Arheoloogia jagunemine perioodide järgi: Esiaja arheoloogia keskaja arheoloogia uusaja arheoloogia klassikaline arheoloogia (antiiktsivilisatsioonide uurimine) Babüloonia kuningas Nabunaid. Worsaae, Perthes, Schliemann, Pitt-Rivers, Oscar Montelius – tüpoloogilise meetodi rajaja Childe – „neoliitiline revolutsioon“, arheoloogiateoreetik Binford, Clarke – uue arheoloogia rajajad tõlgendav arheoloogia – eri suundumuste ühendamiskatse leire – arheoloogiline luure 1) Kiviaeg a. paleoliitikum e vanem kiviaeg i. varapaleoliitikum 1. Olduvai kultuur (veerekiviriist, raienuga) 2. Acheuli kultuur (1,5 – 200 000 a tagasi) ii. keskpaleoliitikum 1. Moustier’i kultuur (Levallois’i tehnika – kivitagumine)
Gustaf Kossinna (1858-1931) Asustusarheoloogia rajaja. Hakkas arheoloogilisi leide kandma maakaartidele. Ülistas muistsete germaanlaste kultuuri. Võib pidada natsionalistliku muinasuurimise rajajaks. Vere Gordon Childe (1892-1957) Arheoloogiateoreetik. Mõiste `neoliitiline revolutsioon' kasutuselevõtja. `Uue arheoloogia' rajajad 1968: Lewis Roberts Binford (1930-2011) ja David Leonard Clarke (1937-1978) Leidsid, et seni on tegeletud vaid väljakaevatud materjalide kirjeldamisega. Hakkasid neid materjale põhjalikumalt uurima, kaasates teisi teadusharusid. 1970.-1980. aastad. Postprotsessuaalne arheoloogia jt. suundused (neomarksism, strukturalism, poststrukturalism, feministlik- ja geenusarheoloogia jne). 1990. a. keskpaigas toimus eri arheoloogia suundumuste ühendamiskatse `tõlgendava arheoloogia' näol
See oli tähtis, kuid seda sai nüüd teha palju lihtsamalt ja tõhusamalt, mistõttu arheoloogile jäi võimalus esitada palju nõudlikumaid küsimusi. Traditsiooniline arheoloogia ei seletanud midagi, kui, siis ainult rääkides inimeste migratsioonist ning oletatavatest mõjudest uue arheoloogia tekkimine. Uut arheoloogia, ka protsessuaalseks arheoloogiaks uurimistöös sai keskseks protsess, üldistus ning äärmine täpsus, statistika. Ameeriklane Lewis Binford, pakkus koos oma kolleegidega välja uusi lähenemisi arheoloogilise materjali tõlgendamisele. 1968. ilmus varasemaid artikleid kokku võttev teos "Uued perspektiivid arheoloogias". Seal väideti, et arheoloogilisel materjalil on palju rohkem potentsiaali mineviku ühiskondade sotsiaalsete ja majanduslike aspektide uurimisel. Väitsid, et arheoloogiline põhjendus peab olema täpne ning järeldusi tuleb teha loogilise argumenteerimise täpsel raamistikul
3) “Trooja-2” tasand, millega ta põhjalikult tegeles ning kust pärinevad tema tuntumad leiud, on ca 1000 a varasem kui Trooja sõda Mortimer Wheeler • Doktoritöö Rooma-aegsest keraamikast Reinimaal (1920) • Kaevamismetoodika pioneer (Wheeleri-Kenyoni koolkond) • Mitmed linnusekaevamised Inglismaal ja Wales’is (Maiden) • Teise maailmasõja järel tegutses Indias • Populaarne esineja, s.h televisioonis Lewis Binford ja uusarheoloogia • Uusarheoloogia rajaja > protsessualism • Etnoarheoloogia rajaja • Peamised huvialad: paleoliitikum, kivitöötlemine, kütid-kalurid (-korilased) Colin Renfrew ja indoeurooplaste päritolu • Cambridge’i emeriitprofessor • Tegelenud Kreeka neoliitikumi ja pronksi-ajaga (doktoritöö nendest perioodidest Küklaadide saarestikus Egeuse meres) Ian Hodder ja postprotsessualism
Aaria rass , kus on kõige intelligentsemad, ilusamad ja targemad rahvad. Vere Grdon Childe (1892-1957) . Arheoloogiateoreetik."Mõiste neoliitiline revolutsioon"20.saj ürit välja pakkuda mitmeid põhjuseid, miks muistsed kultuurid muutusid (rändude migratsioon). Muinasteooria katsetused ajaloos. Vaadetelt oli ta marksist.Neoliitilne revolutsioon . Neoliitikum,mis toimus inimarengus tõi kaasa revoultsioon (Inim üleminek põllumajandusele ). ,,Uue arheoloogia'' rajajad 1968 Lewis Roberts Binford ja David Leonard Clarke . Tõid välja rida uut metoodikat , mille abil on võimalik saada rohkem ja täpsemat informatsiooni. Kohati hakkasid tegelema teoreetilise arvamusega. 1970-1980ndad aastad pstprotsessuaalne arheoloogia ja suundused ( monomarksism jpt vt ÕIS-ist) . 1990.a keskpaik Eri suundumuste üleandmiskategooriaid ,, tõlgendav arheoloogia". Muististe uurimisel n kõige olulisemal kohal nende tõlgendus. Midagi välja pakkudes pidi seda ka põhjendama. III