teisest silmast. Liitunud närvikiud projetseeruvad lateraalsele põlvikkeha tuumale ja edasi nägemiskoorele. Selline reetina jaotus ei arvesta täielikult keskjoont, kuna fovea piirkonnas kattuvad oluliselt mõned nasaalse fovea kiud, mis projetseeruvad samapoolsele nägemiskoorele ja mõned temporaalse fovea kiud, ristudes vastaspoolsel nägemiskoorel. Nägemiskoores liitub aferentne nägemisjuhtetee binokulaarsete kortikaalsete rakkudega, millised reageerivad kummagi silma stimulatsioonile ja monokulaarsete kortikaalsete rakkudega, millised reageerivad ainult ühe silma stimulatsioonile. Inimestel ja enamikul loomadel, kellel on binokulaarne nägemine, on umbes 70% nägemiskoore rakkudest binokulaarsed. Binokulaarsed kortikaalsed rakud koos neuronitega nägemiskoores tekitavad ühekordse binokulaarse nägemise koos stereopsisega
RAKU EHITUS R.Hook – K. E von Baer- M. Scleiden- A. Leeuwenhoek T. Schwann- R Virchow Rakuteooria 3 põhiteesi: 1)kõik taimed ja loomad on rakulise ehitusega 2)uus rakk saab alguse olemasolevast rakust (pooldub) 3)rakkude ehitus ja talitlus on vastastikuses kooskõlas (hulkraksetel elusolenditel) Rakkude uurimine: 1)valgusmikroskoobiga -binokulaarsete mikroskoopidega -stereomikroskoobiga 2)värvimise teel 3)elektromikroskoobiga Loomsed koetüübid. Näited I EPITEELKUDE – paiknevad tihedalt üksteise kõrval, rakuvaheaine puudub peaaegu -moodustab naha pindmise osa ja ümbritseb teisi siseorganeid -kaitseb teisi kudesid keskkonnamõjude eest II SIDEKUDE -rakud asetsevad hajusalt, palju rakuvaheainet -luukude, rasvkude, veri
väiksemaksja tihedamaks ○ valgus ja vari -- kui vari all -- obj kumer, kui vari üleval -- obj nõgus. 8. Kuidas on võimalik tajuda sügavust liikumise kaudu? liikumisparallaks -- sügavuse tajumine liikumise kaudu, võrkkestale langevate kujutiste liikumismuster (lähemal asuvad objektid liiguvad rohkem). 9. Milles seisneb binokulaarne disparaatsus ja kuidas tekitatakse binokulaarsete tunnuste abil sügavustaju? Binokulaarne disparaatsus - erineval kaugusel asuvad stiimulid tekitavad erineva kujutise vasaku ja parema silma võrkkestale. 10. Liikumistaju: tegeliku liikumise tuvastamise mehhanismid; liikumise füsioloogilised detektorid. 11. Kuidas osalevad silmaliigutused liikumise tajumisel ja milles seisneb silmaliigutuste kompenseerimine? 12
tunda keskkonnaressursse ja näha ette tulevaid sündmusi (st kasutada märke). Mõnes ökosüsteemis määravad eri liikide vahelised ühted kogu koosluse näo ja meil on alust rääkida ökoloogilistest koodidest, mis on: 1) Avatud, s.t ühelgi liigil pole täit infot või kompetentsi ökoloogilise koodi osas, vaid see moodustab eri omailmaga liikide tajude ja semiootiliste seoste summana Nt binokulaarsete silmade kuju (tavaliselt kiskjatel) kasutusel ka liblikate tiibadel silmlaikudena. 2) Sisaldavad ja ehituvad antud ökosüsteemis olevatele piirangutele, seostele ja harjumustele. Loomulikel märkidel on ökoloogilistes koodides oluline roll. 3) Kasutavad eri mälutüüpe (geneetiline, individuaalne, kultuuriline), ja võivad olla üheaegselt fikseeritud eri mälutüüpides Nt silmlaikude muster on fikseeritud geenides, aga vastavalt
13 Monokulaarsed märgid: *Lineaarne perspektiiv, *Tekstuuri gradient, *Suhteline paiknemine, *Varjutus, *Tutta suurus. *Õhuperspektiiv, *Liikumisparallaks Binokulaarsed ja okulomotoorsed märgid: 1. Konvergentsus (koondumine) 2. Akkomodatsioon 3. Stereonägemine: 3.1. Sisendi tunnuste identifitseerimine 3.2. Retinaalse disparaatsuse arvutamine binokulaarsete neuronite abil Erinevate märkide kombineerimine ruumitajus: Bruno & Cutting (1988): 1. Summeerimine, kaalutud summeerimine 2. Valimine 3. Paljundamine Suuruse konstantsus - Suuruse täpne tajumine vaatamata retinaalse kujutise suurusele Suuruse-kauguse suhe, Objekti tuttavus 3.5. Teadvustamata taju Alalävine taju James Vicary (1957): pop-corn & coca-cola Subjektiivne lävi – teadlikolek Objektiivne lävi – avastamine
järku stimulatsioonimustrite suhtes. Näiteks objekti ja tema lähedalolevate foonielementide suuruse suhe võrkkestal on sõltumatu nende kaugusest. Gibsoni arvates tunnetavad elusolendid seda suhet automaatselt, ilma õppimist vajamata. 2.2. Sügavustaju Sügavustaju on objektide erineva kauguse tunnetamine vaatleja suhtes. Eeldatavasti saavutatakse see nn. sügavustunnuste arvestamisega (kas automaatselt või alateadlike järelduste tulemusena). Kahesilmaliste (binokulaarsete) sügavustunnuste hulka kuulub binokulaarne disparaatsus. Monokulaarsed sügavuse tajumise tunnused on nn. pildilikud tunnused: (1) objektide osaline kaetus, (2) objektide suhteline suurus, (3) lineaarne perspektiiv, (4) tekstuurigradiendid. Ülaltoodud juhud käsitlevad tajupildi staatikat. Sügavustaju dünaamilised tunnused tulenevad vaatleja ja/ või tema ümbruse liikumisest. Liikumisparallaks on mulje ümbruse liikumisest liikuva vaatleja korral. Objektid näivad liikuvat vaatleja
annaabi.ee 
