1. Maatriksi limal on tõkestavad omadused. Antimikroobsed agendid neutraliseeritakse või seotakse EPS1`i poolt ning lahjendatakse mitteletaalse kontsentratsioonini enne, kui need jõuavad üksikute rakkudeni biofilmi sees. Selline barjäär kaitseb ka UV-kiirguse ja dehüdratsiooni eest. 2. Biofilmi füsioloogiline seisund. Kuigi paljud antibiootikumid tungivad läbi EPS`i, on biofilmi sisesed rakud siiski kaitstud. Resistentsus seisneb selles, et biofilmis moodustuvad näljased, statsionaarses faasis uinunud rakkude piirkonnad. 3. Resistentsete fenotüüpidega alampopulatsioonide esinemine. 1 EPS ekstratsellulaarne polümeerne substants; polümeerid, mis on biofilmi moodustavate rakkude poolt keskkonda väljutatud 5 Biofilmi moodustumine Uuringud Pseudomonas aeruginosa'ga näitavad, et biofilmi moodustamise saab
ainevahetus aeglustunud; taluvad edukalt äärmuslikke keskkonnatingimusi (kõrged ja madalad temperatuurid, kuivus, niiskus) · Spoori sisse jääb pärilikkuse aine DNA ning väike osa tsütoplasmast ja raku "organellidest" · Kui keskkonnatingimused muutuvad soodsaks, areneb spoorist bakter, seega pole see bakterite paljunemisviis BIOFILM · Moodustuvad pindadele, sest sinna kogunevad erinevad toitained · Biofilmis võivad elada väga erinevad mikroobid (bakterid, seened) · Biofilm on kaitse keskkonnafaktorite eest (nt. antibiootikumid, raskemetallid jne.) · Biofilmi tekkimise korral vaatamata korralikule antibiootikumravile ei õnnestu nakkusest jagu saada BIOFILMI TEKE Biofilmi tekke etapid: 1.Esialgne kinnitumine 2.Pöördumatu kinnitumine 3.Kasv 4.Küpsemine 5.Eraldumine BIOFILMIDE KASUTAMINE · Reoveepuhastid · Keefiri tootmine · Teeseen
neid leidub terve jõe ulatuses ränivetikad on jõgedes kõige suurem ja levinum vetikarühm, neid saab kiirelt ja lihtsalt koguda, leidub liike, mis on väga tundlikud veekvaliteedi (keemia), eutrofeerumise ja reostuse suhtes, neil on kiire kasvutsükkel ja nad reageerivad kiirelt keskkonnahäiringutele. Füüsikaliste ja keemiliste näitajate pikisuunalised muutused on paralleelsed kvalitatiivsete ja kvantitatiivsete muutustega vetikate biofilmis. Need on kokku võetud tabelis 2. Tabelis on näha suurenenud eutrofeerumist jõgedes, mis saavad alguse puhta vee allikast (Tsoon 1) ning millele järgneb suurenenud toiteainete sissekanne (põllumajandus ja reovesi) (Tsoon 5). Näiteks enamus eutrofeerunud pikad jõed Inglismaal on tüüpilised 3. tsoonile (toiteaineterikkad jõed). Võrreldes järvede toiteainete sisaldusega on muutused jõgede troofsuses põhjustatud ka teiste parameetrite poolt nagu pH ja hapnikusisaldus. Tabel 2
Vesiikulid on 50 250 nm läbimõõduga sfäärilised kaksikkihilise membraaniga struktuurid, mis võivad sisaldada mitmesuguseid osiseid periplasmast. Välismembraani vesiikuleid on võimelised moodustama kõik G(-) bakterid ning kasutama seda kui alternatiivset sekretsioonimehhanismi. Vesiikuleid on kasutatud meditsiinis sisestamaks vajalikke aineid bakteritesse või eukarüootide rakkudesse. G(-) bakterid on võimelised eritama vesiikuleid nii planktilises eluvormis kui biofilmis elades, nii vedelsöötmes või tahkel söötmel kasvades, nii tehistingimustes kasvatades kui ka looduslikes tingimustes elades. Membraanivesiikulid on bakteritele olulised eukarüoodi ründamisel, nõrkade bakterite tapmiseks, saamaks kätte toitaineid ning lähedalolevate bakterite abistamiseks. Patogeensus. Pseudomonas aeruginosa, bakter, mis on oluline tsüstilise fibroosi haigete kopsupatogeen, membraanivesiikulid võivad
rakud kui ka avatud veekanalid struktureeritult. Mikrokolooniast biofilmi moodustumisel on oluline osa bakterirakkude hulga tunnetamisel (quorum sensing). Näiteks ramnolipiidide ajaliselt reguleeritud ekspressioon P. aeruginosas. Suuremas kui 20 µm-s P. aeruginosa mikrokoloonias lülitatakse hulga tunnetuse vahendusel sisse ramnolipiidide süntees, mis soodustab nii mikrokoloonia arengut, seenekujuliste struktuuride teket biofilmis, veekanalite püsimist avatuna biofilmi maatriksi küpsemise käigus, kui ka P. aeruginosa irdumist biofilmist. 5. Biofilmist irdumine Arvatakse, et tegemist on reguleeritud levimisstrateegiaga, mis võimaldab uute nisside koloniseerimist alustada varem kui toitained biofilmis limiteerivaks muutuvad. Näiteks on täheldatud, et mikroobide kasvamise käigus ärakasutatud söötmed indutseerivad rakkude irdumist samaliigilisest biofilmist (näidatud nii P. flurescensi kui P. aeruginosa puhul)
annaabi.ee 
