SUMBAD Suur hõredasilmalisest võrgust kott, mis on kinnitatud veekogu põhja ankurdatud ujuvale raamile Rõngakujulised,30 cm läbimõõduga plasttorust valmistatud sumpa kandvad ujukid. Joonis 3. Kalakasvatussump (Willoughby, 1999, järgi) Ujuki küljes on teenindusplatvorm Sumba paigutamisel tuleks arvestada vee õitsengutega RETSIRKULATSIOONISÜSTEEM Kalu kasvatatakse basseinides Vesi pidevas ringluses, biopuhastades teda vahepeal biofiltris Veevajadus väike Saab rajada vaid puurkaevu vett kasutades Hädavajalik on pidev elektrivarustus Keskkonnasäästlik Tootmis tingimused on täielikult kontrollitavad Aastaringselt on tagatud optimaalne kasvukeskkond RETSIRKULATSIOONISÜSTEEM Joonis 4. Retsirkulatsioonisüsteem KOKKUVÕTE Vanimat tüüpi kalakasvatusrajatised on tiigid Tänapäeval minnakse üle vee korduvkasutusele Kalakasvatused erinevad üksteisest mitmete näitajate poolest, nt erineva vee allika
Bioouhastuse intensiivsus sõltub mikroorganismidele loodud tingimustest. // (20-30) heitevee ph5-9. langeb järsult (lellis/hapel) Biopuhastus, bioloogiline puhastus menetlus, milles organismid lagundavad (mineraliseerivad) reovees oleva orgaanilise aine, kasutades seda toiduks. Protsess võib olla aeroobne või anaeroobne (biogaasi tootmine)(käärimine, CH4). Aeroobne biopuhastus võib toimuda pinnases või vees (looduslähedased puhastusviisid: filter- ja niisutusväljad, biotiigid), biofiltris või aktiivmudapuhastis. Aktiivmuda orgaanilisest peenheljumist ja kolloididest ning mikroobide kogumeist koosnev helbeline mass, mis tekib reovee õhustamisel aktiivmudapuhasti õhutuskambris. (Biofilter reovee bioloogilise puhastamise seade (kasut. a-st 1893), kus orgaanilist ainet lagundavad mikroobid, kes elavad (pms. raudbetoonist) mahutisse paigutatud poorsele täidisele kinnitunult, moodustades biokile.) (Biokile joogiveefiltri pinnale ja reovett
- Levinuimad biofilter, biorootor - Biokileprotsessides kinnituvad mikroobid tahke kandja või täiteaine pinnale - kasutatakse tugevalt saastunud reovee eelpuhastitena enne selle suunamist aktiivmudapuhastisse Biokileprotsessides kinnituvad mikroobid tahke kandja või täiteaine pinnale, protsessi kasutatakse tugevalt saastunud reovee eelpuhastitena enne selle suunamist aktiivmudapuhastisse. Levinuimateks on biofilter ja biorootor. Biofiltris juhitakse reovesi ühtlaselt reaktori pealmisele pinnale, kust see valgub reaktori poorsest täiteainest läbi. Filtri täidis võib olla looduslik (nt killustik) või plastiktäidis ning sellele moodustub mikroobidest biokile. Orgaanilisi aineid lagundavad organismid puhastavad reovee. Biorootoris tekib biokile rootoris olevatele plastketastele, mis on osaliselt reovees. 19 13
otsing. Thiobacillus sp. TJ 330 isoleeriti biofiltri turbast, mille abil oli varem mõne kuu kestel eraldatud väävliühendeid. Leitud tüvi osutus kemolitotroofseks. See käsutab väävliühendeid kui ainsat energiaallikat. Erinevalt varemtuntutest oli uus tüvi atsidofiilnejaomas optimaalset kasvu madala pH väärtuse juures. Vapo Oy sai patendi Thiobacillus sp. TJ 330-le. Juba looduslikult happeline turvas on sobivaks kasvukohaks leitud mikroorganismile. Turba happelisus biofiltris tõuseb aja jooksul veelgi, kuna sulfiidi oksüdatsiooni lõppsaaduseks on happeline sulfaat. On täheldatud ka mõne vahesaaduse esinemine. 35. Põllumajandussektoris on kasutatud turvast järgmistes valdkondades: 1. alusturbana loomakasvatuses-Kasutatakse vähelagunenud (10…14%) rabaturvast, mille niiskus on kuni 50%, tuhasus kuni 10% ja lisandeid kuni 10%. Üle 20% lagunemisastmega turvas ei ole allapanuks kõlblik. Põhjus – kuivalt tolmab ja märjalt on porine
olemise alus, peale aine ja energia kasutamise võimaldab see ainet ja energiat varuda ning väärindada. Biopuhastus, bioloogiline puhastus menetlus, milles organismid lagundavad (mineraliseerivad) reovees oleva orgaanilise aine, kasutades seda toiduks. Protsess võib olla aeroobne või anaeroobne (biogaasi tootmine). Aeroobne biopuhastus võib toimuda pinnases või vees (looduslähedased puhastusviisid: filter- ja niisutusväljad, biotiigid), biofiltris või aktiivmudapuhastis. Biosfäär 1) laiemas tähenduses kogu Maa sfäär, kus võib leiduda elusorganisme või nende elutegevuse jäänuseid. 2) kitsamas tähenduses Maa sfäär, kus elavad organismid, kus toimub org. aine süntees ja muundumine ja kus org. ained mõjutavad kivimeid. Hõlmab hüdrosfääri, pedosfääri (muldkonna), litosfääri pindmised ja atmosfääri alumised kihid. Ruumala 10 5106 km3, elusainet 10131015 t. Noosfäär biosfääri