· Eesti Kunstnike Liidu maali aastapreemia · Kristjan Raua nimeline kunstipreemia (1989) · Eesti Vabariigi kultuuripreemia (1997) · Valgetähe IV klassi teenetemärk (2001) Publikatsioonid Leonhard Lapin: Tarbimishulluse lõpp. Välislingid · Ants Juske. Leonhard Lapin kas suurim klassik? epl.ee, 25. aprill 2009 · Jürgen Rooste Leonhard Lapin: Parem olla kunstnik kui ärimees Maaleht, 04. mai 2012 · Leonhard Lapin Eesti biograafilises andmebaasis ISIK Leonhardi tegemised Pornokomisjoni liige oma töös midagi roppu ei näe Purupurjus Leonhard Lapin möllas Jaani kirikus (elu Viited Wikipedia Google Pildid epl.ee Tänan Kuulamast!
praeguseks juba unustusehõlma vajunud teisejärgulised tegelased. Charlie Chaplini kõrvalt leiame seal ka vanahärra poja, ühe neist noortest Hollywoodi tuulepeadest, kes oma annet jaotasid narkootikumide ja viina vahel. (Ja keda Monroe tõeliselt armastas, nagu teisegi kuulsuse, Edward G. Robinsoni poega - ta elas nende mõlemaga koos, nautides hullumeelseid armuöid kolmekesi. Ehk küll pisut vähema pingega, kui seda kirjeldab Joyce Carol Oates kaks aastat tagasi ilmunud biograafilises - ent ilukirjanduslikus - teoses "Blonde".) Seda kõike ei teadnud Ameerika, rääkimata muust maailmast. Ning Monroe kustumatut kuulsust ei saa niisiis nonde skandaalsete lugudega seostada. Sarmika naise salapärane surm Tema surm, noore 36aastase naise surm, on jäänud muidugi sama salapäraseks, nagu John F. Kennedy surm mõni aasta hiljem. Ning - kuigi tänapäeva iluideaaliks pisut lopsakas - temast kiirgav seksuaalne sarm on fotodelgi ligitõmbav.
See teos püüdis peegeldada voogavat elu ennast kogu selle tujukas kirevus, heitlikuses ja närulisuses. Isiklikest kokkupõrgetest ja õukonnaintriigidest kerkib esile kogu ajastu, mis oli tulvil poliitilisi vandenõusid ning salakavalust ja võitlusaegade ägedust. 6 1827a. augustis-septembris otsustas Puskin kujutada oma imestlusväärse vaarisa ebatavalist saatust biograafilises romaanis "Peeter Suure moorlane." 1829a. suvekuudel täitus Puskini ammune unistus näha sõda ja sellest isegi osa võtta. Algas "Poltaava" looja sõjaretk. Türklased hämmastasid poeeti oma jultunud rünnakuga. Rünnak, kisa... Ruskab veres maapind... Siis on vaikus taas delibasil piik on keres, kasakas on peatult maas. 25 septembril 1830a. valmis Boldinos "Jevgeni Onegin", mis oli alustatud
sõnastust, ortograafiat kui ka eristuskirjeid (nt sõrendust, kaldkirja). Tsitaat pannakse jutumärkidesse. Refereerimine on allikteksti ümberjutustamine töö kirjutaja oma sõnadega. Refereering sobib juhul, kui tsitaat oleks liiga pikk või see ei suuda autori mõtet vajalikul määral edasi anda. Olgu siinkohal esitatud näide tsiteerimise ja refereerimise kohta Martin Ehala õpikust "Kirjutamise kunst". Ehala toob näite Kristjan Jaak Petersoni käsitlevast artiklist "Eesti kirjanduse biograafilises leksikonis". Tsitaat: "Andeka noormehena ilmutas P. Silmatorkavat iseseisvust nii oma vaadetes kui ka kirjanduslikes taotlustes. Tema filoloogilised huvid ulatusid kuni Aasia ja Aafrika keelteni; artiklid eesti lauseõpetuse alal kannavad tõsist uurimuslikku iseloomu. P. Filosoofilistes ja kirjanduslikes põhimõtetes põimuvad klassikalised hariduselemendid Euroopa XVIII saj. teise poole vaimuelule iseloomulike uute tendentsidega." (EKBL 1975: 272) Ehala refereering:
1998 "Kuulmata kuskil kumiseb kodu" segakoorile (Ernst Enno) "Noore suve muinasjutt" segakoorile (Ernst Enno) 1999 "Sünnisõnad", kantaat solistidele, segakoorile ja sümfooniaorkestrile (tekst Jaan Kaplinski) 17 2000 ""Kalevala" lõpusõnad" segakoorile Sellisena näeme Veljo Tormise loomingut kronoloogilises järjestuses esitatuna. Kirjastuse ,,Valgus" poolt 1990. aastal väljaantud ,,Eesti muusika biograafilises leksikonis" esitatakse Veljo Tormise looming zanridena. Eristatakse järgmisi teoseid: muusikalised lavateosed, vokaalsümfooniline muusika, sümfooniline muusika, koorimuusika, vokaalkammermuusika, filmimuusika. Veel on toodud ära heliplaadid tema muusikaga, noodid ja bibliograafialoetelu.15 Selles loetelus toodu ei ole küll lõplik, piirdudes leksikoni väljaandmise aastaga 1990, kuid annab ülevaate helilooja poolt viljeldud zanridest.
2.astronoomia 3.füüsika 4.keemia 5.bioloogia 6.sotsioloogia Positivism Kõik vaimset kultuuri puudutav allutatakse loodusteaduslikele seaduspäradele. Vaimne kultuur sõltub ümbritsevast keskkonnast ja seda uuritakse loodusteadustele omaste vahendite abil. Positivistlik kirjandusteadus Kirjandus = individuaalsete ja kollektiivsete ilmingute produkt Kirjandusteos ei teki iseenesest, vaid on ühiskondlikus ja biograafilises mõttes determineeritud Hippolyte Taine (19. saj. teoreetik): ,,Kunstiteosed on teatud protsesside käegakatsutavad lõpp- produktid, uurija ülesandeks on määratleda nende tekkepõhjused ja tähendus." Positivistlik kirjandusteadus tegeleb autori poolt läbielatu, õpitu ja pärituga, s.o. autori erinevate elamustega, autori haridusteega, autori päritoluga ja tema kaasajaga.
Isiksuse omaduste mõõtmine on võimalik alljärgnevatel viisidel: - vaatlus – järelduste ja põhjuslikke seoste tegemiseks jääb väheseks. Pigem abistav meetod. - biograafiline meetod – saame inimese elulugu uurides teada tema võimetest ja huvidest, aga ku biograafia pole põhjalik, siis jääb see ühekülgseks ning praktiliselt võimatu on saada inimese eluloost kõike teada. Ka inimese biograafilises raamatus ei pruugi kõik oluline olla kirjas ning inimene ise võib olla andnud endale mingisuguseid omadusi juurde. Tegemist samuti täiendava meetodina. - tegevuse/loomingu produktide analüüs – peituvad võimalused inimese meelelaadi kohta. Vaadates maalikunstnike töid, ilmneb, teemadevalikust ja tehnikast ja vormidest maailmavaate kohta nii mõndagi. - Vestlus/intervjuu - samuti põhimeetod
annaabi.ee 
