe Mustjala kihistiku merglid ja nende peal Ninase kihistiku dolomiidistunud lainjakihilised kivististe purdosakestest koosnevad lubjakivid. Huvipakkuv on panga nurgal jälgitav dektooniline rike ja põhiliselt sammalloomadest koosnevad väikesed ümmargused biohermid, mis kujutavad endast arenevaid nn embrüonaalseid riffe. Panga kivimeis on rikkalikult brahhiopoodide karpe ning krinoidide osiseid. Vilsandi kaljurand on oluline suurepäraste karstivormide karridega. Tähelepanuväärsed on Üügu- ehk Anduvälja pangas leiduvad murrutuskuplad, mis moodustavad suuremaid ja väiksemaid koopaid. 5 4.Tuntuimad pangad 4.1 Panga pank Panga ehk Mustjala pank asub Saaremaa põhjarannikul, Panga külast loodes. Panga
magneesiumi ioonid suruvad lubjakivide mingi jõe ülemjooksul ja Taurupe kihistud mis nad kokku oleks pressinud. struktuurist välja kaltsiumi ioone, muutes kivimit alamjooksul, siis milles on -Kukruse lade: Pihla, Viivikonna ja Dreimani Biohermid (olid kohati olemas juba aeglaselt magneesiumirikkamaks ning tehes erinevus? Kas ongi – ja kui, siis kihistud ordoviitsiumis, kuid alles siluris esinesid nad lõpuks lubjakivist dolokivi. Sellise protsessi läbi miks, millised faktorid, juhul kui, -Haljala lade: Tatruse, Kahula ja Adze kihistud suurtemõõtmeliste kivimkehadena); lülijalgsed
Saab kasutada väetisena Madal meri Pakutud looduskaitseliste eesmärkide täitmiseks ja paigaste sidususe Enamasti töödeldakse edasi uureaks (mis ka lämmastikuainete 10 ladet lubjakivid, dolokivid suurendamiseks muidu isoleeritud paigaste korral. metabolismi lõpp-produkt organismis) või ammooniumnitraadiks Biohermid kuni 16 m paksud Täidavad ka puhveralade funktsiooni (NH4NO3). Riffmoodustised korallidest, sammalloomadest, vetikatest, Põldudevahelised loodusliku taimkattega alad Fossiilkütuste põletamisega atmosfääri NOx. krinoididest (Kirbla, Lihula, Kõinastu laid (Muhu), Kesselaid,
Pankadeks nim. järsu nõlvaga paekallast. Arvatavasti tekkist Kvaternaari eelsel ajal algselt kihiastanguna erineva vastupidavusega lubja ja liivakivide ning kristalsete kivimite avamusala piiril. LääneEesti paekallas on madalate pankade ja paekühmude katkendlik ahelik. Paljudes kohtades leidub pankade või kühmude ülaosas laguunidolomiiti, mis on tekkinud fossiilsete rifimoodustiste kivistumisel. Biohermid kaitsesid enda all ja taga asuvaid kivimeid mandrijää ja mere kulutava tegevuse eest. 7. Pinnavormide teke, mandrijää roll pinnavormide kujunemisel. Tekketegurite järgi Monogeensed, polügeensed Tekkeviisi järgi Kosmogeensed, biogeensed, geogeensed, antropogeensed Struktuursed pinnavormid geoloogiliste välisjõudude kulutaval toimel erisuguse kulumiskindlusega kivimite avamusalal moodustunud pinnavormid, mis kajastavad ala tektoonilist ehitust.
· Maakerge (loodeosas ligi 3 mm/a, lõunas 1,5 mm/a) · Pikk ja mitmekesine rannavöönd · Ala keskosa liigendab katkendlik Siluri e Lääne-Eesti pank · Madaliku põhjaosa läbib Palivere sevamoodustiste vöönd · Matsalu ja Haapsalu lahed, neist esimene Eesti suurim roostikuala · Aluspõhja moodustavad 10 Ordoviitsiumi ja 7 Siluri ladet, Tõstamaa poolsaarel ka Devoni liivakivid · Jaagarahu lademe biohermid o Tekitanud korallid, sammalloomad jm. o Kuna neist moodustunud kivimid on ümbritsevatest lubjakivist kõvemad on tänapäeval nähtavad paekühmudena (Koongas, Oidermal, Pärnu-Jaagupis) või kaljuvoortena (Kirbla, Lihula, Soontagana) o Nendesse kujunenud katkendlik Siluri ehk Lääne-Eesti klint · Eesti mandriosas paljandub Siluri klint katkendlikke sisemaapankadena, mis
annaabi.ee 
